Obsah (7)

§ 11§ 10§ 5§ 91§ 9§ 12§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-2426 Haldusasi A.V.’e kaebus Põhja Politseiprefektuuri 10.

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri A.V.’ele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

politseiprefekti KOHUS LEIAB:

1. A.V. esitas 28.11.2007 halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri 10.10.2007 käskkirja nr 1655p peale.
2. novembri 2007 määruses kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna Halduskohtu pädevusse. Samas esinesid kaebuses selle menetlusse võtmist takistavad olulised puudused, mistõttu kohus jättis kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. 2. Kohus leidis nimetatud määruses, et ebaselged on kaebuse ese ja taotlused, va Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 10.10.2007 käskkirja nr 1655p tühistamise nõue. Kaebajal tuli oma kaebust täpsustada ja kohtule konkreetselt teatada, mida ta esitatud kaebusega vaidlustada soovib (

§ 10

lg 2 p 2) ning esitada selge(d),

§-le 6 vastav(ad) taotlus(ed). Kõigi nõuete puhul tuli ühtlasi märkida, milliste õigusnormide vastu on Põhja Politseiprefektuur eksinud ja milliseid kaebaja õigusi sellega on rikutud või vabadusi piiratud (

§ 10lg 2 p-d 3 ja 4) või tuua välja oma põhjendatud huvi.

Kahju hüvitamise nõude puhul tuli märkida lisaks eelmärgitule nii varalise kui ka moraalse kahju suurus, selgitada, milles see seisneb (vt RVS § 9) ning esitada tõendid, millest nähtub kaebajale kahju tekkimine. Et riigilõivu tasumise kohta tõendit esitatud ei olnud, tuli kaebajal pärast taotluste täpsustamist ja võimalikult taotletava kahjusumma määratlemist tasuda vastav riigilõiv ja esitada kohtule riigilõivu tasumise kohta tõend või andmed tasumise kuupäeva ja koha kohta, et kohus saaks lõivu laekumist kontrollida elektroonilisel teel. Kaebus oli esitatud soditud, mahatõmbamistega käsikirjas ja suvalise suurusega nummerdamata paberilehtedel, mis kohtu hinnangul (endise) politseiametnikust, st riigivõimu esindajast kaebaja puhul oli lubamatu. Viitega

§ 5ja Ts

MS § 334 lg 1 sätetele, mille kohaselt esitatakse kaebused kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, nõudis kohus korrektse täpsustatud kaebuse kahes eksemplaris esitamist.

1. Väljastusteatest nähtuvalt on A. V. saanud kohtumääruse kätte 03.12.2007, kuid ta ei ole kohtule tähtaegselt (18.12.2007) ega käesoleva ajani vastanud ega kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud.
2. Eeltoodut arvestades on kohus järgmisel seisukohal. Kaebuse ebakorrektsus ja muud pisipuudused ning osa taotluste ebaselgus ei takistaks iseenesest kaebuse osalist menetlusse võtmist, st ainukeste selge nõude - Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 10.10.2007 käskkirja nr 1655p tühistamise või selle õigusvastasuse tuvastamise nõude - osas. Samas on jäänud kõrvaldamata aga ka niisugune puudus, mille tõttu asja menetlusse võtmine on võimatu. Nimelt

§ 10lg 6 kohaselt esitatakse koos kaebusega tõend riigilõivu tasumise kohta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 10 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõivu 80 krooni. Antud kaebuse puhul ei näe RLS ette isiku vabastamist riigilõivu tasumisest. Seega tulnuks kaebajal kohtu määratud tähtajal kas tasuda nõutaval määral riigilõivu või taotleda enda vabastamist riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu, mille lahendamiseks kohtul oleks olnud õigus vastavalt

§ 91lg-le 1.

Kaebaja kumbagi ei teinud ja seetõttu ei ole kaebus edasi menetletav.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et teises haldusasjas (nr 3-07-2427, A.V.’e kaebus Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 29.10.2007 käskkirja nr 1727p tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ja talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks) on kaebaja esitanud taotluse nii tema riigilõivu 80.- kr tasumisest vabastamiseks kui ka asjas riigi õigusabi saamiseks. Käesolevas haldusasjas ta seda millegipärast teinud ei ole. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et A. V. soovib vaidlustada Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti käskkirja, millega ta on teenistusest vabastatud, ja enda teenistusse ennistamist, st 29.10.2007 käskkirja nr 1727p. Seega ei ole taotlus ühelgi juhul esitatud õigusabi saamiseks kaebuseasjas Põhja Politseiprefektuuri 10.10.2007 käskkirja nr 1655p peale, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamine 30% kuni kolmeks kuuks. Ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest nähtub, et see on esitatud konkreetselt haldusasjas nr 3-
2. Isegi kui eeldada, et kaebaja arvas, et piisab niisuguste taotluste ühekordsest esitamisest, siis puuduks igasugune alus lugeda kaebajat maksevõimetuks ja tema taotlus rahuldada. Majandusliku seisundi teatisega ei ole tõendatud ega tegelikult täiel määral ka hinnatav kaebaja maksevõimetus. Kohus on võtnud selles osas seisukoha 20.12.2007 määruses haldusasjas nr 307-2427 ega pea vajalikuks küsimusel pikemalt peatuda käesolevas asjas, kus tegelikult taotlusi ega tõendeid üldse ei ole esitatud.
3. Kohus nendib täiendavalt järgmist.
4. novembri 2007 määruses kohus leidis, et tuvastamistaotlus oleks tõenäoliselt tähtaegne, küll on aga ilmne, et tühistamiskaebus on esitatud

§ 9

lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega (käskkiri on kaebaja oma sõnul talle 2 teatavaks tehtud 10.10.2007, kaebus on kohtule esitatud alles 28.11.2007). Seda möönas kaebaja isegi, esitades tähtaja ennistamise taotluse. Kohus selgitas, et

§ 12

lg 3 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Samuti seda, et kohus saab võtta kaebuse ja iga selle taotluse tähtaegsuse suhtes lõpliku seisukoha alles pärast seda, kui kaebaja on kõrvaldanud kaebuse puudused, kohus on kaebuse menetlusse võtnud ning saanud ka vastustaja arvamuse tähtaja ja selle ennistamise taotluse kohta. Selleks puhuks, kui kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja menetletavaks jääb üksnes käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, tuli kaebajal selgitada, mis on tema põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks (

§ 10lg 3).

Kaebaja ei ole ka seda puudust kõrvaldanud.

§ 7

lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada aga isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega on subjektiivsete õiguste rikkumise ja/või oma põhjendatud huvi selgitamine oluline kaebusenõue, kuna kaebuse põhjendatuse kontroll algab just isiku subjektiivsete õiguste rikkumise ja/või temal põhjendatud huvi olemasolu kontrollimisest. 6. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaebaja on jätnud kõrvaldamata niisugused olulised puudused, mille kõrvaldamine on kaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Järelikult tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 3