2-07-9946/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohus Kohtunik Rein Pokk Kohtukoosseis Kohtuotsuse avaldamine

1. detsembril
2. a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 2-07-9946 Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad A-AV hagi AV vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Hageja A-AV Kostja AV, esindaja advokaat Ljudmila Tamar Asja lahendamise viis Avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 18, § 19 lg 1-3, § 30 p 3 ning TsMS § 434-436, § 438 - 439, § 441- 442 lg 1-2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas . Rahuldada A-AV hagi AV vastu täielikult. Ühisvara jagada järgmiselt: jagada AV omandis olev korteriomand, kinnistus registriosa Nr. asukoht xxx Pärnu linn kaasomandisse, millest 1/2 mõtteline osa kuulub AV’ele, , linn 80011 omandisse ja 1/2 mõtteline osa kuulub A-AV-le omandisse; jagada A-AV Hansapanga 01.01.
3. kontodel 85 976,60 krooni pooleks, AV omandiks on 42 988,30 (nelikümmend kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa krooni ja kolmkümmend senti) krooni, milline summa tuleb A-AV’el mõistliku aja jooksul maksta AV’ele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu õiguslik põhjendus. Jagatava ühisvara koosseisuks on kontodel oleva raha. korteriomand asukohaga xxx Pärnu linn ja hageja Hageja soovib jagada ühisvara – korteriomandit asukohaga xxx Pärnu linn jättes vara hageja omandisse ja välja mõista kostja kasuks rahaline hüvis enamsaadu arvel (tl. 59). Kostja soovib jagada ühisvara – korteriomandit asukohaga xxx Pärnu linn jättes vara kostja omandisse ja välja mõista hageja kasuks rahaline hüvis enamsaadu arvel (tl. 59). Kostja soovib ühisvarana jagada veel hageja kontodel oleva raha, millise summa suurus on määratletud vastavalt abielusuhete lõppemise seisuga. Lisaks märgib poolte vaidlusel kostja, et ta pole loobunud ühisvara jagamise nõudes koduse vara jagamise nõudest, kuigi see juba jagati poolte kokkuleppel (tl. 59). Muu vara jagavad pooled kokkuleppel. Korteriomandi maksumuse on pooled kokku leppinud – 1 400 000 krooni. Kohtupraktika. /Riigikohtu lahend 3-2-1-13-01/ - PkS § 19 lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. /Riigikohtu lahend 3-2-1-18-06/ - Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-161-05 (RT III 2005, 23, 241) leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Viidatud tsiviilasjas oli ühisvarana jagatav korter ka abikaasade ühiste laste elukoht. Kolleegiumi arvates tuleb seda asjaolu ühisvara jagamisel kaaluda ka sel juhul, kui eluruum on elukohaks vaid ühele abikaasadest, sõltumata tema mõttelise osa suurusest. /Riigikohtu lahend 3-2-1-46-06/ - Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. /Riigikohtu lahend 3-2-1-88-01/ Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 60 lg 1 mõistes, TsÜS § 91 kehtestab tehingu vormi vabaduse põhimõtte, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega võib ühisvara jagamise kokkulepet tõendada poolte seletuse ja tunnistajate ütlustega. Samuti ei keela seadus vara kokkuleppel jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Kohus ei saa korteriomandit jagada esemeliselt. Kumbki pool pole kohtule suutnud tõendada, miks just temale tuleks nimetatud omand jätta esemeliselt. Mõlemad pooled on nõus teisele poolele maksma hüvist enamsaadu arvel. Korter on mõlema abikaasa elukohaks. Korteris elavad ka poolte ühised täisealised lapsed. Seega kuulub kohaldamisele vastavalt kohtupraktikale PkS § 19 lg 3, määrates kummagi abikaasa osa ühisvaras osadena pooleks. Ükskõik, millise poolele kohus määraks vara esemeliselt, riivaks see teise poole huve ja ei oleks mõistlik. Kuna vastavalt kohtupraktikale loetakse rahasumma pangaarvele laekumisega see abikaasade ühisvaraks, tuleb pangaarvel oleva raha ühisvarana jagada. Ühisvara tuleb jagada peale abielusuhete lõppemist. Hageja väidab, et poolte abielusuhted lõppesid 03.08.
4. Kosja väidab, et nimetatud suhted lõppesid jaanuaris
5. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja 2