) § 69 lg-le 4 võib valla- või linnavalitsus lugeda jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Seaduse mõttest tulenevalt on selliste erandite tegemine mõeldav üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Taotlejad on selgitanud, et korraldavad oma jäätmekäitluse MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, mille liikmeks nad on, ning jäätmete selline käitlemine on taotlejaile odavam. Seega annavad taotlejad oma jäätmed käitlemiseks üle juriidilisele isikule, kes
MTÜ-l Maardu Korteriühistuhooldus selline luba puudub. Maardu linna jäätmehoolduseeskirja p 23 kohaselt ei tohi jäätmevaldaja sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloata juriidilisele isikule jäätmete üleandmist ei saa õigustada asjaolu, et see on taotlejatele majanduslikult soodsam. Antud juhul ei ole kohaldatav taotlejate viidatud
lg 4 p 1, mille kohaselt jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid. 2. Taotlejad esitasid halduskohtule kaebused Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korralduse nr 1 tühistamise ja taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes. Kaebajad väitsid, et korraldavad oma jäätmekäitluse ise, omades selleks vastavaid mahuteid. Nende mahutid ja mahutite tühjendussagedused vastavad Maardu linnas kehtivatele nõuetele ning jäätmekäitluse kulud on mitu korda madalamad kui linnavalitsuse poolt kinnitatud jäätmete vedajal. Kuna korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu korteriomanike, so füüsiliste isikute esindajaks, loodud ühiseks majandamiseks ja liikmete ühiste huvide esindamiseks, ei pea taotlejad omama jäätmekäitlusluba. Vastasel juhul ei oleks üldse vaja esitada taotlust korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks (
Jäätmekäitlust korraldavad taotlejad MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, kelle liikmeteks taotlejad on, kes omab lepingut AS-ga Tallinna Prügila ning kelle kasutuses on nõuetekohane auto olmeprügi kogumiseks ja vedamiseks. Seega on jäätmevaldajad seisukohal, et nemad korraldavad jäätmekäitlust jäätmeseaduse (
) tähenduses ja nõuetele vastavalt oma jõududega. Korraldus rikub kaebajate õigust korraldada jäätmekäitlust ise soodsamatel tingimustel ning on põhjendamata. 3. Tallinna Halduskohtu 12.04.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Põhjendused: 2
ja § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja ka korteriühistu, seega ka kaebajad.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. 2)
lg-te 1 ja 2 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
lg 1 ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st neil puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte.
seletuskiri ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid).“ Seega oli seaduse eesmärgiks teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks kõigile jäätmevaldajaile tiheasustusaladel ning seda otse seadusest tulenevalt. 3) Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda
lg 4 alusel, mille kohaselt peavad korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise ja tegema seda nõuetekohaselt. Kaebajad esitasid avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks põhjusel, et nad korraldavad oma jäätmekäitlust ise ja see tuleb neile odavam kui korraldatud jäätmeveo teenust kasutades. Vastustaja keeldus õigustatult kaebajatele loa andmisest korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks, kuna kaebajate jäätmekäitlus pole seadusega kooskõlas.
kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitlejaks seaduse tähenduses pole konkreetsel juhul mitte kaebajad, vaid MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus, kellele kaebajad oma jäätmed käitlemiseks üle annavad.
lg 2 p 6 kohaselt on jäätmeluba vajalik olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena. Mingil juhul ei ole MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest
lg 4 p 1 alusel kui füüsiline isik, kuna ta on juriidiline isik, kes osutab kaebajatele teenust majandustegevusena ning saab selle eest tasu. Seega käitlevad kaebajad praegu oma jäätmeid otseses vastuolus
Seega võib korteriühistu jäätmed üle anda üksnes vedajale, kellel on jäätmeluba. Selliseid vedajaid saab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkonnas olla vaid üks.
lg 4 sõnastusest tulenevalt on mitteliitunuks lugemine kohaliku omavalitsuse õigus, mida rakendatakse erandkorras, st eriliste asjaolude esinemisel, mitte aga soodustus, mida omavalitsus peab võimaldama igaühele, kes vaevub vastava taotluse esitama. Pole tõendatud, et apellantidel oleksid endil olemas mistahes vahendid jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks vastavalt
lg 4 sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist. 7.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja, kelleks on
ja § 69 lg 2 kohaselt ka apellandid, kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; seejuures peab jäätmeid üleandev isik
lg 2 kohaselt olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks, mis
8. Halduskohus ja vastustaja on tuvastanud, et MTÜ-le Maardu Korteriühistuhooldus, kelle kaudu apellandid endi väitel kavatsevad jäätmekäitlust korraldada, ei tohi apellandid jäätmeid käitlemiseks üle anda juba seepärast, et sel mittetulundusühingul puudub jäätmete vedamiseks
Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.
lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Vastuses apellatsioonkaebusele toob linnavalitsus, tuginedes sellele sättele, samuti esile, et apellandid ei tohi korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas asumise tõttu jäätmeid vedamiseks üle anda üldse ühelegi muule käitlejale kui antud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud Adelan Prügiveod OÜ-le, mistõttu nad peaksid korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise korral tegelema jäätmeveoga ise. Ringkonnakohus nõustub ka selle seisukohaga. Kuid isegi kui viimatinimetatud seisukoht poleks õige, on selge vähemalt see, et apellandid ei tohi jäätmeid vedamiseks üle anda sellele isikule, kelle kaudu nad linnavalitsusele esitatud andmete kohaselt kavatsesid jäätmete prügimäele toimetamist korraldada. 9. Apellandid väidavadki apellatsiooniastmes, et tegelikult ei annagi nad MTÜ-le Maardu Korteriühistuhooldus jäätmeid üle, kuna viimane üksnes vahendab jäätmeveoteenust. See väide ei ole põhjendatud. Apellandid pole näidanud, milline isik MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu neile jäätmeveoteenust osutab. Seega pole võimalik veenduda, et jäätmevedu toimuks seaduse nõuetega kooskõlas. Väide on ka otseses vastuolus apellantide poolt linnavalitsusele edastatud andmetega (täiendav selgitus tl 5-7), mille kohaselt nad kavatsevad jäätmekäitlust korraldada MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, kes omavat vastavat lepingut prügilaga ning nõuetekohast autot olmeprügi kogumiseks ja vedamiseks. 5
lg 1 ei välista korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas jäätmeveo õiguse andmist jäätmevaldajast korteriühistule, kes loetakse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, oleks tal selliseks tegevuseks
Vaidlust pole selles, et apellantidel sellist luba pole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.