KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-05-409 (endine nr 2/24-1068/05) Kohtuasi SOÜ hagi KOÜ vastu nõudes tunnustada 20.01.2003.a. kostja ja hageja õiguseel

§ 89

lg 1 tähenduses, mis

§ 89lg 2 järgi on tühine.

Tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista menetluskulud summas 52215 kr. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on piisavalt põhjendamata ja tõendamata, ega kuulu rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled so KOÜ ja OÜ E (hageja õiguseellane) on 20.01.2003.a. sõlminud nõustamislepingu nr 002, milline on oma sisult käsitletav töövõtulepinguna.

§ 67

sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, lg 2 tuleneb, et mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Poolte tahet on oma allkirjaga lepingul kinnitanud poolte seaduslikud esindajad, ühelt poolt kostja esindajana JJja teiselt poolt hageja esindajana Ivo Lillepea. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alates 23.12.2003.a. JJ ei ole enam kostja juhatuse liige ega osanik kui ka selles, et tänasel päeval on JJ hageja juhatuse liige. Pooled vaidlevad lepingu kehtivuse üle. Kostja on seisukohal, et osundatud 20.01.2003.a. lepingu näol on tegemist näiliku tehinguga.

§ 89

lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, lg 2 järgi näilik tehing on tühine.

§ 84sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kõnealuse nõustamislepingu objektiks lepingu p 1 järgi oli , et lepingus sätestatud tingimustel ja korras nõustab töövõtja kostjat finantseerimisel ja turuülevaate tegemisel. Kui klient otsustab kaasata täiendavat kapitali prognooside alusel, siis sõlmitakse vastavasisuline uus 2 mandaadileping. Lepingu p 2 kohaselt töövõtja ülesanded kliendi nõustamisel finantseerimise osas olid: protsessi koordineerimine ja aktiivne suhtlemine teise osapoolega; finantseerimise kontseptsiooni välja töötamine, mis esitatakse kliendile enne lõplikku finantseerimise struktuuri valikut; vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine; kliendi presentatsiooni ettevalmistamine ja kliendi rahavoo prognooside ettevalmistamine vastavalt kliendi soovidele. Asjas esitatud 20.03.2003.a. aktist teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta (t lk 49) , nähtuvalt kinnitab tellija pool e kostja, et on kätte saanud vaidlusaluse lepingu alusel teostatud tööd. Tuleb tõdeda, et hageja poolt asjas tõendina esitatud inglisekeelse töö „R H R E . R E development in the Baltics“ (RK.K areng B t lk 273) kinnitamata mittetäielik koopia (t lk 17-48), kus muuhulgas puuduvad leheküljed 1,2,3,5,7,9,19,25 ja kus lehekülgedel 1,2,11,14,16 on üksnes pealkirjad ja puudub mingisugunegi sisuline tekst, ei kinnita veenvalt asjaolu, et oleks täidetud nõustamislepingu nr 002 võetud ülesanne (turuülevaate tegemine). Viidatud tõendi kui ka vaidlusaluse nõustamislepingu nr 002 algdokumente kohtule, vaatamata kohtu nõudmisele, esitatud ei ole. Tuginedes TsMS § 273 lg 5, mille kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, mis algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Eelnevat arvestades, leiab kohus, et nõustamislepingu koopia (t lk 15-16) ega töö „R Lh R E . R l E development in the Baltics“ (t lk 17-48) mittetäielik koopia ei ole käsitletavad sedavõrd kaalukate tõenditena, millised tõendaksid vaieldamatult ja usaldusväärselt väidetavat pooltevahelist lepingulist suhet ja võetud lepingujärgse kohustuse täitmist. Et hageja oleks nõustanud kostjat lepingu p 2 kokkulepitule (protsessi koordineerimine ja aktiivne suhtlemine teise osapoolega; finantseerimise kontseptsiooni välja töötamine, mis esitatakse kliendile enne lõplikku finantseerimise struktuuri valikut; vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine; kliendi presentatsiooni ettevalmistamine ja kliendi rahavoo prognooside ettevalmistamine vastavalt kliendi soovidele), millegagi tõendamist leidnud ei ole. Seega on põhjendatud kostja vastuväide, et on ebaselge, kuidas ilma tööülesande täpsustamiseta, kirjavahetuseta ja töökoosolekuta jõudis hageja just sellise töö tulemini Järgnevalt analüüsib kohus kostja poolt esile toodud asjaolusid, millised toetavad kostja vastuväiteid seoses vaidlusaluse tehingu tühisusega. Kostja väidetel puudus kostjal tahe sellise sisuga lepingu sõlmimiseks, kuivõrd puudus huvi siseneda Baltikumi kinnisvaraturule. Kostja juhatuse liige Arvo Klaas ei ole varem ega 2003.a. arutanud tollase teise juhatuse liikme J.J sisenemist Baltikumi kinnisvaraturule. Asjaolu, et kostjal ei olnud osundatud teenuseid vaja ei 2003.aastal ega kuni käesoleva ajani, kinnitab muuhulgas kostja majandusaasta aruanne

1. aastast. Küll aga oli kostja nägemusel selline huvi OÜ-l Kvaliteetvara (osanikud hageja ja OÜ M, juhatuse liige JJ), mille juhatuse liikmete A.L , I.L ja J.J laiahaardelisest tegevusest Baltikumi kinnisvaraturul annavad ülevaate 07.12.2004.a. ajaleht Äripäev ja 10.03.2005.a. ajaleht Eesti Ekspress (üldteada asjaolu). Eeltoodust võib järeldada, et huvi Baltikumi kinnisvaraturule sisenemiseks oli enam viidatud isikutel, kui kostjal ja seega ka huvi vaidlusaluse lepingu resultaadi saamiseks. Samas on õige kostja väide, et õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas kostjal oli tehtud töid vaja, hageja on oma töö teinud, kuid eeldusel, et poolte tegelik tahe oligi saada lepingu täitmisena kõnealune töö Hageja väide, et kostja seaduslik esindaja Arvo Klaas ei osalenud vaidlusalusel perioodil kostja juhtimises, mistõttu tema arvamused kostja juhtimises ning äriühingu vajaduste osas sellel perioodi kohta on kummastavad, on ainetu, sest kostja oli juhatuse liige ühes oma seaduses ja põhikirjas sätestatud õiguste ja kohustustega ja seega tuleb eeldada, et temale pidid olema teada ka äriühingu tegevuse üldised suunad sh kinnisvara arendamine välisriiki. Asjaolu, et kostja on tasunud hagejale pooled ei vaidle. 04.03.2003.a. 50000 kr ja 02.05.2003.a. 149007 kr Asjaolu, et kostjal puudub võlgnevus sh võlgnevus hagetava summa näol hageja ees, võib järeldada JJ(kelle valduses oli väidetavalt kuni 2004.a. kostja dokumentatsioon) kostja ekirjadest 27.02.2004.a. (t lk 209 ..slpro makstud, peaks esitama krediitarved..) ja 24.03.2004.a. (… võtan võlgnevuse puudumise kirjad …sl pro … t lk 210). Maksu- ja Tolliameti maksuarvestuse kohaselt OÜ K kontrollimise kohta Põhja Politseiprefektuuri 26.04.2005.a. taotluse PHJ2.7-20.17/14837 ülesandel, Maksu- ja Tolliamet, hinnanud kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on jõudnud järeldusele, et OÜ Kei ole 3 OÜ-lt S teenuseid saanud (t lk 343-346). Nimetatud tõend annab alust järelduseks, et hageja ei võinud vaidlusalust lepingut täita. Õigesti märgib kostja, et tal puuduvad igasugused andmed lepingu täitmisel peetud töökoosolekute ja kirjavahetuse kohta nagu seda näeb ette lepingu p 3 ning et lepingu p 2.
2. pinnalt on ebaselge, kuidas ilma tööülesande täpsustamiseta, kirjavahetuseta ja töökoosolekuta jõudis hageja just sellise töö tulemini. Kohus möönab, et lepingu nr 002 sisust ei tulene hagejale tööülesannet, et valmisprodukt peaks olema nimelt inglise keelne ja teemal „R H R Es . R E development in the Baltics“. Hageja ei ole asjas esitanud mingeid tõendeid kummutamaks kostja esiletoodud väidet. Eeltoodut kogumis arvestades ei saa eitada kostja seisukohta, et kostja endise juhatuse liikme JJja hageja juhatuse liikmete A. ja I.L kooskõlastatud tegevuse eesmärk võis olla OÜ-st Kalusetult raha väljaviimine, milleks sõlmiti vaidlusalune nõustamisleping nr
3. Lepingus kokkulepitud ülesannete (lepingu p 2) nõuetekohane täitmine asja kohtuliku arutamise käigus piisavat tuvastamist leidnud ei ole. Asjas esitatud akt 20.03.2003.a. koopia teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei tõenda piisava usaldusväärsusega lepingujärgsete kohustuste täitmist hageja poolt, ammugi ei kinnita seda inglise keelne töö „R H R E . R E development in the Baltics“ koopia. Eelneva alusel järeldab kohus, et hageja ei soovinud tegelikkuses teha kostjale 2003.a. alguses tööd, milline nähtub nõustamislepingu punktist 1, ega kostja soovinud töötulemust, milline on asjas esitatud üksnes töö „R H R E . R E development in the Baltics“ (t lk 17-48) mittetäieliku koopia näol, seega oli tehing suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Kohus peab kostja poolt esile toodud ja tõendatud asjaolusid usaldusväärsemateks ja kaalukamateks hageja poolt esile toodud asjaoludest ja neid kinnitavatest tõenditest, mistõttu kohus asub seisukohale, et vaidlusalune tehing tuleb lugeda näilikuks tehinguks

§ 89

lg 1 tähenduses, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seega puudub alus tunnustada 20.01.2003.a. nõustamislepingu nr 002 kehtivust. Kuivõrd puudub alus tunnustada 20.01.2003.a. nõustamislepingu nr 002 kehtivust, tuleb hagi kogu ulatuses jätta rahuldamata. Hagi tagamise abinõu tühistamine 11.02.2005.a. kohtumäärusega seati Harju kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 88297 esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 229 752,52 krooni XXX asuvale kinnistule S kasuks. 31.08.2005.a. kohtumäärusega asendati hagi tagamise abinõu. Kostja KOÜ tasus Tallinna Linnakohtu arvele 25.08.2005.a. raha, summas 229 752,52 krooni. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hagi jäi rahuldamata, leiab kohus, et Tallinna Linnakohtu 31.08.2005.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada ja Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb tsiviilasjas nr 2-05-409 (endine nr 2/24-1068/05) jõustunud kohtulahendi alusel tagastada arveldusarvele nr XXXKOÜ-le tema poolt hagi tagamiseks tasutud 229 752,52 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 jäävad hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kostja kulud õigusabile moodustavad 52215 kr. Arvestades asja keerukust ja sellele kulunud aega, asub kohus seisukohale, et kostja kohtukulude katteks tuleb hagejalt välja mõista 20 000 kr kostja kasuks. Ene Tsefels Kohtunik 4