lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 tulenevalt asjaolule või toimingule mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002 ,kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust ,kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles,et hageja oli kostjale välja andnud kirjaliku üldvolikirja ,mis sisaldas volitust igasuguste tehingute teostamiseks. TsK § 65 mõttest tulenevalt, tegutseb esindaja esindatava arvel ,kuid tehingust saadud tulud kuuluvad aga esindatavale. Kostja on ostu-müügilepingus kinnitanud oma allkirjaga 45 000 krooni kättesaamist müüja poolt. Hageja eitab raha saamist.
lg2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tunnistaja Argo Hollo ütluste kohaselt töötas ta koos kostjaga PAS-is 1994-1996 a.Nimetatud ostu-müügilepingu sõlmimisel esindas tema PAS –i ja kostja esindas PAS töötajana hagejat.Tunnistaja sõnul sai PAS üürivõlglastest teada majavalitsuste kaudu.PKAS maksis ära üürnike võlad ja tasus erastamise eest EVP-dega ,vastutasuks pidi nüüd juba korteriomanik müüma korteri PAS,kusjuures müügihinnaks olid PASpoolt tehtud kulutused,mille suuruse arvestas PAS raamatupidaja ja mis lepingu vormistamisel märgiti ostuhinnaks.Tunnistaja sõnul ütles raamatupidaja hinna ja notari aja ja tema koos kostjaga vormistasid lepingu,kostjale mingit raha hagejale üleandmiseks ei antud. Enne 1 juulit 2002 a. kehtinud TsÜS § 108 lg.1 sätestas ,et tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus,sama sätte lg.2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil,samuti siis ,kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab,et kostja ei ole järginud hea usu põhimõtteid.Kostja ei ole temale antud volitust kasutanud esindatava huvides,tehingust saadud tulude üleandmist hagejale ei ole kostja tõendanud. Kostja ,olles müüja volitatud esindaja ja samaaegselt ostja PAS töötaja ,on 25.08.1995 a. sõlmitud ostu-müügilepingul oma allkirjaga kinnitanud,et korter on ostjale müüdud 45 000 krooni eest,mis on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu allkirjastamist. Samas ei ole kostja tõendanud ei raha üleandmist hagejale,ega mingite väidetavate tasaarvestust võimaldavate laenulepingute olemasolu ja arvestust. Seega on kostja vastuväited paljasõnalised. Registrite ja Infosüsteemide keskuse kirjast 05.06.2006 a nähtuvalt on PAS sundlõpetatud ja registrist kustutatud 03.04.2000 a. TsK § 477 lg.1 kohaselt isik,kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel ,on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohus leiab,et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 23 400 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.