KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1455 Haldusasi V.Š. kaebus Tallinna Keskkonnaameti poolt 07.03.2006 välja antud raieloa nr 6268, 08.01.2007 välja antud raieloa nr 7224 ja 16.05.2007 välja antud raieloa nr 7585 õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.november 2007 Kohtuistungil osalenud isikud V.Š. esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Tallinna Keskkonnaameti esindaja Õrne Suur RESOLUTSIOON Jätta V.Š. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1.Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestati osaliselt Kakumäe tee 86/Ahvena tee 16 kinnistu ja lähiala planeering. Otsus on M. G.`i poolt vaidlustatud ning kaebaja on kaasatud protsessi kolmanda isikuna (haldusasi nr 3-04-355). 2.Ülalnimetatud planeeringu alusel andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet 22.11.2006 üksikelamu püstitamiseks krundile Kakumäe tee 86 välja ehitusloa nr 20736 ja mille kaebaja on vaidlustanud (haldusasi nr 3-06-2518). Kakumäe tee 86 kinnistu kuulub T. N.`ile ja E. S.`ile. 3.07.03.2006 väljastati E.S.`ile raieluba nr 6268 Kakumäe tee 86 krundil hooldus- ja sanitaarraie teostamiseks. 08.01.2007 väljastati T.N.`ile raieluba nr 7224 Kakumäe tee 86 krundil hooldus- ja ehituse alla jäävate puude raie teostamiseks. 16.05.2007 väljastati E.S.`ile raieluba nr 7585 Kakumäe tee 86 krundil hooldus-ja ehituse alla jäävate puude raie teostamiseks. KAEBAJA SEISUKOHT 4.Kaebajale kuulub Kakumäe tee 86 naaberkinnistu Ahvena tee
- Kakumäe tee 86 krundil asub väärtuslik kõrghaljastus, mille säilitamise vajadus on nii eelpoolnimetatud detailplaneeringu kui ka ehitusloa nr 20736 vaidlustamise üks peamisi motiive. Kõrghaljastuse säilitamise vajadusele nimetatud alal viitab 2002.a. märtsis keskkonnaekspert Andres Tõnisson`i poolt koostatud keskkonnamõjude hindamise aruanne. Seejuures on A.Tõnisson toonud välja asjaolu, et kogu Kakumäe tee 86 ehitusalal tohiks kokku maha võtta kuni 38 puud eeldusel, et ehitusala pindala on 300 m
- Kakumäe tee 86 ehitusala pinna suuruseks on 176,6 m
- Seega peaks Kakumäe tee 86 maha võetavate puude arv olema oluliselt alla 38 puu. Kaebaja on huvitatud kõrghaljastuse säilitamisest Kakumäe tee ääres nii looduskeskkonna säilitamise vajaduse tõttu kui ka põhjusel, et vältida Kakumäe tee vahetust lähedusest tingitud müra, saaste ja vaate risustamise suurenemist (mööduvad sõidukid) talle kuuluval kinnistul ning säilitada kodu privaatsust. Vaidlustatud raielubadest nähtub, et nende alusel on lubatud maha raiuda vähemalt 87 kaheksa või üle kaheksa cm läbimõõduga puud. Selline raielubade väljastamine on ilmselgelt vastuolus keskkonnamõjude hindamise aruandega. Seega on kolmandate isikute tegevuse tagajärjel tegelikult saabunud olukord, kus sisuliselt on säilitamisele kuuluv väärtuslik kõrghaljastus rikutud (osaliselt hävitatud). Raie tegeliku ulatuse varjamiseks on taotletud raieluba mitmes osas ja tänu Tallinna Keskkonnaameti puudulikule järelevalvele on see ka õnnestunud. Keskkonnaamet ei ole raielubade väljastamisel kaalumisõigust sisuliselt teostanud (HMS §4 lg 2). Raielubasid ei ole haldusaktis põhjendatud (HMS §56 lg 1). Kaebaja põhjendatud huvi raielubade õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et raielubade alusel on oluliselt muudetud kaebaja kui Kakumäe tee 86 krundiga piirneva krundi olustikku, suurenenud on müra ja saaste hulk, mida kaebaja peab taluma ning rikutud on tema privaatsust. Õigusvastane raietegevus on halvendanud oluliselt kaebaja elukeskkonda. Raielubade õigusvastasuse tuvastamine võimaldaks nõuda Kakumäe tee 86 krundile lubamatute rajatiste (tee ja mänguväljaku) ehitamisest hoidumist ning endise olukorra taastamist. Kaebaja eesmärk on tuvastada vaidlustatud raielubade õigusvastasus, et selle pinnalt oleks kaebajal võimalik esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kaebaja leiab veel, et vaidlustatud raielubadega on rikutud ka tema põhiõigust, s.o. õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud keelduma raielubade väljastamisest vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 45 kehtestatud „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja korra“ §3 lg 3 p 1 ja §5 lg 1 p 2 ja 3 tulenevatest alustest. Kaebaja palub tunnistada Tallinna Keskkonnaameti poolt 07.03.2006 välja antud raieluba nr 6268 ja 08.01.2007 ning 16.05.2007 välja antud raieload nr 7224 ja 7585 õigusvastaseks. VASTUSTAJA JA KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT 5.Tallinna Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Keskkonnaamet on aadressile Kakumäe tee 86 väljastanud kolm raieluba 87 puu raieks. 07.03.2006 raieluba nr 6268 on antud nimetatud krundil kasvavate puude sanitaar- ja hooldusraieks. 08.01.2007 raieluba nr 7224 on väljastatud 10 puu raieks seoses üksikelamu püstitamisega vastavalt linnaplaneerimisameti poolt väljastatud ehitusloale nr 20736 ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu poolt 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestatud planeeringuga ning raieloa kõrvaltingimusena on määratud elujõuliste ehituse alla jäävate puude asemele asendusistutuse kohustus 45 mullapalliga oksaspuu istutamiseks Keskkonnaametiga kooskõlastatud asukohta. 16.05.2007 raieluba nr 7585 on väljastatud Kakumäe tee 86 ehitatavale elamule sissesõidu tee rajamisele ette jääva 5 puu mahavõtmiseks, millede eest on samuti määratud asendusistutus 25 mullapalliga okaspuu istutamiseks. Nimetatud raielubade väljastamine toimus kehtivate õigusaktide alusel ja nendega kooskõlas. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määrusele nr 45 „Puu raieja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ (edaspidi – Kord) §4 lg 1 teostasid ameti spetsialist puude ülevaatuse ja märgistasid raiumisele kuuluvad puud looduses. Kuna objektiga tutvuti kohapeal, siis on arusaamatu ja kohatu kaebaja väide järelevalve puudulikkuse kohta. Täiel määral on vale kaebaja väide, et vaidlustatud raielubades puudub raie põhjendatus. Korra §6 lg 1 kohaselt amet vormistab määruse lisas 1 toodud vormis raieloa. Vaidlustatud raieload vastavad nimetatud vormile. Korra §1 lg 6 kohaselt Keskkonnaamet võib loa väljastamisel seada täiendavaid kõrvaltingimusi puu asendusistutuse korraldamise osas. Seda kaalutlusõigust on amet ka vaidlustatud raielubade puhul teostanud ja seadnud raielubade nr 7224 ja nr 7585 väljastamisel kõrvaltingimuseks asendusistutuse kohustuse täitmise. Korras kirjeldatud keerulise valemi rakendamise tulemusena määratakse asendusistutus üldjuhul elujõuliste puude asendamiseks ja asendusistutuse kohustust ei teki üldjuhul sanitaar- ega hooldusraie puhul. Vaidlustatud raielubadega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Kakumäe tee 86 krundi omanik säilitaks nimetatud krundi endises kaebajale meelepärases seisundis ega teeks seal muudatusi. Kaebaja väited müra ja saaste hulga suurenemise kohta on oletuslikud ja paljasõnalised. Raielubade õigusvastasuse tuvastamine ei tagaks endise olukorra taastamist. Esiteks on lubatud puude raie tänaseks juba osaliselt või täielikult teostatud ning teiseks puudub kaebajal mistahes õigusaktist tulenev subjektiivne nõudeõigus teise kinnistu omaniku suhtes. Vaidlustatud raieload ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega ega põhjusta mingil moel kaebajal oma kinnistu kasutamist. Arvestades, et teostatav raie säilitab kõrghaljastuse kaebaja krundiga piirnevas osas ja asjaoluga, et võrreldes krundil oleva haljasmassiga teostatakse raiet väheses mahus, siis ei rikuta raielubadega isegi kaebaja privaatsust. 6.Kolmandad isikud paluvad kohtule esitatud kirjalikus arvamuses jätta samuti kaebus rahuldamata. 07.03.2006 raieluba anti välja sanitaar- ja hooldusraideks. Algne olukord krundil oli metsik, metsaalune oli korrastamata ja täis olmeprügi, lisaks olid paljud puud viletsas seisus – näiteks puudus mitmel puul latv. 08.01.2007 raieluba anti välja ehitise, s.o. elumaja alla ja selle vahetuses läheduses paiknevate mändide raieks ja puude mahavõtmine kattub detailplaneeringus majaehitamiseks ettenähtud tsooniga. 16.05.2007 raieloa väljastamine oli tingitud perekond Š. üle aasta väldanud blokaadist. Nimelt ei omanud Kakumäe tee 86 peale perekond Š. poolt transpordimaaks mõeldud Kakumäe tee 86b kinnistu omandamist individuaalset juurdepääsu teed ja raieluba taotletigi uue kooskõlastatud juurdepääsutee kinnistusisese osa alla jäävatele puudele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 7.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 22.11.2006 Kakumäe tee 86 krundile üksikelamu püstitamiseks ehitusloa nr
- Kaebaja esitas 22.12.2006 ehitusloa peale kaebuse halduskohtule. Halduskohtu 29.12.2006 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2007 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.12.2006 määrus muutmata. Ringkonnakohus märgib oma määruses, et halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus ehitusloa vaidlustamiseks on ilmselt perspektiivitu, sest kaebajal puudub õiguslik alus keelata kolmanda isiku kinnistu hoonestamist. 8.Käesolevas asjas on kohtuvaidluse esemeks Tallinna Keskkonnaameti poolt aadressile Kakumäe tee 86 väljastatud kolm raieluba kokku 87 puu raieks. Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord Tallinna linnas on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määrusega nr
- 07.03.2006 raieluba nr 6268 on antud nimetatud krundil kasvavate puude sanitaar- ja hooldusraieks, 08.01.2007 raieluba nr 7224 on antud 10 puu raieks seoses üksikelamu püstitamisega vastavalt ülalnimetatud ehitusloale ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu poolt 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestatud planeeringuga. Raieloa kõrvaltingimusena on määratud elujõuliste ehituse alla jäävate puude asemele asendusistutuse kohustus 45 mullapalliga okaspuu istutamiseks keskkonnaametiga kooskõlastatud asukohta. 16.05.2007 raieluba nr 7585 on väljastatud Kakumäe tee 86 ehitatavale elamule sissesõidutee rajamisele ette jääva 5 puu mahavõtmiseks ja millede eest on samuti määratud asendusistutus 25 mullapalliga okaspuu istutamiseks. 9.Kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. HKMS §7 lg 1 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi ja haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Selleks, et tuvastamiskaebus oleks lubatav, peab kaebuse rahuldamine olema isikule vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks ehk teisisõnu andma isikule mingi õigusliku eelise. Vastasel juhul ei ole kaebus lubatav, sest isikul puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Näiteks võib isikul olla tuvastamiskaebuse esitamisel kahju hüvitamise huvi või ka õiguslik huvi tuvastada toimingu õigusvastasust preventiivsetel või rehabiliteeritavatel eesmärkidel. Kaebaja taotleb ülalnimetatud raielubade õigusvastaseks tunnistamist põhjendades tuvastamiskaebuse esitamist hilisema kahju hüvitamise nõude esitamisega ja asjaoluga, et raielubade õigusvastasuse tuvastamine võimaldaks tal nõuda Kakumäe tee 86 lubamatute rajatiste (tee ja mänguväljaku) ehitamisest hoidumist ja endise olukorra taastamist. Riigikohus märgib 19.04.2004 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-46-03, et kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Isiku subjektiivseteks kaitstavateks õigusteks on avalikud õigused: põhiõigused ja –vabadused ning seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest tulenevad õigused. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti või –toimingut, mis ei riku tema õigusi. Kaebaja väidetel on Kakumäe tee 86 krundil puude mahavõtmisega rikutud tema elukeskkonda. Kaebaja peab elukeskkonna rikkumise all silmas väidetavat kaebaja kinnistule ulatuva müra ja saaste suurenemist, vaate risustamist ja kodu privaatsuse rikkumist. Samas kaebaja ei osundanud oma sellise põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. Tulenevalt AÕS §143 gaasi, suitsu, lõhna, müra jms levitamist võib omanik keelata vaid juhul, kui see kahjustab oluliselt tema kinnisasja või kui levitamine on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kohus leiab, et kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et naaberkinnistul raielubade alusel teostatud puude mahavõtmisega on oluliselt kahjustatud kaebaja kinnisasja kasutamist ja tõendatud pole ka vastuolu keskkonnakaitse nõuetega. Kaebaja ei esitanud kohtule mõõdistamistulemusi, millest nähtuks, et seoses naaberkinnistul puude mahavõtmisega on suurenenud kaebaja kinnistule ulatuv müra või on sellega kaasnenud välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine tulenevalt Välisõhu kaitse seadusest. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Linnas asuva kinnistu omanik ei saa eeldada, et tema kinnistuga külgnevale tühjale maatükile kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema kinnistult üldse ei piirata. Seega ei nähtu kaebusest, et naaberkinnistule ehitatava väikeelamu tõttu on rikutud kaebaja õiguslikult kaitstav privaatsus. Arvestades veel ka seda, et teostatav raie säilitab kõrghaljastuse kaebaja krundiga piirnevas osas, siis on paljasõnaline kaebaja õiguslikult kaitstava privaatsuse rikkumine. 10.Samuti ei võimaldaks raielubade õigusvastasuse tuvastamine nõuda kaebajal kolmandate isikute kinnistule lubamatute rajatiste ehitamisest hoidumist ja endise olukorra taastamist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei oma õigussuhetele vahetuid tagajärgi ehk tuvastamiskaebuses tehtava kohtuotsusega ei looda, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Samuti ei tagaks raielubade õigusvastasuse tuvastamine Kakumäe tee 86 kinnistul endise olukorra taastamist, sest esiteks lubatud puude raie on käesolevaks ajaks juba osaliselt või täielikult teostatud ja teiseks kaebajal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne nõudeõigus kolmandate isikute või kohaliku omavalitsuse suhtes kolmandatele isikutele kuuluvale kinnistule puude istutamiseks. 11.Kaebaja väide, et raielubade väljastamisega on rikutud tema õiguspärase ootuse põhimõtet, ei ole tõsiselt võetav. Kaebaja ootus, et tema lähiümbrus jääb muutumatuks, ei rajane ühelegi õigusaktile. Kohaliku omavalitsuse ja kinnistuomanike nägemus tiheasustusalaga piirkonna arengust võib aastate jooksul muutuda. Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestati osaliselt Kakumäe tee 86/Ahvena tee 16 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringuga kavandati alale kahe väikeelamu krundid. Kuigi planeering on kohtus vaidlustatud, ei ole selle täitmist esialgse õiguskaitse korras peatatud. Kolmandatel isikutel on oma kinnistul Kakumäe tee 86 õigus kehtivale detailplaneeringule tuginedes seal ettenähtud ehitusõigusele vastav ehitis ehitada. 12.Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud raielubade õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse kindlaks tegemiseks põhjendatud huvi puudumise motiivil, siis ei pea kohus sisulist õiguslikku hinnangut vaidlustatud haldusaktile andma, kuivõrd haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei too kaebaja jaoks kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Tuvastamishuvi saab olla põhjendatud vaid juhul, kui sellel on mingi tähendus reaalsetes õiguslikes suhetes, teisisõnu kaebaja õigused peavad olema ohustatud. Seisukohale, et halduskohus ei pea kontrollima haldusakti seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi, on Riigikohtu halduskolleegium asunud näiteks 29.01.2001 määruses nr 3-3-1-64-00, 29.01.2001 määruses nr 3-3-1-64-00 ja 18.06.2003 määruses nr 3-3-1-53-
- Marion Vakker Kohtunik