) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 21.11.2007 kostjale esindajale kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 23. augusti 2007 määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr 06278002081 KrMS § 201 lg 2 alusel ning otsustati saata kriminaalasi Tartumaa alaealiste komisjoni kostja suhtes alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamiseks. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja on hagejale kahju tekitanud. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Seega leiab kohus, et kostja esindaja vastutab kostja poolt tekitatud kahju eest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega P.N. hagi G.V. vastu 2 973,00 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.