← Eesti

3-05-69/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-69 Haldusasi OÜ Veoton Servis kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29. detsembri 2004. a maksuotsuse nr 12-5/503 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. mai 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Veoton Servis apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. detsember 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Veoton Servis, esindajad Valeri Koren ja adv Oleg Nišajev Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Heiki Pruul RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Veoton Servis apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29. detsembri 2004. a maksuotsuse nr 12-5/503 tühistamise nõudes tulumaksu ja sellelt arvestatud intresside määramist puudutavas osas. 3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29. detsembri 2004. a maksuotsus nr 12-5/503 osas, millega OÜ-d Veoton Servis kohustati tasuma tulumaksu 201 712 krooni ja sellelt arvestatud intresse 103 409 krooni. 4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Veoton Servis kasuks välja menetluskulud summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29.12.2004 maksuotsusega nr 12-5/503 kohustati OÜ-d Veoton Servis tasuma käibemaksu 87 575 kr ja käibemaksu intresse 25 446 kr, tulumaksu 201 712 kr ja tulumaksu intresse 103 409 kr, kinnipeetud tulumaksu 2 319 kr ja kinnipeetud tulumaksu intresse 902 kr ning sotsiaalmaksu 2 943 kr ja sotsiaalmaksu intresse 346 kr. Maksuotsuse kohaselt on maksukohustuslane tasunud 3-05-69 sularahas OÜ Leveron Grupp, OÜ Randiva, OÜ Norden Kütus ja AS Stavolta arvete alusel kütuse eest, kuid tehingud ei ole tõendatud. Arve esitanud isikud ei ole enda kinnitusel maksukohustuslasele kütust müünud ega arveid esitanud, sularaha vastu võtnud isikuid ei ole ostja tuvastanud, soetatud kütuse kogust ega hinda ei ole võimalik muude tõenditega tuvastada, maksukohustuslase raamatupidamises ei sisaldu nõutavaid vedelkütuse sertifikaate ega koostöölepinguid väidetavate kütuse müüjatega. Esitatud arved ei ole usaldusväärsed, sest neilt ei nähtu arve esitanud isik. OÜ Leveron Grupp ei olnud juunis 2001 enam käibemaksukohustuslane. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ Veoton Servis tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29.12.2004 maksuotsuse nr 12-5/503 osaliselt, s.o käibemaksu 87 575 kr koos intressidega 25 446 kr ning tulumaksu 201 712 kr koos intressidega 103 409 kr osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et OÜ Veoton Servis on piisavalt tõendanud kütuse soetamist nimetatud äriühingutelt ja selle tõendamiseks piisab kaebaja hinnangul OÜ Leveron Grupp, OÜ Randiva, OÜ Norden Kütus ja AS Stavolta poolt väljastatud arvetest ja order-kviitungitest. 3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendas oma taotlust järgmiselt:

  1. a)Kaebaja oleks pidanud järgima piisavalt ettevõtja hoolsuskohustust ning veenduma äriühingute poolt arvete väljastamisel, et need oleksid korrektselt ja hilisemat tuvastamist võimaldavalt vormistatud;
  2. b)OÜ Veoton Servis tegi väidetavalt tehingud OÜ-ga Leveron Grupp kokku summas 117 156,10 kr, AS-ga Stavolta kokku summas 44 050,00 kr, OÜ-ga Randiva kokku summas 199 398,85 kr ja OÜ-ga Norden Kütus kokku summas 213 497,40 kr. Arveldused toimusid sularahas. Lähtudes RahaPTS § 7 lg-st 3 oli OÜ Veoton Servis kohustatud tuvastama vaidlusaluste tehingute teostamisel müüja esindaja isikusamasuse OÜ-ga Leveron Grupp, OÜ-ga Randiva ja OÜ-ga Norden Kütus;
  3. c)AS Stavolta juhatuse liige Sergei Miller eitas maksumenetluse käigus tehingute toimumist OÜ-ga Veoton Servis;
  4. d)OÜ-le Veoton Servis esitatud arvetel OÜ-lt Leveron Grupp, AS-lt Stavolta, OÜ-lt Randiva ja OÜ-lt Norden Kütus võis välja lugeda sarnaseid allkirju. Maksuhaldur ei oma pädevust, et hinnata esitatud näidisel ja arvel olevate allkirjade autentsust. Kuna väidetavalt toimusid tehingud OÜ-ga Leveron Grupp 30.04.2001 - 27.06.2001 ja sel ajavahemikul oli OÜ Leveron Grupi juhatuse liige Grigori Košlatõi, pidanuks esitatud arvetel olema Grigori Košlatõi allkirjad. Võrreldes allkirju arvetel ja äriregistrist saadu põhjal leiti, et OÜ Leveron Grupp poolt esitatud arvetele ei ole alla kirjutanud G. Košlatõi, kuna allkiri ei ühti äriregistris oleva allkirjaga. Samas meenutab arvetel olev allkiri Aleksander Naboka allkirja, kes oli OÜ Leveron Grupp juhatuse liige perioodil 25.10.1999 kuni 18.05.2000. Väidetavalt toimusid tehingud OÜ-ga Randiva 26.09.2001 - 13.05.2002. Perioodil 14.09.1998 - 01.03.2002 oli OÜ Randiva juhatuse liige Andrei Taratuhhin ja perioodil 01.03.2002 - 16.05.2002 Veiko Huuse. Seega peavad ka esitatud arvetel olema kahe erineva isiku allkirjad. Revisjoni käigus kogutud arvetel olid aga ainult ühed allkirjad, mis meenutavad Andrei Taratuhhini allkirja. Väidetavalt toimusid tehingud OÜ-ga Norden Kütus 17.06.2002 - 26.11.2002. Viidatud ajavahemikul oli OÜ-l Norden Kütus kaks erinevat juhatuse liiget: perioodil 02.05.2002 09.10.2002 oli juhatuse liikmeks Meeri Koplimets ja alates 09.10.2002 on juhatuse liikmeks Vladimir Labunski. Lähtuvalt eelnevast peavad esitatud arvetel olema kahe erineva isiku allkirjad, kuid revisjoni käigus kogutud arvetel oli üks allkiri, mis meenutab Meeri Koplimetsa allkirja. Väidetavalt toimusid tehingud AS-ga Stavolta 05.01.2001 - 31.01.2002. Alates 29.10.1999 on AS-l Stavolta kaks juhatuse liiget ja nendeks on Sergejs Millers (Sergei Miller) ja Olga Teor. Seega võivad esitatud arvetel olla kahe erineva isiku allkirjad. Revisjoni käigus saadud tunnistustest ja äriregistri väljatrükkidest nähtub, et väidetavalt 2

(8)3-05-69 AS Stavolta poolt OÜ-le Veoton Servis esitatud arvetel ei ole kummagi juhatuse liikme, Sergejs Millersi ega Olga Teori allkirja. OÜ Veoton Servis poolt esitatud dokumentidel olevad allkirjad ei kuulu AS Stavolta töötajatele. Müüja kinnitas, et pole müünud kütust OÜ-le Veoton Servis. AS Stavolta juhatuse liige kinnitas, et tehingud kütuse ostu-müügi korral teostatakse alati lepingute, arvete ja saatelehtede alusel ja alati lisatakse vastavussertifikaadid. OÜ Veoton Servis raamatupidamises kajastatud AS Stavolta nimel väljastatud dokumendid ei ühti nii kujunduse kui ka nendel olevate rekvisiitide osas õigete AS Stavolta arvete ja saatelehtedega. Seega ei ole OÜ Veoton Servis ja AS Stavolta vahel tehinguid toimunud. Kütuse ostu-müügi tehingud ning sularaha üleandmised nimetatud ettevõtete esindajatele väidetavalt soetatud kütuse eest ei leia tõendamist;
  1. e)Majandusministri 24.05.2001 määrusega nr 46 kinnitatud „Vedelkütuse vastavussertifikaadi vorm ja väljaandmise kord“ § 2 lg 3 sätestas, et kütuseettevõtja on kohustatud iga kütusepartiiga kaasa andma vastavussertifikaadi või selle koopia. Kütusepartii all peetakse silmas suuremat kütusekogust võrreldes jaeketis müüdava kütusekogusega. Äriühingud, kes väidetavalt võõrandasid kütust OÜ-le Veoton Servis, pidid andma kütusepartiiga kaasa vastavussertifikaadi, kuna nad pidid eeldama, et tegemist ei ole jaemüügiga. Kuna tegemist on dokumendiga, mis aitab tuvastada toimunud majandustegevust, siis kütuse hulgi ostmise korral on seadusest tulenev kohustus vastavussertifikaati (kui ühte võimalikku tõendit) alles hoida. Kuni 01.01.2003 kehtinud raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Seega pidi OÜ Veoton Servis dokumenteerima oma majandustehinguid AS-ga Stavolta. Kütuse soetamine on tõendamata nii dokumentaalselt kui ka faktiliselt. Lähtudes RPS § 40 lg-st 2 oleks OÜ Veoton Servis pidanud kütuse vastavussertifikaate säilitama 10 aastat kui dokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimise eesmärgil. OÜ Veoton Servis tehingute toimumist OÜ-ga Leveron Grupp, AS-ga Stavolta, OÜ-ga Randiva ja OÜ-ga Norden Kütus tõendaks vastavussertifikaatide olemasolu, kuna nimetatud tõend võimaldaks tuvastada kütuse reaalse liikumise müüjalt ostjale;
  2. f)OÜ Veoton Servis juhatuse liige Valeri Koren andis 25.03.2004 seletuse: „/…/ Müüja dokumente ei kontrollinud. Mind huvitas kütus, mitte müüja isiksus. Tavaliselt vastavussertifikaati pakuti (oli olemas). Aga kui ta polnud kohe kinnitatud (klammerdatud) raamatupidamise dokumendi külge, siis võis ta raamatupidamisse mitte sattuda, sest raamatupidaja (raamatupidamine) seda dokumenti ei nõua. Kas antud juhul oli sertifikaat olemas või mitte, seda ei oska /suuda hetkel öelda, kuna tehingutest palju aega möödas. Müüjalt isikut tõendavat dokumenti ei küsinud (nõudnud), ei näinud selleks vajadust. Kütusega seotud dokumendid olid kõik korras, sisaldasid kõiki raamatupidamises nõutavaid andmeid, samuti ka käibemaksu kohuslase number /…/“. Viidatud seletust saab mõista, et V. Korenit ei huvitanud müüja isik ja samuti ei huvitanud teda, kas sularaha vastuvõtnud isik oli tõepoolest väidetava ettevõtja esindaja. 4. Tallinna Halduskohtu 07.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ega korranud neid. Lisaks leidis kohus järgmist:
  3. a)Maksuhalduril ei ole õigust hinnata arve-saatelehtedel olevate allkirjade autentsust. Seetõttu oleks kaebaja pidanud veenduma äriühingute poolt arvete väljastamisel, et need oleksid korrektselt ja hilisemat tuvastamist võimaldavalt vormistatud;
  4. b)Esitatud arved ei ole piisavalt usaldusväärsed nendes sisalduvate ebatäpsuste tõttu, ei ole võimalik tuvastada, et kütus on arvetel näidatud äriühingutelt soetatud. Ka tunnistajate J. H ja V. S ütlustest ei nähtu, et just arvetel näidatud isikutega oleks kütuse ostu-müügitehinguid tehtud; 3
(8)3-05-69
  1. c)OÜ-ga Leveron Grupp, OÜ-ga Randiva ja OÜ-ga Norden Kütus tehingute tegemisel tulnuks kaebajal tuvastada müüja isikusamasus RPTS § 6 lg 1 kohaselt;
  2. d)Kaebaja oli kohustatud säilitama vedelkütuse vastavussertifikaate vedelkütuse seaduse § 12 lg 6 alusel, millega oleks võimalik tõendada maksumenetluses väidetavate tehingute toimumist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Veoton Servis apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning maksuotsus tühistada. Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellant, et maksuotsuse tühistamist taotletakse tulumaksu ja käibemaksu ning neilt arvestatud intresside määramise osas. Apellandi põhjendused on järgmised:
  3. a)OÜ Leveron arvetel märgitud allkirjad ei ole loetamatud. Arvetele on alla kirjutanud juhatuse liige Aleksandr Naboka. Viidatud isikult ei ole selgitust võetud. OÜ Randiva koostatud arved on allkirjastanud juhatuse liige Andrei Taratuhhin, kuid seletus võeti kaks kuud juhatuse liikmena töötanud V. H. OÜ Norden Kütus koostatud arvetel on juhatuse liikme Meeri Koplimetsa allkiri;
  4. b)Apellandil ei olnud kohustust säilitada kütuse vastavussertifikaate. Vedelkütuse seadus ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei näe ette vedelkütuse lõpptarbija (OÜ Veoton Servis) kohustust vastavussertifikaadi nõudmiseks müüja käest ja selle säilitamiseks. Asjassepuutumatu on asjaolu, et AS Stavolta kütuse turuluba lõppes alates 01.04.2001, kuna OÜ Veoton Servis ostis kütust 2001. aasta jaanuaris;
  5. c)Kütuse soetamine arved väljastanud isikutelt on tõendatud – arve-saatelehed ja order-kviitungid on olemas;
  6. d)V. K ei andnud kunagi selliseid seletusi, et ei tundnud huvi, kes oli sularaha vastuvõtja. Ta tundis huvi, kas sularaha vastuvõtja oli arvel näidatud äriühingu esindaja;
  7. e)Kütuse vastuvõtmisel ja nõuetekohaselt vormistatud arve-saatelehtede ning orderkviitungite üleandmisel ei kontrollitud vahetu üleandja isikusamasust. Ka Riigikohtu 03.06.2004 otsuses nr 3-3-1-21-04 leiti, et ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane, mitte müüja esindaja volitusi ega asjaolu, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Ühekordsete tehingute tegemisel äriühingutega tegutses apellant heas usus, järgides täiel määral õigusaktides sätestatud nõudeid ja eeldades, et arvetel kütuse müüjana märgitud isik on ka tegelik kütuse müüja;
  8. f)Arusaamatuks jääb, miks on OÜ Veoton Servis raamatupidamises olevate AS Stavolta arvete analüüsimisel arvestatud ainult AS Stavolta juhatuse liikme seletusi ja dokumentide näidiseid;
  9. g)Tunnistajate ütlustega on tõendatud kütuse heauskne soetamine;
  10. h)Rahapesu tõkestamise seadust tõlgendati meelevaldselt ja ebaõige on järeldus, et kõik kütuse ostud on omavahel ilmselges seoses ning tuleb summeerida. Iga OÜ-lt Leveron Grupp ostetud kütuse partii maksumus on alla 100 000 kr. Samas suurusjärgus on ka AS-lt Stavolta, OÜ-lt Randiva ja OÜ-lt Norden Kütus ostetud kütusepartiide maksumused. Seega ei toonud ükski kütuse soetamise tehing endaga kaasa müüja esindaja isikusamasuse ja volituste kontrollimise kohustust. 6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse, et OÜ Veoton Servis raamatupidamises sisalduvatel arvetel näidatud juriidiliste isikute vahel ei ole majandustehinguid toimunud, tegemist on fiktiivsete arvetega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused kinnitavad asjaolu, et mingi kütus on liikunud, kuid kes oli kütuse toojaks, palju see maksis jne, selle osas ei andnud tunnistajad konkreetseid ütlusi. V.S (autojuht, mehhaanik) kinnitas, et on kütust vastu võtnud, kuid ei teadnud isikuid, kes kütust tõid. Samuti kinnitas V. S, et isikusamasust kontrollis väidetavalt direktor (V. K), tema ei pööranud tähelepanu kütust toonud firmade nimedele. Raamatupidaja J.H ei teadnud, kes tegeles kütuse vastuvõtuga, tema täitis tööülesandeid ainult kodus. 4
(8)3-05-69 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtu otsuse põhjendavas osas märkis kohus, et ta nõustub vastustaja argumentidega, mille ülekordamist ta ei pea vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei asenda selline üldsõnaline viide ühe menetlusosalise seisukohtadele kohtu kohustust TsMS § 442 lõikest 8 tulenevalt kohtuotsust põhjendada. Kohtuotsuse põhjenduse selline esitamine võib tekitada kahtluse nii kohtu erapooletuses asja lahendamisel, poolte võrdsuses kui kohtu poolt kõigi tõendite uurimises ja neile hinnangu andmises. Eelistades ühe poole seisukohti teise poole omadele, peaks kohus vähemalt selgitama, miks ta nii teeb. Sealjuures ei ole nõutav poole seisukohtade ülekordamine kohtuotsuse põhjendavas osas, kui need seisukohad on kohtulahendi eelnevas osas piisavalt selgelt esitatud.
  2. Märgitud menetlusnormide rikkumine ei too siiski iseenesest kaasa vajadust kohtuotsuse tühistamiseks ja asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes saab ringkonnakohus ise selgitada, kas halduskohus on asja õigesti lahendanud.
  3. Apellant vaidlustab maksuotsuse nii käibe- kui tulumaksu määramise osas. Käibemaksu määramise põhjuseks on käesoleval juhul asjaolu, et maksuhalduri arvates ei ole arvetel märgitud isikud kütuse tegelikud müüjad. Apellandi käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks olulist asjaolu – kes on tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane – pole osutunud võimalikuks tuvastada ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Arved esitanud isikud ei kinnita tehingute toimumist, tasutud on sularahas ning apellant ei kontrollinud müüjate isikusamasust ning esitatud arvetelt ei nähtu allkirja andnud isikud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kirjalike ostumüügilepingute puudumine, vedelkütuse vastavussertifikaatide apellandi raamatupidamises mitteesitamine, AS-l Stavolta
  4. a jaanuaris kütuse turuloa puudumine ning OÜ Leveron Grupp käibemaksukohustuslaste registris mitteolemine juunis 2001 osutavad, et tegelikud tehingupartnerid ei ole tuvastatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-04 sedastati, et seoses käibemaksukohustusega on kolleegium korduvalt selgitanud (vt nt 20.10.2004 otsus asjas nr 3-3-1-48-04, p 13), et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata.
  5. Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.1006 otsuse nr 3-3-1-34-06 punktis 12 leiti, et kui maksukohustuslane põhjendatult eeldas, et arvel märgitud isik on tegelik müüja, siis on käibemaksu määramine alusetu. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, et maksukohustuslane ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud isik pole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras, kus maksukohustuslane käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga maksukohustuslane ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et arvel näidatud isik pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus käibemaksu osas õige.
  6. Käesoleval juhul on tuvastatud, et OÜ Leveron Grupp polnud juunis 2001 käibemaksukohustuslane. Apellant arve tasumisel nimetatud asjaolu ei kontrollinud. 5
(8)3-05-69 Käibemaksu määramine OÜ Leveron Grupp poolt juunis 2001 esitatud arve alusel on seega põhjendatud.
  1. Maksuhalduri selgitusest nähtub, et apellant ei soetanud OÜ-ga Norden Kütus tehtud tehingute ajal septembrist kuni novembrini 2002 (soetati 22500 l kütust) ja OÜ-ga Leveron Grupp tehtud tehingute ajal aprillist kuni juunini 2001 (soetati 16050 l kütust) vedelkütust teistelt müüjatelt. Apellandi väiteid, mille kohaselt keskmiselt kasutati vaadeldaval perioodil kütust ühe kuu jooksul keskmiselt 6000 liitrit, on usutavad ega seal maksuhalduri eelnimetatud väiteid kahtluse alla. OÜ Randiva nimel esitati arveid vahemikus septembrist 2001 kuni maini 2002 summas 168 982 krooni, millele lisati käibemaks (soetati 31000 l kütust). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tehingute sagedus, nende vaheline väike aeg, tehingute arv ja eesmärk osundab tehingute omavahelisele seosele, kuigi arved vormistati iga veose kohta eraldi ning tehingu toimumine ei olnud sõltuvuses teistest tehingutest. Tähtsust omab, et a tehingud olid samasugused ja tehtud samal eesmärgil. Asjaolu, et apellandil ei olnud esimese tehingu ajal kavatsust ka edaspidi samadelt müüjatelt kütust osta, ei tähenda, et hilisemate lähestikku toimunud tehingute toimumisel ei pidanud apellant tehinguid seotuks pidama. RahaPTS § 7 lg 3 kohaselt on paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kohustatud tuvastama §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Paragrahvi 5 lg 1 p 2 kohaselt on ettevõtja, kes ei ole RahaPTS mõistes krediidi- või finantseerimisasutus, kuid keda võidakse kasutada rahapesu teostamisel, ettevõtja, kes sooritab või vahendab tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud väärtuses. RahaPTS § 9 lg 2 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma: 1) juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress; 2) registreerimise number; 3) juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid (juhul kui need on olemas) ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel. Lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. Paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel või arvel, peab § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja tuvastama selle isiku, kelle nimel või arvel ta tegutseb. Nii OÜ-ga Norden Kütus, OÜ-ga Leveron Grupp kui OÜ-ga Randiva sel perioodil tehtud tehingute väärtus ületas 100 000 kr piiri. Seetõttu leidis maksuhaldur õigesti, et apellant oleks pidanud arvel märgitud müüja isikusamasust kontrollima.
  2. OÜ Stavolta arvete alusel toimunud tehingute puhul RahaPTS § 7 lg 3 rikkumist apellandile ette heita ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski ka nende tehingute puhul asuda seisukohale, et apellant oleks järginud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Apellant ei kontrollinud, kas OÜ Stavolta nimel kütust müünud isik tegutseb selle äriühingu nimel ning kuidas on võimalik hiljem kütuse ebakvaliteetsuse ilmnemisel pretensioonide 6
(8)3-05-69 esitamine. Lisaks nendib kolleegium, et
  1. a jaanuaris OÜ-l Stavolta kütuse turuluba puudus ning sel ajal esitatud arve alusel tasumisel apellant seda asjaolu ei kontrollinud.
  2. Eeltoodud põhjusel leiab ringkonnakohus, et käibemaksu määramine vaidlustatud maksuotsusega oli põhjendatud. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et apellant on veoteenuseid osutav ettevõtja, kes ettevõtluseks vajas pidevalt suurel hulgal kütust. Maksuotsuses näidatud arvetel märgitud kütuse koguse tegelikku kasutamist maksuhaldur ei ole vaidlustanud. Apellandi selgituste kohaselt maksis arvetel näidatud kütus tavapärasest jaehinnast tanklates umbes ühe krooni liitri kohta vähem ning odavamalt ei olnud võimalik sellist kütust soetada. Vastustaja ei ole näidanud, et turuhind sellise kütuse soetamiseks oleks olnud väiksem. Ringkonnakohus peab usutavaks, et arvetel märgitud summa kasutatud kütuse eest tegelikkuses tasuti.
  4. Tulumaksu määramise aluseks olid TuMS § 51 lõiked 1 ja
  5. TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sellisteks kuludeks on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-52-03 nähtub, et kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule. Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 otsuse nr 3-3-1-34-06 punktides 14, 15 ja 17 on selgitatud tulumaksukohustuse tekkimist järgmiselt: kui maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et arvel märgitud isik pole tegelik müüja, siis on tulumaksu määramine õige. Tingimus „pidi teadma“ tähendab, et maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et arvel näidatud isik polnud tegelik müüja. Kui maksukohustuslane põhjendatult eeldas, et arvel näidatud isik on tegelik müüja, siis ei ole alust tulumaksu määramiseks. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Vedelkütuse vastavussertifikaadi puudumine ja rahapesu tõkestamise seaduse nõuete eiramine pole tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline, sest müüja isik pole ostja tulumaksukohustuse määramisel oluline. Hoolsusnõuete täitmine omab tähtsust vaid sama isiku maksukohustuse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamisel. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks.
  6. Vastustaja viidatud juhtum, mida Riigikohtu halduskolleegium käsitles kohtuasjas nr 33-1-47-06 tehtud 28.09.2006 otsuses, erineb käesolevast juhtumist selle poolest, et käesolevas asjas ei ole maksuhaldur leidnud tõendeid apellandi poolt maksupettuses osalemise kohta. Vastustaja põhjendas tulumaksu määramist ka asjaoluga, et apellant sai enda väitel kütuse müüjatelt vedelkütuse vastavussertifikaadid ning pidi nende põhjal veenduma, et arvetel näidatud isik ei ole tegelikult kütuse müüja. Halduskohtule esitatud vedelkütuse vastavussertifikaatide koopiatest (I kd tl 151, 152, 157, 158, 162 ja 163) nähtub, et sertifikaatidel on märgitud kütuse omanikuna Norden Kütus OÜ. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt ei saanud Norden Kütus OÜ nimetatud kütuse müüja aga 7
(8)3-05-69 tegelikkuses olla. Seetõttu peab ringkonnakohus ekslikuks väidet, et vedelkütuse vastavussertifikaatidest nähtus kütuse tegelik müüja.
  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et apellant teadis või pidi teadma, et arvetel näidatud äriühingud ei ole tegelikult kütuse müüjad. Seetõttu tuleb maksuotsus tühistada osas, millega apellandile määrati tasumiseks tulumaks summas 201 712 krooni ja sellelt arvestatud intressid. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
  2. Apellant taotles vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Halduskohtus tasus apellant riigilõivu 5000 kr ja tasus õigusabi eest esmalt 17 700 kr (I kd tl 121-122) ja hiljem veel 23 600 kr (II kd tl 37). Apellatsioonimenetluses tasus apellant riigilõivu 5000 kr. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtus tasutud õigusabikulud on arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluseks kulunud aega põhjendamatult suured. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada HKMS § 92 lg 2 alusel osaliselt. Kaebus rahuldatakse (201 712 + 103 409) / (201 712 + 103 409 + 87 575 + 25 446) x 100 % = 73 protsendi ulatuses. Ringkonnakohus peab mõistlikuks vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 30 000 kr. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.