2-06-17109/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-0 6-17109 Otsuse kuupäev 04.juuli 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ K (reg.kood XXX, XXX) hagi IR(isikukood XXX, XXX) 15 795 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 20.juuni 2007 Istungil osalenud isikud hageja esindaja TM ja kostja IR Resolutsioon Jätta OÜ K hagi IR vastu 15 795 krooni nõudes rahuldamata. Kohtukulud jätta täies ulatuses hageja OÜ K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 01.detsembril 2005 pidasid OÜ K, IR ja LT kolmepoolseid eelläbirääkimisi kostjale kuulunud korteriomandi asukohaga XXX, müügilepingu sõlmimiseks, mille kohta koostati eelläbirääkimiste protokoll. Protokolli punkti 3.

1. kohaselt lepiti hageja, kostja ja ostja vahel kokku, et korteriomandi notariaalne ostu-müügileping kavatsetakse sõlmida hiljemalt
2. jaanuar 2006.a. Lepiti kokku korteriomandi müügihinnas 1 030 000 krooni. Ostja tasus OÜ K arveldusarvele ettemaksuna korteriomandi müügihinnast 15 000 krooni. Ülejäänud osa müügihinnast pidi ostja tasuma hageja arveldusarvele hiljemalt korteriomandi notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise päeval. Protokollis lepiti kokku, et juhul, kui korteriomandi müügileping jääb protokolli punktis 3.
3. toodud tähtajaks sõlmimata kostjast tingitud asjaolude tõttu, kaotab protokoll oma õigusjõu ja ostja poolt tehtud ettemaks tagastatakse ostja arveldusarvele täies ulatuses. Kui korteriomandi müügileping jääb tähtajaks sõlmimata ostjast tingitud asjaolude tõttu, kaotab protokoll oma õigusjõu ja ostja poolt tehtud ettemaks võetakse kui kostja tasu korteriomandi võõrandamiseks kulunud aja eest.
4. detsembril 2005.a. esitas kostja hagejale avalduse, milles palus ostja poolt korteriomandi eest tasutud ettemaks summas 15 000 krooni kanda üle MK arveldusarvele kui kostja ettemaks MK viimase omandis oleva korteriomandi, asukohaga XXX ostmiseks. Hageja kandis nimetatud summa MK arveldusarvele. Korteriomandi notariaalne ostu- müügileping jäi 01.jaanuariks 2006 sõlmimata. Vaatamata korduvatele lubadustele ei tagastanud kostja hagejale viimase poolt kostjale tasutud 15 000 krooni suurust ettemaksu. Hageja leiab, et ostja ja kostja vahel jäi notariaalne müügileping sõlmimata lähtuvalt kostja poolsest tegevusest, kes ühepoolselt tõstis korteriomandi eest tasumisele kuulunud müügihinda.
5. jaanuaril 2006 sõlmis kostja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja suurendas korteriomandit koormavat hüpoteeki, summas 560 000 krooni. Selline käitumine viitab selgesti, et kostja ei soovinud võõrandada korteriomandit protokolli punktis 4.
6. algselt kokkulepitud hinnaga. Seega lõpetas kostja läbirääkimised ning kostjal puudus õiguslik alus hagejalt ettemaksu saamiseks. Tuginedes VÕS § 1029 ja § 1028 lg 1 on hagejal 15 000 krooni tagasinõudeõigus kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 795 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Läbirääkimised toimusid ka hageja kostja ja MK vahel viimasele kuulunud korteriomandi asukohaga XXX müügilepingu sõlmimiseks. Korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks oli kokku lepitud 07.01.
7. 07.12.2005 pakkus hageja kostjale LT poolt korteriomandi eest tasutud ettemaks 15 000 krooni kanda üle MK arveldusarvele, kui kostja ettemaks MK korteriomandi eest. Ühtlasi teatas hageja, et kui kostja on sellega nõus, siis peab ta esitama vastavasisulise avalduse, mille ka kostja esitas. Seisuga 09.12.2005.a koostati korteriomandi XXX kohta eksperthinnang, mille kohaselt moodustab korteriomandi väärtus 900 000 krooni. Hageja ettepanekule vähendada korteriomandi müügihinda 100 000 krooni võrra, vastas kostja eitavalt seoses korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX ostmisega kokkulepitud hinnaga. Kostja leiab, et korteriomandi XXX müügileping jäi sõlmimata ostja LT sõltuvatest asjaoludest. Nimelt ei saanud LT krediidiasutustest laenu nõutavas summas. Seisuga 01.01.2006 kaotas protokoll oma õigusjõu, kuna korteriomandi müügi-ja asjaõigusleping jäi protokolli punktis 3.1 toodud tähtajaks sõlmimata ostjast tingitud asjaolude tõttu. 04.01.2006.a sõlmis kostja ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel suurendas korteriomandit koormavat hüpoteeki 560 000 krooni võrra. Kostja ei ole rikkunud protokolli tingimusi ning hagejal puudub 15 000 krooni tagasinõude õigus. Samuti ei pea kostja põhjendatuks viivisenõuet. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. 2 VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb ära. Lähtuvalt asjaoludest võiks antud vaidluses hageja kohustuse täitmisena saadu tagasi nõuda kostjalt tuginedes ka VÕS § 1029, põhjusel, et kohustust ei tekkinud. Samas on pooled ning LT01.12.2005 korteri müügilepingu sõlmimise kavatsuste protokollis kokku leppinud ettemaksu (15 000 krooni) tagastamise tingimused. Ettemaks tuleb kostjal tagastada üksnes juhul, kui müügileping jäi sõlmimata 01.jaanuariks 2006 müüjast olenevatel põhjustel. Kohus leiab, et asja arutamisel ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et korteriomandi Vilde tee 80-38 müügileping jäi sõlmimata kostjast, so müüjast olenevatel põhjustel. Hageja väide, et kostja tõstis ühepoolselt müügihinda, on alusetu. Protokolli punktis 4.1 olid lepingu pooled kokku leppinud müügihinnas 1 030 000 krooni. Ei oma tähtsust see, et hiljem hindas ekspert korteriomandi turuväärtuseks 900 000 krooni. Samuti ei saa korteriomandi müügihinna tõstmiseks lugeda korteriomandit koormava hüpoteegi suurendamist summas 560 000 krooni. Asjaõigusleping, millega suurendati hüpoteeki sõlmiti 04.01.2006, so pärast 01.12.2005 protokolli punktis 3.1 kokku lepitud tähtaega. Kuna notariaalne müügileping LT ja IR vahel jäi 01.jaanuariks 2006 sõlmimata muutus 01.12.2005 protokoll kehtetuks ning kostja ei olnud edaspidi seotud nimetatud eellepingu tingimustega. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et notariaalne müügileping jäi sõlmimata kostjast olenevatel põhjustel, mistõttu on hageja nõue 15 000 krooni ettemaksu tagastamiseks põhjendamatu. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, siis on põhjendamatu ka nimetatud summalt arvestatud viivisenõue. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OSALISELT TÜHISTATUD OTSUS 2-06-17109 Koidula Laurisaar kohtunik 3