2-07-46217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja num

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 15.11.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. OAS § 3 lg 1 kohaselt on ohvriabiteenus avalik teenus, mille eesmärgiks on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt on hüvitist õigus saada Eesti Vabariigi kodanikul, kelle vastu on toime pandud vägivallakuritegu. Tulenevalt OAS § 8 lg-st 1 on vägivallakuritegu otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

1. veebruari 2007 otsusega (tl 8–9) kriminaalasjas nr 1-06-11008 mõisteti süüdi X KarS § 118 lg 1 alusel, mille kohaselt oli ohvrile tekitatud eluohtlik tervisekahjustus. Kohtuotsuse jõustumisega tekkis A.H. `al õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. Vastavalt OAS §-le 18 otsustab hüvitise maksmise Sotsiaalkindlustusamet. 31.mai 2007 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti otsusega nr 00075K (tl 6–7) määrati A.H. `ale alates
2. juulist 2006 igakuiselt püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitise maksmine. 2 OAS § 31 lg 1 kohaselt läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti poolt esitatud tõendi (tl 5) kohaselt on A.H. `ale seisuga
3. oktoober 2007 makstud välja riiklik kuriteo hüvitis summas 31 355,00 krooni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi X vastu 31 355,00 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3