2-05-17896/16

(5)Eelistungid Eelistungil, mis toimus

1. aprillil 2006 jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja seletuste kohaselt viidi noorem laps varjupaika, kuna ema tuli lasteaeda joobes. Laste ema on kodeeritud. Lapsed viibivad lastekodus. Puudutatud isik on ise kirjutanud, et kui laste kasvatamisega hakkama ei saa, tuleb lapsed viia lastekodusse. Eelistungil, mis toimus
2. veebruaril 2007 palub avaldaja jätta pere järelevalve alla, kuna peres on toimunud positiivsed muudatused. Perre on sündinud kaiks last. Eelistungil, mis toimus
3. mail 2007 palub avaldaja esindaja avalduse rahuldada, kuna peres on toimunud negatiivsed muudatused. Lapsed on avaldanud soovi lastekodus elamiseks ning kaksikutel on tuvastatud arengupeetus. Kodus ei ole olukord muutunud, pere ei saa lapsi käesoleval hetkel ise kasvatada. Alaealiste laste ärakuulamine Kohus kuulas ära alaealised lapsed V B ja A B`i. V B avaldab, et tunneb puudust emast ja soovib, et viimane ei jooks. Soovib emaga suhelda, kuid peab otstarbekamaks elamist lastekodus. A B avaldab, et soovib elada koos emaga, kuid ema ja tema uus abikaasa joovad. Kohtuistung Kohtuistungil jääb avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, kuna vanematel ei ole võimalik vastu võtta nelja last, puuduvad magamisvõimalused, õppimiseks puuduvad kohad. Materiaalne seisund on väga halb. Vanemal jääb võimalus lastega suhtlemiseks ning juhul, kui perekonnas olukord paraneb, on võimalus vanema õigusi taastada. Puudutatud isiku A. L selgituste kohaselt on lastega pidevalt suheldud. Kodus on võimalus lapsi kasvatada ning materiaalselt tuleb pere toime. V soovib jääda lastekodusse, kuid A on avaldanud, et soovib kodus kasvada. Puudutatud isiku abikaasa selgitab, et kõigile oleks parem, kui lapsed viibiksid kodus. Isik saab tööhõiveametist 1 000 krooni ja pensioni 1 000 krooni kuus. Hetkel on töötu, kuid tegeleb metallitööga. Laste kasvatamisel on nõus aitama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja Kohtla-Järve linn esitas
4. oktoobril 2005 hagi A B`lt vanema õiguste äravõtmiseks. A B on abiellunud
5. märtsil 2006 ning tema uueks perekonnanimeks on L. Alates
6. jaanuarist
7. a menetleb kohus seaduse muudatuse tõttu avaldust hagita menetluses. Kohus tuvastas, et A B on sündinud xxx ning tema emana on sünnitunnistusele märgitud A B. A B on sündinud xxx ning tema emana on märgitud A B. P B on sündinud xxx ning tema emana on märgitud A B. Lapsed on sündinud vallaslastena. V B on sündinud xxx, tema emana on sünnitunnistusele märgitud A B ning isana M B. Lapse isa kohtul tuvastada ei õnnestunud. Rahvastikuregistri andmetel on eksisteerib viis sellenimelisi isikut, kellest kolm on surnud, üks on alaealine ja viienda kohta andmed puuduvad. Avalda avalduse kohaselt on laps sündinud vallaslapsena, antud väiteile puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud. 2

(5)Käesoleval ajal elavad lapsed lastekodus. A B on abiellunud

1. märtsil 2006 ning tema uueks perekonnanimeks on L. Vanema õiguste määramine Kohus jõudis järeldusele, et A L täida oma kohustusi laste V, A, P ja A kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning avaldab oma käitumisega lastele kahjulikku mõju, samuti ei ole lapsevanem loonud laste kasvatamiseks sobilike tingimusi Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
2. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 ning p 5 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Esitatud kodukülastuse aktidest nähtub, et enamjaolt /tl. 12-13, 55-56, 84-89, …../, kui lastekaitseinspektorid külastasid A L elupaika, tuvastati, et korter on must, puudub laste eluks vajalik toit ja elamistingimused. A L viibib kodus kaksikutega, pidevalt alkoholijoobes ning mitmel korral on korteris olnud võõrad joobes isikud. A. L abikaasa on viibinud korteris mitmel korral alkoholijoobes. Kaksikute elutingimused on ebarahuldavad. Tõendatud on, et puudutatud isiku käitumine on avaldanud kahjulikku mõju laste tervisele. Perearstide Keskuse Neeme /tl. 9-10/ tõendi kohaselt pöördus puudutatud isik oma lastega arsti poole ebaregulaarselt, millest tulenevalt on jäänud tegemata vaktsineerimised ning arsti ettekirjutisi ei ole täidetud. Ida-Viru Keskhaigla teate /tl. 37/ kohaselt paigutati 03.10.2005 alaealised A ja P keskhaiglasse lastekaitse töötajate poolt. P viibis enne haiglasse sattumist kodus emaga, kes kuritarvitab alkoholi. Laps oli saabudes must, haises räpastes riietes ja näljane. A L oma laste vastu huvi ei tundnud. Kohtla-Järve Lastekodu tõendi nr 92 (v.a. 02.08.2007) kohaselt on lapsed lastekodusse saabudes olnud tervislike probleemidega, samuti on ilmnenud intellektuaalsed häired. Lastekodus viibides on tervislikud ja vaimsed näitajad paranenud. Tõendatud on, et puudutatud isiku käitumine on avaldanud kahjulikku mõju laste sotsiaalsele arengule. Ida Politseiprefektuuri tõendist /tl. 14-15, 36/ nähtub, et ema tegeleb laste kasvatamisega halvasti, jätab lapsed tihti järelvalveta, kuritarvitab alkoholi. Kriminaalkorras karistust käesoleval hetkel ei oma. Varem on kohtulikult karistatud ning kandis karistust kinnipidamisasutuses. Lapsed viibivas lastehooldusasutuses ning perekonna normaalse elu taastamiseks abinõusid tarvitusele ei ole võtnud. Lasteaia Jaaniussike tõendi /tl. 11/ kohaselt tuuakse alaealine A lasteaeda esmapäeval ja koju reedeti. Lapse toob lasteaeda naabrinaine. Laps on tuues pesemata, kriimustustega, muljumisjälgedega. Lapse ema suhtub lapse kasvatamisse ükskõikselt ning ei paku talle vanemlikku hoolitsust. Laste Hoolekande asutuse lootus tõendi / tl. 16/ kohaselt viibis A B ajavahemikul 30.09.2005-03.10.2005 varjupaigas. Kohtla-Järve Lastekodu /tl. 83/ tõendi kohaselt on ema lastega suhelnud. V ja A on kodu külastades varem tagasi tulnud, sest ema on olnud alkoholijoobes ning korteris viibivad võõrad mehed. Tõendatud on, et puudutatud isikul ei ole oma käitumise õigustamiseks mõjuvaid põhjusi. Politseiprefektuuri andmetel on A L`t iseloomustatud negatiivse, alkoholilembelise isikuna, korteris toimuvad pidevalt joomingud. Kodukülastusaktidest selgub, et korter on peamiselt must ja räpane, elamistingimused on nelja inimesse jaoks. Käesoleval hetkel elab korteris kaks alaealist last, 3

(5)puudutatud isik ja tema abikaasa. Laste magamiskohad puuduvad, õppimisvõimalusi ei ole lastele loodud. Puudutatud isik koos abikaasaga on enamjaolt alkoholijoobes. Kohus möönab, et 2006 aastal on perekonnas märgata paranemise märke, ema on loobunud alkoholi tarbimisest ning enne lapsehoolduspuhkusele jäämist korrektselt tööl käinud, kuid hilisemad dokumentaalsed tõendid näitavad, et puudutatud isik on pöördunud vanade eluviiside juurde, mida ka lapsed tunnistavad. Need asjaolud annavad täiendavalt alust arvata, et puudutatud isik võib avaldada laste arengule kahjulikku mõju. Kohus leiab, et kirjeldatud tegevusega on A L jätnud olulisel määral täitmata oma kohustused laste V, A, A ja P kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. TsMS § 230 lg 3 kohaselt /---/ lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi järelpäringu E-Maksuametisse, mille kohaselt A L saanud toetust Sotsiaalkindlustusametist. Virumaa Pensioniameti tõendi /tl. 106/ kohaselt on A L`le määratud vanemahüvitus kuni 23. detsembrini 2007 summas 3 600 krooni ja peretoetust alates 01.01.2007 summas 600 krooni. Krediidiasutustes v.a. Hansapangas A L arveid ei oma. Hansapangas omab isik arvelduskontot, mille saldo seisuga 18.06.2007 moodustab 30 krooni. Kuna asjas on vaja tuvastada perekonna materiaalsed võimalused laste ülalpidamiseks tegi kohus järelpäringud puudutatud isiku abikaasa kohta. E-Maksuameti andmetel A L töötu. Tööturuameti tõendi /tl. 112/ kohaselt on A L`ile määratud töötutoetus kuni 10.11.2007 ning ajavahemikul 14.02.2007 kuni 04.06.2007 on isikule makstud töötutoetust summas 3 599,80 krooni. Puudutatud isik on lapsehoolduspuhkusel ning tema abikaasa ei tööta ning eeltoodust tulenevat saab järeldada, et puudutatud isik ei suuda täita kohustusi lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel. Lapsevanemana on õigustatud A L`lt oodata, et ta teeks kõik endast oleneva, et teenida sissetulekut, mis võimaldaks laste kohast ülalpidamist, ei kuritarvitaks alkoholi, tegeleks laste kasvatamisega ning looks lastele tingimused eakohaseks arenguks. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks A L`l oma lapsevanema kohustuste täitmata jätmist. Lähtuvalt PKS § 54 lg 3, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Arvestades A L käitumist laste suhtes, tuleb laste huvide kaitseks A L`lt ära võtta vanemlikud õigused oma laste V, A, A ja P suhtes. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on vanema õiguste äravõtmine lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava 4

(5)kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas isiklikult ära V B, kes on xxx-aastane (sündinud xxx) ning kelle arvamuse kohaselt on otstarbekam, kui ta elab lastekodus. Laps soovib jätkata suhtlemist emaga. A B`i, kes on 11-aastane (sündinud: xxx), soovib elada koos emaga, kuid märgib ära, et ema koos uue abikaasaga tarvitab alkoholi. Vaidluses vanema õiguste äravõtmiseks A ja P suhtes ei pea kohus võimalikuks alaealiste laste arvamust ära kuulata, kuna mõlemad lapsed on alla seitsme aasta, seega leiab kohus, et arvestades laste vanusele omase kaalutulusvõimega ühelt poolt ning ärakuulamisest tingitud menetluse venimisega kaasnevate ohtudega teiselt poolt on laste huvides tema ärakuulamisest loobumine. Eeltoodu tõttu jõudis kohus järeldusele, et A L on jätnud ilma mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata oma kohustused alaealiste V B, A B`i, A B ja P B`i kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, mistõttu tuleb A L`lt ära võtta vanemlikud õigused oma laste suhtes. Kohus selgitab, et vaatamata asjaolule, et laste emalt on ära võetud vanemlikud õigused on lapse emal õigus külastada oma lapsi, eelnevalt kooskõlastades kohtumine sotsiaalhoolekandekeskusega ja hooldusperega. Vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Kohtumääruse kättetoimetamine Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub ning TsMS § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtla-Järve Linnavalitsus esineb menetluses avaldajana ning seega saadetakse määruse ärakiri talle üldises korras. Peeter Pällin Kohtunik 5