KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-10292 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi I V vas

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja võlgnevus tekkis perioodil, mil kostja oli korteri asukohaga Kohtla-Järve omanik. Kostja ei ole tõendanud, et korter müümise hetkel kostjal võlgnevust ei olnud. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 813,10 krooni ja hageja menetluskulud. KOHTUISTUNG 10.12.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja ei nõustu, et hagi on aegunud. Kostja on korteri müünud 07.11.2000.a, võlgnevus on tekkinud oktoobris-novembris

1. Hageja esindaja väitis, et kuna korteri ostu – müügilepingus ei ole võlakohustuste üleminekut fikseeritud, siis ei ole kokkulepet võla ülemineku kohta olemas ja sellest võib järeldada kostja pahatahtlikku rikkumist ja seega on aegumise tähtaeg 10 aastat. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja võlgnevust ei tunnistanud, väites, et korteri müümise hetkel tal võlga ei olnud. Kostja sõnul ei ole et ta pahatahtlikult maksmisest kõrvale hoidnud. Tõendada seda aga ei saa, sest ühtegi arvet ei ole säilinud. Kostja leidis, et tuleks kohaldada 3 aastast aegumistähtaega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane sõlmis 01.10.1995.a. AS-ga Elamu lepingu nr 1429 soojusenergia kasutamises kaugkütte veega (tl 17-21). Lepingu p. 1 kohaselt (tl 17) varustas hageja soojusenergiaga ka elamut xxx, Kohtla-Järvel. Lepingu p.10 kohaselt hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende ruumide (korterite) üürnikega. Lepingu p. 14 kohaselt arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Kostja omandas korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn 27.09.1996.a sõlmitud vahetuslepinguga (tl 7). Kostja võõrandas korteri 07.11.2000.a (tl 6). Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 8-9 ) nähtub, et ajavahemikus detsember 1993.a kuni oktoober 2002 on kostjale esitatud arveid kokku summas 11 928,67 krooni, millest kostja on tasunud 11 353,35 krooni. Kostja poolt on tasumata arved
2. 2000.a – 11.2000.a eest summas 813,10 krooni. Kostja palus hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse 2

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest ning korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st

1. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui
2. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Kostja oli korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve omanik alates 27.09.1996.a kuni 07.11.2000.a (tl 6,7). Kuna hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused), nõustub kohus hageja arvamusega, et mingil määral võib hageja nõuet vaadelda ka seadusest tuleneva nõudega. Samas on kohus arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagiavalduse täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx, Kohtla-Järve linnas, kus asus ka kostja korter, hageja ja elamu haldaja ME EKME vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid.

§ 152

lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele

9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 813,10 krooni puhul on tegemist võlgnevuse summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul oktoober 2000.a – november 2000.a esitatud arvete kostja poolt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi 19. märtsil 2007.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest tasumata arvetest tulenevaid nõudeid, mis olid kuni 31.12 2000.a. muutunud sissenõutavaks (

§ 147lg 3). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (Ts

MS § 230 lg1) . Hageja ei ole tõendanud ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Seega kohtul puudub alus kohaldada

§ 146lg 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega.

Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisaega kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Menetluskulud Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. 3