← Eesti

3-07-1352/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 3.detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1352 Haldusasi S.Õ. kaebus Tallinna Linn

§ 64lg 2.

Kaalutlusõiguse teostamisel pidas vastustaja oluliseks kaaluda avaliku huvi olemasolu. Avalikuks huviks on antud juhul asjaolu, et kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt vastuvõetud haldusaktid oleksid õiguspärased. Kuivõrd tegemist oli õigusvastaste haldusaktidega, siis ainuüksi isiku lootus, et teda soodustav haldusakt jääb kehtima, ei saa kaaluda üles haldusakti õiguspärasuse põhimõtet. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks seoses korraldustega nr 578-k ja nr 579-k muutnud oma elukorraldust või haldusaktidest tulenevaid hüvesid ära kasutanud. Nimetatud korralduste tõttu tekkis kaebajal küll nõudeõigus kompensatsioonisumma väljamaksmiseks kaebaja 3 arvele, kuid mis ei realiseerunud järelevalvemenetluse algatamise tõttu. Seega ei saanud kaebaja hakata nimetatud hüvesid kasutama. KAASATUD ISIKU – HARJU MAAVANEMA ARVAMUS KAEBUSE KOHTA Maavanem on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud.

  1. 15.01.1937 vastuvõetud Laevade kinnistamise ja registreerimise seaduse § 1 alusel pidid Eesti laevad mahuga vähemalt 20 brutoregistertonni , välja arvatud purjelaevad, puupraamid ja lodjad, hiljemalt 31.12.1939 olema kantud Teedeministeeriumi Veeteede Valitsuses peetavasse laevakinnistusregistrisse. Nimetatud seaduse § 17 alusel, kui laev hukkub või jäljetult kaob, siis peab laevaomanik viivitamatult saatma Veeteede Valitsusele vastava liputunnistuse, kui selle esitamise võimatus pole küllaldaselt tõendatud. Seaduse § 77 kohaselt kui laev hukkub, jäljetult kaob, muutub sõidukõlbmatuks või kaotab õiguse kanda Eesti lippu, siis kustutatakse ta laevakinnistusregistrist kas laevaomaniku või tema voliniku avalduse või muul teel saadud usaldusväärsete teadete alusel. Laevaomanik või tema volinik peab avalduse ühes vastavate dokumentidega esitama Veeteede Valitsusele otse või ligema konsuli kaudu ühe kuu kestel, arvates vastavate teadete saamisest, laeva lipu kandmise õiguse kaotamise või laeva jäljetult kadumise § 78 ettenähtud seadusliku tähtaja möödumisest. Sama seaduse § 78 sätestab juhud, mil laev tuleb lugeda jäljetult kadunuks: 1) kui ta pole jõudnud lähimasse sihtsadamasse ja kui laevast pole saadud teateid kolm korda nii pika aja kestel, mida laev oleks tarvitanud reisi sooritamiseks harilikes oludes viimaste teadete saamise kohast kuni järgmise sihtsadamani, kuid siiski aurikute ja mootorlaevade juures vähemalt kaks, purjelaevade juures vähemalt kolm kuud, ja 2) kui laevameeskond on jätnud laeva ja kui viimast kolme kuu kestel pole leitud. Sama seaduse § 79 alusel hüpotekaarvõlgade ja märkmetega koormatud laeva kustutamisel §s 77 ettenähtud juhtudel kantakse laevakinnistusregistri I jao punkti 10 vastav märge toimunud asjaolude kohta. Laev kustutatakse lõplikult laevakinnistusregistrist laevakinnistusinspektori vastava otsusega peale kõigi hüpotekaarvõlgade ja märkmete kustutamist.
  2. Eesti Meremuuseumi 14.12.2006 kirja nr 1-11/67 kohaselt aurulaeva „Merkur“ torpedeeris Põhja-Atlandil 30.06.1940 reisil Lissabonist Garstoni Saksa allveelaev U-102 ning „Merkur“ uppus. Auruleava „Merkur“ omanikel tulnuks laeva uppumisel esitada avaldus laeva registrist kustutamiseks, kuid arvestades toonast olukorda, jäi see ilmselt tegemata. Seega natsionaliseeritud laevade nimekirja kinnitamise ajal 09.10.1940 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt aurulaeva „Merkur“ enam reaalselt ei eksisteerinud ning järelikult ei kuulu laev kompenseerimisele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et S.Õ. kaebus on põhjendatud järgmistel motiividel:
  3. ORAS § 11 lg 1 kohaselt on omandireformi objektideks õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra (Kord) p 16 kohaselt tuleb vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste 4 läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Vastavalt ORAS §-le 6 on õigusvastaseks võõrandamiseks natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, õigusvastaste repressioonide käigus vara võõrandamine, ebaseaduslike otsuste alusel ja ametiisikute omavoli tagajärjel vara võõrandamine ning reaalse repressiooniohu tõttu vara äraandmine või mahajätmine. Vara natsionaliseerimine peab olema tõendatud väljavõttega Riigi Teatajast või „Eesti NSV Teatajast“, kus avaldati natsionaliseeritud vara nimekiri, või väljavõtte või ärakirjaga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusest vara natsionaliseerimise nimekirjadesse võtmise kohta, natsionaliseerimisakti ärakirja või mõne muu dokumendiga, mis tõendab vara natsionaliseerimist.
  4. Vastavalt Riigiarhiivi arhiiviteatisele nr 18-7-3.6/8797/MS (vtt nr 4825, lk, 9,10), mis on 07.10.2005 välja antud Tallinna Maa-ametile, natsionaliseeriti ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 09.10.1940 otsusega aurulaevad Arcturus, Mars, Merkur, Orion, Regulus ja Uranus (Alus: ENSV Teataja nr 25, 12.10.1940, art 274). Teedeministeeriumi Veeteede Talituse arhiivifondis säilitatavas ajavahemikul 09.
  5. kuni 12.12.1940 koostatud „Natsionaliseeritud laevade ja nende osanike nimekirja“ kohaselt on nimetatud aurulaevade osanike nimekirjas märgitud Eesti kodanik J. Õ. (J. Õ.), sh aurulaeva „Merkur“ osakuid 10/132, omandatud 11.02.
  6. Veeteede Talituse väljaande „Eesti laevade eriregister 1939.aastal“ järgi oli aurulaevade Arcturus, Mars, Merkur, Orion, Regulus ja Uranus kodusadamaks Tallinn (Alus: Eesti laevade eriregister 1939, 1.5, 43, 51, 57, 71).
  7. Eeltoodu alusel on natsionaliseeritud laevade nimekirjas olev aurulaev „Merkur“ ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.12.2005 otsusega nr 12798 loetud omandireformi objektiks ning tunnistatud selle suhtes omandireformi õigustatud subjektiks 10/132 mõttelises osas vara endise omaniku Juhan Õunapuu (Johan Õunpuu) lapse abikaasa S.Õ.. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.12.2005 otsus nr 12798 on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud ega tühistatud.
  8. Tuginedes ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.12.2005 otsusele nr 12798 ning Riigiarhiivi 07.10.2005 arhiiviteatise nr 18-7-3.6/8797/MS lisas olevale „Natsionaliseeritud laevade ja nende osanike nimekirja“ väljavõtetele ning lähtudes õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse §-s 3 ja § 7 lg-s 1 sätestatust määrati S.Õ.`le Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2006 korraldusega nr 578-k kompensatsioon aurulaeva „Merkur“ 10/132 mõttelise osa eest summas 93 600 krooni.
  9. 25.07.2006 algatatud järelevalvemenetluse käigus Tallinna Linnavalitsuse korralduste seaduslikkuse üle pöördus Harju maavanem Eesti Meremuuseumi poole täiendava informatsiooni saamiseks aurulaevadega „Arcturus“, „Orion“ ja „Merkur“ seotud asjaolude kohta, sh nimetatud laevade uppumise kohta enne või pärast nende natsionaliseerimist. Samas küsimuses pöördus Eesti Meremuuseumi poole ka Rahandusministeerium. 14.12.2006 vastuskirjas nr 1-11/67 Rahandusministeeriumile teatas Eesti Meremuuseum, et neil olemasolevatel andmetel uppus aurulaev „Orion“ 27.02.1940 ja aurulaev „Merkur“ 30.06.1940 (vtt nr 4825, lk-d 35-38). Kirjast ei selgu, millistele algmaterjalidele või dokumentidele põhineb kinnitus aurulaevade „Orion“ ja „Merkur“ uppumise kohta (laevade andmestiku esitamisel on kirjas viidatu kohaselt kasutatud allikatena: 1) ERA, fond 1091, nimistu 1, säilik 1918; 2) Eesti Laevade eriregister 1939; 3) Eesti kaubalaevastik 1939-1940; 4) Reinhart Schmelzkopf, „Estland zur See 1918-1940; 5) Fleet List of Estonian Steamers 1918 to now ends, Gunnar Andreson). 11.01.2007 palus Tallinna Maa-amet Eesti Meremuuseumil kahe laeva („Orion“ ja „Merkur“) osas täpsustada algmaterjali, mis 5 kinnitavad nende hukkumist 1940.a. esimesel poolel (vtt nr 4825, lk 39). Täpsustatud andmeid esitatud ei ole. Eesti Meremuuseumilt saadud andmetele tuginedes leidis Harju maavanem, et de facto ei saanud aurulaevu „Orion“ ja „Merkur“ natsionaliseerida, kuna natsionaliseeritud laevade nimekirja kinnitamise ajal ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt 09.10.1940 neid laevu reaalselt enam ei eksisteerinud. Maavanem leidis, et kuivõrd nimetatud laevu ei natsionaliseeritud, siis ei saa need olla omandireformi objektiks, ning kompensatsiooni määramine omandireformi objektiks mitteoleva vara eest on seadusevastane.
  10. Vastuseks kaebaja enda järelepärimisele aurulaeva „Merkur“ hukkumise kohta teatas Eesti Meremuuseum 09.10.2007 kirjaga nr 1-11/38, et muuseumil olev andmestik Eesti laevade kohta pole täiuslik ning et süstemaatilised andmed on nii sõjaeelsel kui ka –järgsel perioodil laekunud eelkõige arhiividesse (tlk 31). Muuseumi kirjavara hulka kuulub koopia trükisest „Estland zur See 1918-1940“, autor Reinhart Schmelzkopf, kus sisalduvad andmed auriku „Merkur“ kohta aastatel 1936-
  11. Nimetatud trükis kuulub kirja kohaselt muuseumi fondeerimata kirjavara hulka. Trükise kohaselt kaubalaev „Merkur“ 30.06.1940, asudes märgitud koordinaatidel, sai (oletatavalt) torpeedotabamuse saksa allveelaevalt U-102 ja uppus.
  12. Riigiarhiivi 08.02.2007 täiendavas arhiiviteatises nr 18-7-3.6/998/MS Tallinna Maaametile kinnitatakse veel kord, et ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt 09.10.1940 kinnitatud natsionaliseeritud laevandusettevõtete nimekirjas on jrk nr 62 all laevaühingule „Merkur“ kuulunud aurulaev „Merkur“ (vtt, lk 46). Aurulaeva „Merkur“ laevatoimiku viimasteks dokumentideks on 20.11.1939 Veeteede Talituse poolt välja antud laeva liputunnistuse ja laevatunnistuse ärakirjad. Laeva hilisema saatuse kohta andmeid ei ole leitud.
  13. Asjas kogutud dokumentaalsetest tõenditest (Riigiarhiivi teatistest) nähtuvalt on aurulaev „Merkur“ kantud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt 09.10.1940 kinnitatud natsionaliseeritud laevade nimekirja. Seega on tegemist õigusvastaselt võõrandatud (natsionaliseeritud) varaga ORAS § 6 mõttes. Samuti on tõendatud nimetatud vara kuulumine õigusvastase võõrandamise ajal 10/132 mõttelises osas vara endisele omanikule Juhan Õunapuule (Johan Õunpuule), kes vastab ORAS § 7 lg 1 p 1 toodud nõuetele. Vara õigusjärgse omaniku lapse abikaasa S.Õ. on õigeaegselt esitanud avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks. Aurulaeva „Merkur“ 10/132 mõttelist osa on kaebajale kompenseeritud Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2006 korraldusega nr 578-k. Kohus leiab, et korralduse nr 578-k kehtetuks tunnistamine 02.05.2007 korraldusega nr 767-k ei ole põhjendatud, kuna puuduvad tõendid korralduse nr 578-k õigusvastasuse kohta. Korralduse nr 578-k aluseks olevaid dokumentaalseid tõendeid ei ole ümber lükatud järelevalvemenetluse käigus kogutud uute tõenditega. Väited, et aurulaev „Merkur“ oli ebaõigesti laevade natsionaliseerimise nimekirja kantud, kuna laeva hävimisest ei oldud teadlikud, ning et sõjaaja tõttu jäid ka märkmed laeva torpedeerimise ja uppumise kohta laevaregistrisse tegemata, võivad küll tunduda tõenäolised, kuid kuna puuduvad neid väiteid kinnitavad dokumentaalsed tõendid, jäävad need väited oletuslikeks ning nendele tuginedes ei saa soodustavat haldusakti kehtetuks tunnistada. Eesti Meremuuseumi fondeerimata materjalide hulgas säilitatavat tundmatu saksakeelse autori publikatsiooni koopiat, milles puuduvad viited selle koostamise aluseks olevatele allikatele või dokumentidele, ei saa käsitleda aurulaeva „Merkur“ hukkumist 30.06.1940 kinnitava dokumentaalse tõendina, seda enam, et ka autori enda sõnastuse kohaselt on tegemist oletatava torpeedotabamusega laevale. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada materjalis nimetusega Fleet List of Estonian Steamers 6 1918 to now ends (autor Gunnar Andreson, 1988) sisalduvaid andmeid, kuna puuduvad viited nende andmete päritolu kohta.
  14. Kaebaja väidetel on vaidlustatud korraldusega rikutud ka põhiseaduslikku võrdse kohtlemise printsiipi. Nii on kaebaja teada kompenseeritud aurulaeva „Merkur“ mõttelisi osi mitmetele omandireformi objektiks tunnistatud isikutele, kahtluse alla aga seati ainult kaebajale määratud kompensatsiooni õiguspärasus. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Vara tagastamise toimiku nr 5365 lk-lt 85 nähtub, et kompensatsiooni aurulaeva „Merkur“ mõtteliste osade eest on määratud ka teistele õigustatud subjektidele. Samas vastustaja seletusest kaebusele ei nähtu, et teiste isikute suhtes tehtud kompenseerimise korraldused tunnistati samuti kehtetuks. Kui tunnistati kehtetuks ainult kaebaja suhtes tehtud kompenseerimise korraldus, siis on sellega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 29.

§64

lg 2 kohaselt haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§56

lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

§67

nähtub, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestab haldusorgan peale

§64lg 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ja avalikku huvi.

Samuti ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud korralduses ei ole märgitud kaalutlusi, millest linnavalitsus on korralduse andmisel lähtunud. Vaidlustatud korraldus sisaldab küll faktilist motivatsiooni, kuid korralduses puuduvad põhjendused, millest nähtuks kaalutlusõiguse teostamine, s.o.

§64lg 3 ja §67 sätestatu arvestamine.

Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa sisalduda üheski teises dokumendis (antud juhul vastustaja seletuses kaebusele). Kuna vaidlustatud haldusakt ei sisalda kaalutlusi, siis puudub kohtul võimalus kontrollida diskretsiooni õiguspärasust. Ainuüksi sel põhjusel tuleb Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldus nr 767-k Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2006 korralduse nr 578-k kehtetuks tunnistamise osas tühistada. 30. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2006 korralduse nr 578-k kehtetuks tunnistamine ei olnud õiguspärane ning Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldus nr 767-k kuulub selles osas tühistamisele. S.Õ. kaebus tuleb rahuldada. Marion Vakker kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.