3-05-69/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07.05.2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-69 Haldusasi OÜ Veoton Servis kaebus Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 29.12.2004 maksuotsuse nr 12-5/503 „Tasumisele kuuluvate maksusummade määramise kohta“ osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev ja vorm 16.04.2007 Suuline menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Veoton Servis seaduslik esindaja Valeri Koren, lepinguline esindaja adv Oleg Nišajev ning vastustaja Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse volitatud esindaja Heiki Pruul. Resolutsioon Jätta OÜ Veoton Servis kaebus rahuldamata Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse (PMK) III kontrolliosakonna I talituse revident Irina Kalli kontrollis OÜ Veoton Servis käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise õigsust perioodil 2000 jaanuari- kuni 2002 detsembrikuu (kaasa arvatud) PMK 10.02.2004 korralduse nr 12-2.1/147 alusel. 06.08.2004 saatis PMK OÜ-le Veoton Servis posti teel väljastusteatega juriidilisele aadressile Männiku tee 140a, Männiku küla. Saku vald, Maksukorralduse seaduse (MKS) § 81 lg 2 tutvumiseks ja eriarvamuse esitamiseks revisjoniakti nr 12-3/736, milles märgiti eriarvamuse esitamise tähtajaks 16.08.

1. OÜ Veoton Servis esitas kontrollakti kohta vastuväited, kuid ei esitanud PMK arvates täiendavaid tõendeid, mis viitaksid uutele asjaoludele või dokumentidele, millest nähtuks, et maksuhaldur on käibemaksu ja tulumaksu määramisel tuginenud ebaõigetele andmetele. PMK 28.09.2004 korraldusega nr 12-2.1/11588 kohustati OÜ-t Veoton Servis esitama 08.10.2004 tõendid, mis viitaksid uutele asjaoludele või dokumentidele, millest nähtuks, et maksuhaldur on käibemaksu ja tulumaksu määramisel tuginenud ebaõigetele andmetele. 08.10.2004 esitas OÜ Veoton Servis juhatuse liige Valeri Koren taotluse, milles palub pikendada 28.09.2004 korralduse nr 12-2.1/1 1588 täitmise tähtaega kuni 20.10.
2. 13.10.2004 PMK otsusega nr 4402 pikendati 28.09.2004 korraldusega nr 12-2.1/11588 täitmise tähtaega OÜ-le Veoton Servis kuni 20.10.
3. 21.10.2004 esitas OÜ Veoton Servis uue taotluse, millega palub pikendada 28.09.2004 korralduse nr 12-2.1/11588 täitmise tähtaega kuni 07.11.
4. Taotlust põhjendas Valeri Koren õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud jalatraumaga, mis muutis ta täielikult töövõimetuks. PMK pikendas 28.10.2004 otsusega nr 4817 korralduse nr 12-2.1/11588 täitmise tähtaega kuni 02.11.
5. OÜ Veoton Servis edastas PMK-le vastuse02.11.
6. Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 29.12.2004 maksuotsusega nr 12-5/503 kohustas Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksukeskus OÜ Veoton Servis tasuma: käibemaksu 87 575 krooni ja käibemaksu intresse 25446 krooni; tulumaksu 201 712 krooni ja tulumaksu intresse 103 409 krooni; kinnipeetud tulumaksu 2319 krooni ja kinnipeetud tulumaksu intresse 902 krooni; sotsiaalmaksu 2943 krooni ja sotsiaalmaksu intresse 346 krooni. Kaebuse esitaja vaidlustab käesolevas haldusasjas PMK maksuotsust nr 12-5/503 29.12.2004 osaliselt, nimelt selles käsitletud käibemaksu 87 575 krooni koos intressidega 25 446 krooni ning tulumaksu 201 712 krooni koos intressidega 103 409 krooni osas, muus osas vaidlus puudub, mida kaebaja esindajad kinnitasid kohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID OÜ Veoton Servis on seisukohal, et vaidlustatav maksuotsus on käibemaksu ja tulumaksu osas põhjendamata ja ebaseaduslik ning maksuotsusega rikutakse kaebuse esitaja õigust seaduslikkusele ja heale haldusele. Kaebaja on seisukohal, et vale ja paljasõnaline on PMK väide (maksuotsuse lk 2), et OÜ Leveron Grupp rekvisiitidega arve-saatelehtedel ja orderkviitungitel olev allkiri on loetamatu. Kaebaja selgituste kohaselt esitas OÜ Veoton Servis PMK-le Tallinna Linnakohtu registriosakonna poolt peetavas OÜ Leveron Grupp äritoimikus sisalduvate dokumentide koopiad, millest tuleneb, et OÜ Leveron Grupp koostatud arvetel ja order-kviitungitel on OÜ Leveron Grupp juhatuse liikme Aleksandr Naboka allkiri. Kaebaja selgitab, et nimetatud isikult pole maksumenetluse käigus selgitust võetudki, vaatamata asjaolule, et tema seletused omavad olulist tähtsust tõe tuvastamisel tulenevalt maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest. Kaebaja on seisukohal, et PMK maksuotsuses sisalduv väide on alusetu selle kohta, et OÜ Veoton Servis oli kohustatud säilitama vedelkütuse vastavussertifikaate ning selle kohustuse täitmata jätmine on ostja hoolsuskohustuse rikkumine. Kaebaja leiab, et Vedelkütuse seaduse ning selle alusel 2 kehtestatud õigusaktid ei näe ette vedelkütuse lõpptarbija (OÜ Veoton Servis) kohustust vastavussertifikaadi nõudmiseks müüja käest ning selle säilitamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on PMK järeldus (maksuotsuse lk 3) paljasõnaline selle kohta, et dokumentaalselt on tõendamata kütuse soetamine OÜ-lt Leveron Grupp ning leiab, et sellisteks dokumentideks on OÜ Leveron Grupp arve-saatelehed ja order-kviitungid. Kaebaja hinnangul on teadvalt vale maksuotsuses sisalduv väide, et Valeri Koreni 25.03.2004 seletuste kohaselt Valeri Koren ei tea, kes arve-saatelehed koostas ja allkirjastas ega olnud huvitatud, kas sularaha vastuvõtja oli tõepoolest OÜ Leveron Grupp; AS-i Stavolta; OÜ Randiva; OÜ Norden Kütus esindaja. Kaebaja kinnitab, et Valeri Koren pole kunagi andnud selliseid seletusi. Kaebaja on seisukohal, et kütuse vastuvõtmisel ning nõuetekohaselt vormistatud arve-saatelehtede ja order-kviitungite üleandmisel ei kontrollitud vahetu üleandja (füüsilise isiku-müüja töötaja) isikusamasust, mis on täies kooskõlas Riigikohtu 03.06.2004 lahendis nr 3-3-1-21-04 väljendatud seisukohaga, et: „/../ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Ebaõige on tõlgendada Käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki/../“ Kaebaja kinnitusel tegutses OÜ Veoton Servis ühekordsete tehingute tegemisel OÜ-ga Leveron Grupp; OÜ Stavolta; OÜ-ga Randiva; OÜ-ga Norden Kütus heas usus järgides täiel määral õigusaktides sätestatud nõudeid ning eeldades, et arvetel kütuse müüjana märgitud isik on ka tegelik kütuse müüja. Kaebaja leiab, et alusetu on maksuotsuses sisalduvad väited selle kohta, et PMK-1 on alust arvata, et OÜ Leveron Grupp; OÜ Randiva ja OÜ Norden Kütus ja OÜ Stavolta dokumentidel näidatud tehingupartnerid ei ole tegelikult kokku saanud, kütust pole müüdud ning sularaha üleandmist OÜ Leveron Grupp esindajale ei ole toimunud. Nimetatud väide ei ole PMK poolt põhjendatud ega selgitatud. Kaebaja hinnangul on arusaamatu maksuotsuses sisalduv väide (maksuotsuse lk 8 p 1), et OÜ-le Veoton Servis AS-i Stavolta poolt 2001-
7. a. väljastatud kviitung-arved ei ole usaldusväärsed, kuna kviitung-arvete väljastamist, diislikütuse tarnimist ja raha saamist ei ole AS-i Stavolta juhatuse liige Sergei Miller oma 16.04.
8. a. seletuses kinnitanud. OÜ-le Veoton Servis on mõistetamatu, kuidas sai PMK sellise järelduse tegemisel tugineda ainult S. Milleri poolt antud seletustele ja esitatud dokumentidele (arve blankett, pitsatijäljend). OÜ Veoton Servis ei pea asjakohaseks PMK viidet asjaolule (maksuotsuse lk 8 p 3), et Energiaturu Inspektsioon ei ole väljastanud AS-ile Stavolta kütuse turuluba alates 01.04.
9. a. Seda eriti olukorras, kus OÜ Veoton Servis ostis AS-ilt Stavolta kütust 2001 aasta jaanuaris. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PMK väide, et OÜ Veoton Servis pole astunud samme, et saada AS-ilt Stavolta kinnitust kütuse ostu-müügitehingute tegelikku toimumist tõendavate asjaolude kohta, on absurdne olukorras, kus praegune juhatuse liige Sergei Miller eitab kütuse tehingute toimumist OÜ Veoton Servis ja AS-i Stavolta vahel. Seega on kaebaja arvates alusetu PMK üldine järeldus, et OÜ Veoton Servis poolt kütuse soetamine jaanuaris
10. a. ja jaanuaris
11. a. AS-ilt Stavolta ei ole kinnitust leidnud ning OÜ-1 Veoton Servis puudus seaduslik alus AS-i Stavolta rekvisiitidega esitatud arvete alusel käibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja hinnangul on vale maksuotsuses sisalduv PMK väide (maksuotsuse lk 9), et OÜ Randiva poolt väljastatud arve-saatelehtedel olev allkiri ei ole identifitseeritav. Kaebaja kinnitab oma ülalkirjeldatud väidet asjaoluga, et OÜ Veoton Servis esitas PMK-le Tallinna Linnakohtu registriosakonna poolt peetavas OÜ Randiva äritoimikus sisalduvate dokumentide koopiad, millest tuleneb, et OÜ Randiva koostatud 3 arvetel ja order-kviitungitel on OÜ Randiva juhatuse liige Andrei Taratuhhini allkiri. Kaebaja leiab, et maksuotsuses sisalduv väide (maksuotsuse lk 11 p 1) on vale asjaolu kohta, et OÜ-le Veoton Servis OÜ Randiva poolt väljastatud kviitung-arved ei ole usaldusväärsed, kuna kviitung-arvete väljastamist, diislikütuse tarnimist ja raha saamist ei ole OÜ Randiva juhatuse liige Veiko Huuse oma 06.04.
12. a. seletuses kinnitanud. OÜ-l Veoton Servis on arusaamatu, kuidas sai PMK sellise järelduse tegemisel tugineda ainult Veiko Huuse ütlustele, kes on maksuotsusest tulenevalt olnud OÜ Randiva juhatuse liikmeks kaks kuud ning seda perioodil, millal OÜ Veoton Servis ei ostnud kütust OÜ-lt Randiva. Kaebaja hinnangul on vale maksuotsuses sisalduv PMK väide (maksuotsuse lk 13), et OÜ Norden Kütus poolt väljastatud arve-saatelehtedel olev allkiri ei ole identifitseeritav. Kaebaja selgituste kohaselt esitas OÜ Veoton Servis PMK-le Tallinna Linnakohtu registriosakonna poolt peetavas OÜ Norden Kütus äritoimikus sisalduvate dokumentide koopiad, millest tuleneb, et OÜ Norden Kütus koostatud arvetel ja order-kviitungitel on OÜ Norden Kütus juhatuse liige Meeri Koplimetsa allkiri. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et PMK üldine järeldus on vale asjaolu kohta, et kütuse soetamine OÜ Leveron Grupp; AS Stavolta; OÜ-lt Randiva; OÜ-lt Norden Kütus ei ole kinnitust leidnud ning OÜ-1 Veoton Servis puudub seaduslik alus nimetatud äriühingute rekvisiitidega esitatud kviitung-arvete alusel käibemaksu mahaarvamiseks. Kaebuse esitaja nõustub OÜ Veoton Servis vastuväidetes väljendatud seisukohaga, et revisjoniakti ja maksuotsuse peatükkidest, mis puudutavad tulumaksu küsimust, ilmneb elementaarsete juriidiliste teadmiste puudumine revisjoniakti ja maksuotsuse koostajal. Kaebaja hinnangul on ebaseaduslik PMK maksuotsuses sisalduv väide (maksuotsuse lk 18), et OÜ Veoton Servis oli kohustatud säilitama vedelkütuse vastavussertifikaate ning selle kohustuse täitmata jätmine on ostja hoolsuskohustuse rikkumine. Kaebaja selgituste kohaselt ei näe Vedelkütuse seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktid ette vedelkütuse lõpptarbija (OÜ Veoton Servis) kohustust vastavussertifikaadi nõudmiseks müüja käest ning selle säilitamiseks. Kaebaja hinnangul viidatakse maksuotsuses küll Riigikohtu lahenditele, kuid seda vales kontekstis ning maksuotsuses on valesti kohaldatud valesti Rahapesu tõkestamise seaduse sätteid. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.
13. a. otsusele nr 3-3-1-40-03 , milles kolleegium leidis, et: „/../maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi/../“. Kaebaja leiab, et kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kaebaja selgituste kohaselt puudub käibemaksukohustuslasel käibemaksu mahaarvamise õigus, kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebaja hinnangul pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Kaebaja on seisukohal, et eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane, kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 alusel on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, kellele vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt 4 seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Kaebaja selgituste kohaselt on iga OÜ-lt Leveron Grupp ostetud kütuse partii maksumus alla 100 000 krooni ning samas suurusjärgus on ka AS-ilt Stavolta, OÜ-lt Randiva ja OÜ-lt Norden kütus ostetud kütuse partiide maksumused. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et ühegi OÜ Veoton Servis poolt sõlmitud kütuse tehing ei toonud endaga kaasa müüja esindaja isikusamasuse ja volituste kontrollimise kohustust. Kaebaja leiab, et isegi ühe äriühingu lõikes tehtud tehingud ei saa olla omavahel ilmselges seoses juba sellepärast, et OÜ-1 Veoton Servis ei olnud ning ei saanud olla kavatsust osta kütust kogu aeg ühelt äriühingult, kuna olukord kütuseturul on teadaolevalt äärmiselt ebastabiilne. Kaebaja on seisukohal, et lubamatu on PMK Rahapesu tõkestamise seaduse meelevaldne tõlgendamine järelduse tegemisel, et kõik kütuse ostud (erinevate äriühingute lõikes) on omavahel ilmselges seoses ning need tuleb summeerida. Kaebuse esitaja leiab, et selleks puudub nii juriidiline, kui ka faktiline alus. Kaebaja selgituste kohaselt oli OÜ Veoton Servis sunnitud ostma kütust regulaarselt oma igapäevase majandustegevuse teostamiseks ning ostis seda erinevatelt äriühingutelt, kelle välimuselt erinevad esindajad toimetasid kütust kohale erinevate veoautodega. Kaebaja selgituste kohaselt on OÜ Veoton Servis raamatupidamises kogu ostetud kütuse kohta OÜ Veoton Servis poolt klientidele väljastatud arved, mis tõendavad kogu ostetud kütuse kulutamist teenuste osutamisel. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et PMK väide on alusetu asjaolu kohta, et OÜ Veoton Servis ei olnud piisavalt hoolas ning kõik väljamaksed kütusetarnijatele ei ole ettevõtlusega seotud. Kaebuse esitaja palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskus 29.12.2004 maksuotsus nr 12-5/503 osas, millega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 87 575 krooni koos intressidega 25446 krooni ning tulumaksu 201 712 krooni koos intressidega 103 409 krooni, muus osas jätta maksuotsus muutmata. Kaebaja palub esitatud kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 23 600 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja selgituste kohaselt tuvastas maksuhaldur PMK-le esitatud Tallinna Registriosakonna poolt peetavates äritoimikutes olevate dokumentide koopiate allkirja näidiste alusel, et OÜ-le Veoton Servis esitatud arvetel, OÜ-lt Leveron Grupp, AS-lt Stavolta, OÜ-lt Randiva ja OÜ-lt Norden Kütus, võis tõesti välja lugeda sarnaseid allkirju. Samas leiab vastustaja, et maksuhaldur ei oma pädevust, et hinnata esitatud näidisel ja arvel olevate allkirjade autentsust. Vastustaja võrreldes allkirju arvetel ja Tallinna Registriosakonnast (edaspidi: Äriregister) saadu põhjal leidis: esiteks väidetavalt toimusid tehingud OÜ-ga Leveron Grupp 30.04.2001 - 27.06.
14. Vastustaja selgituste kohaselt oli nimetatud ajavahemikul OÜ Leveron Grupi juhatuse liige Grigori Košlatõi, seega pidanuks esitatud arvetel olema Grigori Košlatõi allkirjad. Vastustaja kinnitusel ei esine OÜ Leveron Grupp poolt esitatud arvetel Košlatõi allkiri, allkiri ei ühti Äriregistris oleva allkirjaga. Vastustaja selgitab, et samas meenutab arvetel allkiri Aleksandr Naboka allkirjaga, kes oli OÜ Leveron Grupp juhatuse liige perioodil 25.10.1999 kuni 18.05.
15. Teiseks leidis vastustaja, et väidetavalt toimusid tehingud OÜ-ga Randiva 26.09.2001 13.05.
16. Vastustaja selgituste kohaselt oli toodud ajavahemikul OÜ-1 Randiva kaks erinevat juhatuse liiget. Perioodil 14.09.1998 - 01.03.2002 oli selleks Andrei Taratuhhin ja perioodil 01.03.2002 - 16.05.2002 oli Veiko Huuse. Vastustaja leiab, et eelnevast lähtuvalt 5 peavad ka esitatud arvetel olema kahe erineva isiku allkirjad. Vastustaja selgituste kohaselt olid revisjoni käigus kogutud arvetel aga ainult ühed allkirjad, mis meenutavad Andrei Taratuhhini allkirja. Kolmandaks leidis vastustaja, et väidetavalt toimusid tehingud OÜ-ga Norden Kütus 17.06.2002 - 26.11.2002 Vastustaja kinnitab, et toodud ajavahemikul oli OÜ-1 Norden Kütus kaks erinevat juhatuse liiget. Vastustaja selgituste kohaselt oli perioodil 02.05.2002 -09.10.2002 juhatuse liikmeks Meeri Koplimets ja alates 09.10.2002 on juhatuse liikmeks Vladimir Labunski. Lähtuvalt eelnevast peavad vastustaja hinnangul ka esitatud arvetel olema kahe erineva isiku allkirjad, kuid revisjoni käigus kogutud arvetel olid aga ainult ühed allkirjad, mis meenutavad Meeri Koplimetsa allkirja. Neljandaks leidis vastustaja, et väidetavalt toimusid tehingud AS-ga Stavolta 05.01.2001 31.01.
17. Vastustaja selgituste kohaselt on alates 29.10.1999 AS-1 Stavolta kaks juhatuse liiget ja nendeks on Sergejs Millers (Sergei Miller) ja Olga Teor. Lähtuvalt eelnevast võivad esitatud arvetel olla vastustaja hinnangul kahe erineva isiku allkirjad. Vastustaja kinnitusel nähtub revisjoni käigus saadud tunnistuste ja Äriregistri väljatrükkidest, et väidetavalt AS Stavolta poolt OÜ-le Veoton Servis esitatud arvetel ei ole kummagi juhatuse liikme, Sergejs Millers (Sergei Miller) ega Olga Teor'i allkirja. Vastustaja selgituste kohaselt määrab majandusministri määrus Vedelkütuste vastavussertifikaadi vorm ja väljaandmise kord, et kütuse müügi korral peab olema seadusele vastav sertifikaat. Vastustaja leiab, et kuigi määruses ei ole otseselt öeldud, millisel juhul peab ostja omama vastavussertifikaati on tuletatud, et oma tarbeks kütuse ostmisel ei pea antud sertifikaati olema. Vastustaja selgitab, et eelkõige peetakse antud juhul silmas jaeketis kütuse ostmist, kus sertifikaadi kohustuslikkus muudaks kütuse tarbimise keeruliseks ja vaevaliseks. Vastustaja selgituste kohaselt sätestas revisjoni majandusministri 24.05.2001 määrusega nr 46 kinnitatud Vedelkütuse vastavussertifikaadi vorm ja väljaandmise korra § 2 lg 3, et kütuseettevõtja on kohustatud iga kütusepartiiga kaasa andma vastavussertifikaadi või selle koopia. Vastustaja hinnangul peetakse kütusepartii all silmas suuremat kütusekogust võrreldes jaeketis müüdava kütusekogusega. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et äriühingud, kes väidetavalt võõrandasid kütust OÜ-le Veoton Servis pidid andma kütusepartiiga kaasa vastavussertifikaadi, kuna nad pidid eeldama, et tegemist ei ole jae müügiga. Samas leiab PMK, et kuna tegemist on dokumendiga, mis aitab tuvastada toimunud majandustegevust, siis kütuse hulgi ostmise korral on seadusest tulenev kohustus vastavussertifikaati (kui ühte võimalikku tõendit) alles hoida. Vastustaja on seisukohal, et kuni 01.01.2003 kehtinud raamatupidamise seaduse (edaspidi: RPS) § 7 lg 1 kohasel on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et seega pidi OÜ Veoton Servis dokumenteerima oma majandustehinguid AS-ga Stavolta. PMK on seisukohal, et nii dokumentaalselt kui ka faktiliselt on tõendamata kütuse soetamine. RPS § 40 lg 2 kohaselt, raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus (kirjavahetus deebitoridega, krediitide saamiseks esitatavad äriplaanid jne.), peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 10 aastat. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et OÜ Veoton Servis oleks pidanud kütuse vastavussertifikaate säilitama 10 aastat, kui dokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimise eesmärgil. PMK selgitab, et maksuotsuses toodud seisukoht rajaneb revisjoni käigus kogutud tõendite kogumil, maksuotsus ei rajane pelgalt väitel, et kütuse reaalset soetamist ei ole toimunud kuna äriühingul puudub kütuse vastavussertifikaat. Lähtuvalt eelnevast leiab vastustaja, et muuhulgas üheks tõendiks, mis kinnitaks OÜ Veoton Servis tehingute toimumist OÜ-ga Leveron Grupp, AS-ga Stavolta, 6 OÜ-ga Randiva ja OÜ-ga Norden Kütus tõendaks vastavussertifikaatide olemasolu, kuna nimetatud tõend võimaldaks tuvastada kütuse reaalse liikumise müüjalt ostjale. Vastustaja poolt käesolevale vastusele lisatud koopia Valeri Koreni 25.03.2004 seletusest nähtub, et Valeri Koren on öelnud järgmist: „/../Müüja dokumente ei kontrollinud. Mind huvitas kütus, mitte müüja isiksus. Tavaliselt vastavussertifikaati pakuti (oli olemas). Aga kui ta polnud kohe kinnitatud (klammerdatud) raamatupidamise dokumendi külge, siis võis ta raamatupidamisse mitte sattuda, sest raamatupidaja (raamatupidamine) seda dokumenti ei nõua. Kas antud juhul oli sertifikaat olemas või mitte seda ei oska /suuda hetkel öelda, kuna tehingutest palju aega möödas. Müüjalt isikut tõendavat dokumenti ei küsinud (nõudnud), ei näinud selleks vajadust. Kütusega seotud dokumendid olid kõik korras, sisaldasid kõiki raamatupidamises nõutavaid andmeid, samuti ka käibemaksu kohuslase number/../“. Maksuhaldur leiab, et toodud seletust saab ainult üheselt mõista ning lähtuvalt sellest asus maksuhaldur seisukohale, et Valeri Koreni ei huvitanud müüja isik ning samuti ei huvitanud teda, kas sularaha vastuvõtnud isik oli tõepoolest väidetava ettevõtte esindaja. Vastustaja toob välja, et maksuhaldur maksuotsuses ei käsitle OÜ-lt Leveron Grupp, AS-lt Stavolta, OÜ-lt Randiva ja OÜ-lt Norden Kütus väidetavalt soetatud kütuse ostu-müügi tehinguid ühiselt. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Veoton Servis poolt kütuse ostmisel tarnijalt tuleb vaadelda ühe tarnijaga teostatud tehinguid kui omavahel seoses olevaid. Vastustaja selgituste kohaselt selgus revisjoni käigus, et OÜ Veoton Servis tegi väidetavalt tehingud OÜ-ga Leveron Grupp kokku summas 117 156,10 krooni, AS-ga Stavolta kokku summas 44 050,00 krooni, OÜ-ga Randiva kokku summas 199 398,85 krooni ja OÜ-ga Norden Kütus kokku summas 213 497,40 krooni. Lähtuvalt eelnevast ja tuginedes Rahapesu tõkestamise seadusele oli vastustaja hinnangul OÜ-1 Veoton Servis kohustus tuvastada OÜ Leveron Grupp, OÜ Randiva ja OÜ Norden Kütus esindajad. OÜ Veoton Servis seda kohustust ei täitnud. Vastustaja selgituste kohaselt hindas maksuhaldur maksuotsuse koostamisel kõiki teada olevaid fakte ja lähtuvalt eelnevast jõudis otsusele, et OÜ Veoton Servis ja AS Stavolta vahel pole toimunud vedelkütuse ostu-müügi tehingut Vastustaja hinnangul kinnitavad tuvastatud asjaolud antud seisukohta. Esiteks kinnitab vastustaja selgituste kohaselt müüja, et pole müünud kütust OÜ-le Veoton Servis. Teiseks ei kuulu vastustaja hinnangul OÜ Veoton Servis poolt esitatud dokumentidel olevad allkirjad AS Stavolta töötajatele. Kolmandaks kinnitab AS Stavolta juhatuse liige vastustaja selgituste kohaselt, et tehingud kütuse ostu-müügi korral teostatakse alati lepingute, arvete ja saatelehtede alusel. Samuti, et alati lisatakse vastavussertifikaadid. Neljandaks ei ühti vastustaja arvates OÜ Veoton Servis raamatupidamises kajastatud AS Stavolta nimel väljastatud dokumendid nii kujunduse kui ka nendel olevate rekvisiitide osas õigete AS Stavolta arvete ja saatelehtedega. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna kaebuse esitaja pole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik ümber hinnata teostatud tehingute toimumist, siis tuleb lähtuda olemas olevatest tõenditest, mille alusel saab kinnitada, et OÜ Veoton Servis ja AS Stavolta vahel tehinguid pole toimunud. Vastustaja möönab, et poolte kokkusaamine pole tõepoolest tõendatud ja ei välista, et eelnevalt kirjeldatud äriühingute esindajad on kunagi oma vahel ka kohtunud. Samas aga leiab vastustaja, et revisjoni käigus teada saadud faktide alusel ei leia tõendamist kütuse ostu-müügi tehingud ning sularaha üleandmised nimetatud ettevõtete esindajatele väidetavalt soetatud kütuse eest. Maksuhaldur tugineb oma väitel järgmistel teada saadud faktidel:
18. OÜ Veoton Servis raamatupidamises kajastatud dokumentidel ei ole väidetavalt kütust müünud ettevõtete volitatud isikute allkirju.
19. OÜ Veoton Servis ei ole täitnud seadusest tulenevad hoolsuskohustust ja identifitseerinud isikud, kellele maksti välja sularaha.
20. OÜ Veoton Servis ei ole säilitanud kütuse liikumist tõendavaid vedelkütuse vastavussertifikaate.
21. Tehingute ajal OÜ-ga Leveron Grupp ei olnud viimane käibemaksukohustuslane.
22. OÜ Leveron Grupp ei ole oma tegevuse ajal kordagi deklareerinud 18% määraga 7 maksustatavat käivet. 6.AS Stavolta juhatuse liige Sergei Miller ei ole kinnitanud OÜ Veoton Servis raamatupidamises kajastatud dokumentide kuulumist AS-le Stavolta.
23. AS Stavolta raamatupidamises ei kajastu tehinguid OÜ-ga Veoton Servis.
24. OÜ Randiva ei ole väidetava kütuse müügi perioodil kordagi deklareerinud 18% määraga maksustatavat käivet. 9.OÜ Randiva endise juhatuse liikme Veiko Huuse sõnul ei kajastu ettevõtte raamatupidamise dokumentides mingeid tehinguid OÜ Randiva ja OÜ Veoton Servise vahel. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta OÜ Veoton Servis kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesoleva kaebuse vaidlusesemeks on asjaolu, kas kaebuse esitaja soetas kütust järgnevatelt äriühingutelt: OÜ Leveron Grupp; OÜ Randiva; OÜ Norden Kütus; AS Stavolta. Kaebuse esitaja on olnud maksu-ja kohtumenetluse käigus seisukohal, et OÜ Veoton Servis on piisavalt tõendanud kütuse soetamist nimetatud äriühingutelt ning antud asjaolu tõendamisel piisab kaebaja hinnangul äriühingute poolt (OÜ Leveron Grupp; OÜ Randiva; OÜ Norden Kütus; AS Stavolta) väljastatud arvetest ja order-kviitungitest. Kaebaja vaidlustab maksuhalduri poolset järeldust tehingute mittetoimumise kohta seoses asjaoluga, et OÜ Leveron Grupp rekvisiitidega arve-saatelehtedel ja order-kviitungitel olev allkiri on loetamatu. Kaebaja on seisukohal, et antud fakti tõendamisel ei ole maksuhaldur teostanud piisavalt maksumenetluses kohustuslikku uurimisprintsiipi, kuna menetluse käigus ei ole võetud OÜ Leveron Grupp juhatuse liikme Aleksandr Nabokalt selgitusi antud asjaolu tuvastamisel. Kaebaja on seisukohal, et PMK väide, et OÜ Veoton Servis pole astunud samme saamaks AS-ilt Stavolta kinnitust kütuse ostu-müügitehingute tegeliku toimumise kohta, on absurdne olukorras, kus AS Stavolta juhatuse liige Sergei Miller eitas maksumenetluse käigus tehingute toimumist. Kaebuse esitajal on jäänud arusaamatuks asjaolu, kuidas sai maksuhaldur tugineda ainult OÜ Randiva juhatuse liikme Veiko Huusi ütlustele, kes oli maksuotsusest tulenevalt OÜ Randiva juhatuse liikmeks vaid kaks kuud ning seda perioodil, mil kaebaja ei ostnud kütust OÜ-lt Randiva. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses sisalduv järeldus on vale selle kohta, et OÜ Norden Kütus poolt väljastatud arve-saatelehtedel olev allkiri ei ole identifitseeritav. Kaebaja leiab, et piisavalt on tõendatud asjaolu, et OÜ Norden Kütuse juhatuse liikme Meeri Koplimetsa allkiri on nimetatud arvetel ja order- kviitungitel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga arvetel ja order- kviitungitel olevate allkirjade tuvastamise osas ning leiab, et maksuhalduril ei ole pädevust hinnata arvetel olevate allkirjade autentsust. Seega oleks kaebaja pidanud teostama piisavalt ettevõtja hoolsuskohustust ning veenduma äriühingute poolt arvete väljastamisel, et nimetatud oleksid korrektselt ja hilisemat tuvastamist võimaldavalt vormistatud. Lähtudes eeltoodust 8 on kohus seisukohal, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud arved ei ole piisavalt usaldusväärsed nendes sisalduvate ebatäpsuste tõttu ning pelgalt arvete ja kviitungorderite alusel ei ole võimalik tuvastada asjaolu, et vaidlusalune kütus on OÜ Veoton Servis poolt soetatud just äriühingutelt OÜ Leveron Grupp; OÜ Randiva; OÜ Norden Kütus; AS Stavolta. Rahapesu ja terrorismirahastamise tõkestamise seaduse (RRTS) § 6 lg 1 alusel on krediidija finantseerimisasutus kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni. Käesoleva kohtumenetluse raames ning revisjoni käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et OÜ Veoton Servis tegi väidetavalt tehingud OÜ-ga Leveron Grupp kokku summas 117 156,10 krooni, AS-ga Stavolta kokku summas 44 050,00 krooni, OÜ-ga Randiva kokku summas 199 398,85 krooni ja OÜ-ga Norden Kütus kokku summas 213 497,40 krooni. Arveldused toimusid sularahas. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes RRTS §-ile 6 lg 1 on kohus seisukohal, et OÜ Veoton Servis oli kohustatud tuvastama vaidlusaluste tehingute teostamisel isikusamasuse OÜ-ga Leveron Grupp; OÜ-ga Randiva; OÜ-ga Norden Kütus. AS-iga Stavolta tehingute tegemisel ei olnud kaebajal RRTS §-ist 6 lg 1 tulenevat müüja esindaja isikusamasuse tuvastamise kohustust, kuna tehingute väärtus ei ületanud 100 000 krooni. Samas kohus nõustub vastustaja seisukohtadega OÜ Veoton Servis ja AS Stavolta ostu- müügitehingute toimumise tõele mittevastavuse osas. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebajal ei olnud tulenevalt RRTS §-ist 6 lg 1 isikusamasuse tuvastamise kohustust AS Stavolta esindaja suhtes ostu-müügitehingute toimumisel, ei ole maksumenetluse raames kaebaja poolt esitatud arved piisavalt usaldusväärsed vaidlusaluste tehingute toimumise tõendamisel, arvestades muuhulgas asjaolu, et AS Stavolta juhatuse liige Sergei Miller eitas maksumenetluse käigus tehingute toimumist OÜ-ga Veoton Servis. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega Vedelkütuse seaduse ning Raamatupidamise seaduse sätete kohta, mis käsitlevad vastavussertifikaatide säilitamise kohustust. Vedelkütuse seaduse §12 lg 6 alusel tuleb vastavussertifikaati või selle koopiat säilitada vastavalt raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) alusel raamatupidamise algdokumendi säilitamisele sätestatud nõuetele. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 2 sätestab, et raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust. Ülaltoodust nähtuvalt on piisaval määral leidnud tõendamist asjaolu, et OÜ Veoton Servis oli kohustatud säilitama äriühingute poolt väljastatuid vastavussertifikaate, mis oleksid maksumenetluse käigus olnud üheks võimalikuks dokumendiks vaidlusaluste tehingute toimumise tõendamisel. Käesoleva kohtumenetluse käigus kuulati tunnistajatena üle OÜ Veoton Servis raamatupidaja J. H.´i ja vaidlusalusel perioodil OÜ-s Veoton Servis töötanud autojuhi V.S.. Tunnistajate ütlused (toimiku lk 125- 127) ei tõenda kütuse ostu-müügitehingute toimumist OÜ Veoton Servis ja OÜ Leveron Grupp; OÜ Randiva; OÜ Norden Kütus; AS Stavolta vahel. V.S., kes tegutses vaidlusalusel perioodil ka OÜ Veoton Servis esindajana kütuse ostu-müügitehingutel, ütluste kohaselt (tl 125) ei mäleta tunnistaja ühegi firma nime, kes kütust müüsid. 9 Lähtudes ülalkirjeldatust on kohus seisukohal, et nii maksu-kui ka kohtumenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et OÜ Veoton Servis oleks sooritanud ostumüügitehinguid järgnevate firmadega: OÜ-ga Leveron Grupp; OÜ-ga Randiva; OÜ-ga Norden Kütus. AS-iga Stavolta. Kohus toetab vastustaja seisukohti täies ulatuses, mis käsitlevad käesoleva kohtuvaidluse sisu, nende ülekordamist kohus ei pea vajalikuks. Kohus leiab, et vaidlustatav maksuhalduri maksuotsus on piisavalt motiveeritud, selles sisalduvad põhjalik faktiliste asjaolude kirjeldus ning õiguslik alus, oma sisult on see üheselt mõistetav ja kontrollitav, mis võimaldas kaebajal seda sisuliselt kohtus vaidlustada. Kohus ülalöeldut kokku võttes jõuab järeldusele, et kaebuse motiivid ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kohtukulud jäävad kaebaja enda kanda, kuna kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata (HKMS § 92 lg 1). Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 20.12.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON
25. Rahuldada OÜ Veoton Servis apellatsioonkaebus osaliselt.
26. Tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse
27. detsembri
28. a maksuotsuse nr 12-5/503 tühistamise nõudes tulumaksu ja sellelt arvestatud intresside määramist puudutavas osas.
29. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse
30. detsembri
31. a maksuotsus nr 12-5/503 osas, millega OÜ-d Veoton Servis kohustati tasuma tulumaksu 201 712 krooni ja sellelt arvestatud intresse 103 409 krooni.
32. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Veoton Servis kasuks välja menetluskulud summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. 10