lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.
§-de 139 lg 2 p 1, lg 3; 134 lg 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt
lg 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Avaldusest nähtuvalt on hageja palunud välja mõista kostjalt 30 000 krooni tagastamata krediidisumma; 4 170, 17 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 950, 78 krooni viivis; 6 000 krooni leppetrahv; 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis 17 979, 05 krooni. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 krooni.
lg 1, 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis ei ole VÕS § 141 kohaselt kõrvalkohustus ja
§-st 133 lg 1, 2 tuleneb, et kahju hüvitamine ei ole kõrvalnõue. Seega kohus leiab, et hageja poolt esitatud kahjuhüvitise 17 979, 05 krooni nõude puhul tuleb lähtuda
lg 1, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodut arvestades on hageja esitanud põhinõudena: 30 000 krooni tagastamata krediidisumma nõude ja 17 979, 05 krooni kahjuhüvitise nõude ning kõrvalnõuetena 4 170, 17 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 950, 78 krooni viivis; 6 000 krooni leppetrahv; 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud põhinõudena 30 000 krooni tagastamata krediidisumma nõude ning 17 979, 05 krooni kahjuhüvitise nõude, on käesolevas asjas hagihinnaks kokku 47 979, 05 krooni, millelt tuleb hagejal ka tasuda riigilõiv. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb hagihinnalt 47 979, 05 kroonilt tasuda riigilõivu 2 750 krooni. Neil asjaoludel kohtunik leiab, et kuna hageja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 krooni, on hageja seega tasunud riigilõivu seaduses sätestatud vähem 2 450 krooni.
lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevad menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Vastavalt
lg 2, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast.
lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. 2
§-s 323 lg 2 sätestatud korras 28.novembril 2007. Hageja ei ole kohtule määratud tähtajaks esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega esitanud andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Seega puuduvad kohtul andmed hageja poolt riigilõivu 2 450 krooni tasumise kohta. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna hagejal oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu seaduses sätestatud vähem 2 450 krooni, kohus on andnud hagejale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning kuna hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda Balti Investeeringute Grupi AS hagiavalduse L. P. vastu 60 000 krooni nõudes menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.