Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. apellatsioonkaebuses ioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellats märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod ASAS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. Hagiavaldus on kohtule saabunud 06.08.2007.a. seoses kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks, kuna kostja esitas kiirmenetluses vastuväite. Hagiavalduse kohaselt on pooltel xxxx sündinud laps K E (isikukood xxxx), kes elab hageja juures ja on tema kasvatada. Pooled elavad lahus ja kostja pole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Lapse vajadused kuus on määratletavad summale 4 350 krooni, millele lisanduvad Eestis isa ja sugulaste juures käimise kulud 3 000 krooni umbes iga 2- 3 kuu tagant. Hageja ei tööta, ootab last ja on kodune, mistõttu oma sissetulekut ei oma. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 500 krooni kuus, Kohus 15.08.2007.a. saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 25.09.2007.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud, mistõttu kohus määras korraldada eelistung. II. Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. 12.12.2007.a. kostja eelistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjusest ei teavitanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud, kuigi on kohtukutse kätte saanud. Hageja eelistungil palub asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus ja hagi on põhjendatud tagaseljaotsusega rahuldada tervikuna. Kostja korduvalt ei ole eelistungile ilmunud. Kostjat on hoiatatud
järgi, et kohus võib kohaloleva hageja taotlusel asjas teha tagaseljaotsuse, kui kostja kohtuistungile ei ilmu.
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni. Hageja soovib lapsele elatusraha 2 500 krooni kuus. Kostja pole hagile vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud elatis välja mõista hageja taotletud määras. 2 Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 06.08.2007.a.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel elatise nõudes riigilõivu tasumisest vabastatud. Järelikult tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Hagihind on seega 9x 2 500 = 22 500 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni ja tuleb välja mõista kostjalt riigilõivu katteks riigituludesse.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt võib kostja esitada kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70
§-de 129, 147, 407, 410, 415, 441-442,468, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 28.jaanuar 28.jaanuar 2008.a. Nooremreferent I.Opmann 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.