← Eesti

3-06-1103/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2007, Tallinn 3-06-1103 AS V.G.A. Kaubandus kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Haldusasi maksu- ja tollikeskuse 05.04.2006 maksuotsuse nr 125/251 tühistamiseks ning OÜ Inserta Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.02.2006 maksuotsuse nr 125/125 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 12.03.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus AS V.G.A. Kaubandus ja OÜ Inserta Grupp apellatsioonkaebused 31.10.2007 Asja läbivaatamise kuupäev Haldusasja number Menetlusosalised Kaebuse esitajad - AS V.G.A. Kaubandus, esindajad Oleg Krivenko ja advokaat Arina Liskmann-Getsu OÜ Inserta Grupp, esindaja advokaat Arina LiskmannGetsu Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Heiki Pruul RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi 2007 kohtuotsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 26.08.2005 esitas AS V.G.A. Kaubandus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) impordiõiguste taotluse 20 000 kg külmutatud veiselihale kaubakood (CNkood) nr 02023090 ja taotletava impordiõiguse tariifikvood nr 09.
  4. Eriteabena märgiti, et litsents on kehtiv Eestis liha töötlemiseks (B-toode). 3-06-1103 07.09.2005 väljastas PRIA AS-le V.G.A. Kaubandus Euroopa Ühenduse impordilitsentsi (AGRIM) nr EE 10025221 kehtivusega kuni 02.01.2006, imporditavaks tooteks - külmutatud veiseliha, kondita, muud; kaubakoodiks 02023090 ja koguseks 20 000 kg. Eriteabe kohaselt on litsents kehtiv Eestis liha töötlemiseks (B toode) EÜ määruse nr 716/2005 alusel. Impordilitsentsi tagaküljele tolli tehtud sissekannete järgi importis AS V.G.A. Kaubandus selle alusel Eestisse liha 21.10.2005 - 1803,17 kg, 27.10.2005 - 2061,25 kg, 08.11.2005 - 2080,05 kg, 15.11.2005 - 2036,09 kg, 21.11.2005 - 2086,08 kg ja 29.12.2005 - 10112,76 kg.
  5. OÜ Inserta Grupp esitas
  6. aastal tollimaaklerina AS V.G.A. Kaubandus eest ja enda nimel tollideklaratsioonid nr I 75504 21/10/2005, I 77475 27/10/2005, I 82865 15/11/2005, I 84396 21/11/2005 ja I 96000 29/12/
  7. AS V.G.A. Kaubandus esitas enda eest ja nimel tollideklaratsiooni nr I 80623 08/11/
  8. Tollideklaratsioonidel märgiti kaubakoodiks 0202309010, kvoodi järjekorranumbriks 09.4002, mille tollimaksumääraks on 20%.
  9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.02.2006 maksuotsusega nr 125/125 määrati OÜ-le Inserta Grupp täiendavalt tasumisele tolli- ja käibemaks summas 392 932 krooni ning 05.04.2006 maksuotsusega 12-5/251 määrati AS-le V.G.A. Kaubandus täiendavalt tasumisele tolli- ja käibemaks summas 399 274 krooni. Maksu- ja Tolliameti 02.05.2006 vaideotsustega rahuldati OÜ Inserta Grupp vaie osaliselt ja tühistati 28.02.2006 maksuotsus nr 12-5/125 osas, millega määrati OÜ-le Inserta Grupp seoses tollideklaratsiooniga nr I 80623 08/11/2005 täiendavalt tasumisele 81 170 krooni. Maksu- ja Tolliameti 25.05.2006 vaideotsusega jäeti AS V.G.A. Kaubandus vaie rahuldamata. Maksu- ja vaideotsustes leiti, et veiseliha importimisel on tollideklaratsioonides kaubakood märgitud valesti – kaubakood 0202309010, kvoot järjekorranumbriga 09.4002 asemel tulnuks märkida kaubakood 0202309075, kvoot järjekorranumbriga 09.
  10. Kaubakoodi 0202309010 on õigus kasutada juhul, kui esitatakse Euroopa Komisjoni määruse nr 936/97/EMÜ art 1 p-le 1 vastav impordilitsents (kvoot järjekorranumbriga 09.4002). AS-le V.G.A. Kaubandus on väljastatud impordilitsents nr EE 10025221 veiseliha importimiseks tariifikvoodile järjekorranumbriga 09.4058, litsentsil on eriteabena kirjas, et see kehtib lihast B-toodete töötlemiseks vastavalt EÜ määrusele nr 716/
  11. TARIC andmebaasi kohaselt on veiselihast töödeldud Btoodete kaubakoodiks
  12. Määruse nr 716/2005 art 3 lg 1 ja 2 alusel on B-toodete valmistamiseks ettenähtud külmutatud veiseliha kvoodi järjekorranumbriks 09.4058 ja imporditollimaksuks B-toodete puhul 20% + 2138,40 EUR/t (kombineeritud nomenklatuuri I lisa
  13. osa
  14. lisa järjekorranumber 13), käesoleval juhul aga maksti tollimaksu ainult 20%.
  15. AS V.G.A. Kaubandus ja OÜ Inserta Grupp kaebustes paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 05.04.2006 maksuotsus nr 12-5/251 ja 28.02.2006 maksuotsus nr 12-5/
  16. Kaebuste põhjendused: 1) Kaubakoodi määramisel tuleb lähtuda kombineeritud nomenklatuurist, mitte impordilitsentsist. Impordilitsentsi väljastamisel ei osanud PRIA määratleda imporditava kauba kaubakoodi ega selgitada, mis vahe on A- ja B-tootel. AS V.G.A. Kaubandus toodab vinnutatud veiseliha õhukindlas pakendis, mis on A-toode, ka impordilitsentsi taotlemisel kirjeldati Atootele vastavat valmistoodangut. Kaubakoodi määratlemisel tuleb lähtuda impordilitsentsi põhieesmärgist (kaebajal - A-toodete tootmine). Asjaolu, et kaebaja toodab A-toodet, kinnitab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 13.09.2006 proovivõtu- ja analüüsiakt, mille kohaselt rahuldab „Beef Jerky” nii A- kui B-tootele esitatavaid norme; akti koostajad said kombineeritud nomenklatuurist aru nii, et vaidlusalune toode on A-toode CN-koodiga
  17. 2

(7)3-06-1103 2) Enne veiseliha importimist küsiti arvamust Maksu- ja Tolliametilt, kes kinnitas, et tollimaksu määraks on 20 %. Seega on AS V.G.A. Kaubandus ja OÜ Inserta Grupp täitnud hoolsuskohustuse ega pea vastutama ametnike vigade eest. 3) Maksu- ja Tolliamet on rikkunud uurimispõhimõtet ning tõlgendanud õigusakte valikuliselt ja kitsendavalt. Eesti Vabariik ei ole taganud EK määruse nr 716/2005 artiklis 9 ettenähtud kontrollimise süsteemi, AS V.G.A. Kaubandus pidi ise taotlema kontrolli algatamist. Enne kontrolli tulemuste selgumist pole maksu määramine põhjendatud. 4) Õigusriigis on lubamatu olukord, kus impordilitsentsi väljastamisel ei oska organ määratleda kaubakoodi, kauba väljastamisel tolliametnikud aktsepteerivad deklaratsioone, kuid mõne aja pärast teevad maksuotsuse. 5) Maksuotsuse tühisust tõendab asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 07.09.2006 tõendi kohaselt ei ole AS V.G.A. Kaubandus maksuvõlglane.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebused rahuldamata ning jäi vaideotsustes väljendatud seisukohtade juurde.
  2. Tallinna Halduskohtu 12.03.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Kaebajate seisukoht taandus väitele, et vaatamata impordilitsentsi taotlemisel esitatud andmetele tuleks kauba importimisel kaubakood määratleda vastavalt sellele, missuguse toote importija väidetavalt kaubast tegelikult töötles, mitte aga vastavalt sellele, missuguse toote tootmiseks kaup impordilitsentsi kohaselt imporditi. Kaebajate seisukoht on vastuolus Euroopa Liidu veiselihaturu ühise korralduse aluspõhimõtete (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1254/1999), põllumajandustoodete impordilitsentside korralduse aluspõhimõtete (Euroopa Komisjoni määruses nr 1291/2000) ja Euroopa Komisjoni määrusega nr 716/2005, millega avatakse töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine perioodil 01.07.2005 – 30.06.
  3. Käesoleval juhul, mil tegemist on importimisega ajaliselt ja koguseliselt piiratud imporditariifikvoodi alusel, sõltub tollitariifimäär vahetult litsentsi tingimustest. Impordilitsentsi (AGRIM) õiguslik sisu on reguleeritud Euroopa Komisjoni määruses nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad: impordilitsents annab õiguse ning sellest tuleneb kohustus importida litsentsi alusel ja selle kehtivusajal asjaomaste toodete või kaupade kindlaksmääratud kogus, välja arvatud vääramatu jõu korral (art 8 lg 1). Määruse nr 716/2005 preambula p 1 sätestab, et vastavalt WTO CXL-loendile on ühendus kohustatud avama töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha jaoks 50700 tonni suuruse aastase imporditariifikvoodi. Määruse preambula p 2 ja art 3 p 3 kehtestavad, et tariifikvoodi alusel toimuva külmutatud veiseliha impordi suhtes kohaldatakse imporditollimakse ning tingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruse nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa
  4. osa
  5. lisa järjekorranumbri 13 all, mis kehtestab erisätted (tariifid) WTO tariifikvootide kohta, mis avatakse ühenduse pädevate ametiasutuste poolt. Preambula p 4 ütleb, et tariifikvoodi alusel ühendusse importimisel tuleb esitada impordilitsents. Määruse eesmärk on muuhulgas tagada, et imporditud liha kasutatakse vastavalt tariifikvoodi nõuetele (preambula p 7). Seega on tollimaksumäär vahetus sõltuvuses impordilitsentsi tingimustest ning AS-l V.G.A. Kaubandus ja tema tollimaakleril tuli
  6. aastal impordilitsentsi nr EE 10025221 alusel veiseliha importimisel deklareerida tollideklaratsioonis imporditariifikvoodiks 09.4058, mis oli märgitud ka impordiõiguse taotlusse ja impordilitsentsi. Tollideklaratsioonidesse kirjutati imporditariifikvoodiks 09.4002 õigusliku aluseta. Nii määruse nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa
  7. osa
  8. lisa järjekorranumbri 13 all kui TARIC andmebaasis oli sellise kauba tollimaksuks näidatud 20% + 2138,40 EUR/t. Kuna antud 3
(7)3-06-1103 juhul tasuti tollimaksu ainult 20% määraga, maksti tollimaksu ettenähtust vähem ja tollil oli õigus teha maksuotsus. Maksu määramise arvutuslikku külge ei ole asjas vaidlustatud. 2) Kaebajate väide, et tegelikult tootis AS V.G.A. Kaubandus A-toodet, mitte B-toodet, ei anna alust kaevatavate maksuotsuste tühistamiseks. Kui AS V.G.A. Kaubandus
  1. a taotles impordilitsentsi veiseliha importimiseks imporditariifikvoodi alusel, esitas ta PRIA-le, Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) ning tollile andmed veiseliha B-toodeteks töötlemise kohta. Taotlus retseptide tunnustamiseks esitati B-toodetele. VTA peadirektori 27.10.2005 käskkirjas nr 568 „Retsepti tunnustamine Euroopa Komisjoni määruse nr 716/2005/EÜ alusel imporditud külmutatud töötlemiseks ettenähtud veiselihast valmistatavate B-toodete tootmiseks” kinnitati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tehtud analüüside alusel, et vinnutatud veiselihatooteid „Beef Jerky” ja „Beef Stick” vastavad määruse nr 716/2005 art 2 lg 2 B-toodetele ettenähtud nõuetele, ning märgiti, et tunnustuse saanud retsepte tohib kasutada kvoodi 09.4058 alusel imporditud külmutatud veiseliha töötlemiseks. Teatistes imporditud külmutatud veiseliha tööstusesse saabumise kohta deklareeris AS V.G.A. Kaubandus, et toodetakse B-toodet. „Euroopa Komisjoni määruse nr 716/2005/EÜ alusel imporditud külmutatud töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha kasutamise kontrollaktis” tuvastas VTA järelevalveametnik Aivar Alt, et liha kasutati tunnustatud retseptide järgi toodete valmistamiseks. AS V.G.A. Kaubandus kasutas ära võimaluse taotleda määruse nr 716/2005 alusel B-toodete tootmiseks ettenähtud imporditariifikvooti ning tema enda deklareeritud ja järelevalveasutuste tuvastatud andmete kohaselt ka tootis B-tooteid. Järelevalve käigus tehtud otsuseid pole ettenähtud korras vaidlustatud. Seega on asjakohatu tagantjärele väita, et tegelikult toodeti A-toodet, kui selleks polnud taotletud ei litsentsi ega retsepti. Tulenevalt määrusest nr 716/2005 oli AS V.G.A. Kaubandus kohustatud talle väljastatud litsentsi alusel tootma B-toodet. Asjaolu, et
  2. a taotles AS V.G.A. Kaubandus impordilitsentsi A-toodete tootmiseks ning sai selleks litsentsi ja tunnustatud retsepti, ei oma tagasiulatuvat mõju
  3. a imporditud ja töödeldud kauba suhtes. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 13.09.2006 proovivõtu- ja analüüsiakt ei tõenda, et
  4. a tootis AS V.G.A. Kaubandus A-tooteid – proovid on võetud
  5. aastal, vastuses tellija küsimustele antakse õiguslikke hinnanguid kombineeritud nomenklatuurile, mis ei ole eksperdi pädevuses, kusjuures analüüsimata on jäetud asjaolu, kas toodetes on lihavalgud kalgendunud kuumutamise või kuivatamise teel, mis on määruse nr 716/2005 art 2 kohaselt Aja B-toodete eristamise üheks aluseks. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähtsust asjaolu, kas
  6. a toodetud toode võis põhimõtteliselt vastata ka A-tootele esitatavatele nõuetele. Isegi kui eeldada, et toodeti A-toodet, oleks soodsama tollimaksumäära kohaldamine vastuolus ühenduse õigusega, sest AS V.G.A. Kaubandus ei taotlenud
  7. a impordilitsentsi A-toote tootmiseks ega osalenud vastaval impordikvoodi jagamisel. Pole välistatud, et kui ta oleks taotlenud impordilitsentsi imporditariifkvoodile 09.4002 (A-toote tootmiseks), ei oleks ta impordiõigust saanud või oleks saanud selle väiksemas ulatuses. 3) AS-l V.G.A. Kaubandus ei saanud tekkida Maksu- ja Tolliameti tollikontrolli osakonna peaspetsialist Lauri Aasmanni 12.08.2005 elektronkirjast õiguspärast ootust, et kauba importimisel tuleb tasuda 20%-st tollimaksu, sest küsimuses oli esitatud tegelikkusele mittevastanud andmeid (ehkki tariifikvoot oli õige 09.4058, oli kaubakoodiks alusetult märgitud 0202309010) ja tegemist ei olnud siduva tariifiinformatsiooni andmise menetlusega. 10.08.2005 elektronkirjas oli ka küsimuse põhirõhk pigem sellel, kummast tollimaksumäärast peaks lähtuma TARICu ja määruse nr 2658/87 väidetava vastuolu korral, mitte sellel, kas tollimaksu tuleks tasuda impordilitsentsil märgitud tariifikvoodi järgi või mõnel muul alusel. 4) Kaebuste väited selle kohta, et
  8. a ei osanud Eestis väidetavalt mitte keegi määratleda, kas „Beef Jerky” ja „Beef Stick” on käsitatavad A- või B-tootena määruse nr 716/2005 mõistes, ei anna alust kehtivale õigusele tuginevate maksuotsuste tühistamiseks. Importimisel peab kaubakoodi määratlema eeskätt importija, kasutades vajadusel tollimaakleri jt asjatundjate abi. Asjas ei ole tuvastatud, et
  9. aastal oleks pöördutud tolli poole siduva tariifiinformatsiooni saamiseks. Väited, et PRIA ametnikud ei osanud anda selgitusi A- ja B-toote erinevuste kohta, 4
(7)3-06-1103 on paljasõnalised ega mõjuta maksuotsuste kehtivust. Riigikohus on leidnud, et õigusaktide mittetundmine ei vabasta deklaranti kohustusest esitada õiged andmed; õigusaktide kohaldamise praktika puudumine ei õigusta andmete ebaõiget esitamist; tollimaakler peab omama kutsealaseid teadmisi ja kogemusi tollivaldkonnas (lahend 3-3-1-66-05). 5) Väide, et riik ei seadnud sisse määruses nr 716/2005 ettenähtud kontrollisüsteemi, ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Kohus tuvastas, et VTA teostas järelevalvet selle üle, kas AS V.G.A. Kaubandus toodang vastas impordilitsentsi nr EE 10025221 ja tunnustatud retsepti tingimustele. Väide, et impordilitsentsi väljastamisel ei osanud PRIA määratleda 10-kohalist kaubakoodi, ei ole asjakohane, sest PRIA pädevuses ei ole tollimaksude määramine. 6) Kaebajad leiavad ekslikult, et pärast kaubadeklaratsioonide aktsepteerimist tolliametnike poolt ei saa tagantjärgi teostada kontrolli ega teha maksuotsust. Selline võimalus tuleneb ühenduse tolliseadustikust (nt art 68, 78). Deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole veel iseenesest maksuotsus. Selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta (vt ka analoogilist Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt ei saa deklarandil tekkida õiguspärast ootust, et juhul, kui liikmesriigi pädev asutus (toll) esialgu aktsepteerib kauba päritolusertifikaati, siis ei võiks toll seda hiljem üle kontrollida – Euroopa Kohtu 14.05.1996 otsus liidetud kohtuasjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood, EKL 1996, lk I-2465 p 93; ka Euroopa Kohtu 13.11.
  1. otsused liidetud asjades 98/83 ja 230/83: Van Gend & Loos ja Expeditiebedrijf Wim Bosman vs. Komisjon, EKL 1984, lk 3763, p 20; Euroopa Kohtu 09.03.2006 otsus kohtuasjas C-293/04: Beemsterboer Coldstore Services, p 33). Euroopa Kohus on täiendavalt märkinud, et proportsionaalsuse põhimõte ja ettevõtja õigus omandile ei saa takistada pädevat asutust (tolli) teha järelkontrolli. 7) Seadus ei näe ette, et Maksu- ja Tolliameti tõend isikul maksuvõlgnevuste puudumise kohta muudab kehtiva maksuotsuse tühiseks või õigusvastaseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. AS V. G. A Kaubanduse ja OÜ Inserta Grupp apellatsioonkaebustes paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebused. Kaebuse põhjendused: 1) Kohus ei andnud hinnangut väitele, et kaebajad on täitnud hoolsuskohustuse, mis välistab nende vastutuse täiendavate maksusummade tasumisel. AS V.G.A. Kaubandus esitas 08.02.2006 teatise nr 0019 koos lisadega, millest nähtus, et enne liha importimist Eestisse paluti täpsustavat informatsiooni tolli maksumäärade osas PRIA-lt ning Maksu- ja Tolliameti spetsialistidelt. Vastavalt nende vastusele tollitariifide maksumäärade osas tuleks lähtuda TARICu andmetest, kuna need on primaarsed (L. Aasmanni e-vastus 12.08.2005). Juhul, kui seadusi tõlgendanud ja kohaldanud ametnikud ei oska täpselt kaupa klassifitseerida ning kauba klassifitseerimise menetlus toimub 1,5 aasta jooksul, ei saa AS-le V.G.A Kaubandus panna süüks seaduste mittetundmist (kohtu viide Riigikohtu otsusele). 2) Impordilitsentsi põhieesmärk on saavutatud juhul, kui litsentsi taotleja tootmisprotsessi tagajärjel saab valmistooteks vinnutatud veiseliha õhukindlas pakendis, mis on A-toode. AS V.G.A. Kaubandus on Eestis ainuke äriühing, kes on saanud veiseliha impordilitsentsi. Ta taotles litsentsi eesmärgiga valmistada vinnutatud veiselihatooteid „Beef Jerky“ ja „Beef Stick“. Ta tegeleb toodete valmistamisega alates 2003 ja toodete retseptuur pole muutunud. Kauba klassifitseerimisel tuleb lähtuda nii kaubakoodist kui eriteabest, deklaratsiooni täitmisel tuleb lähtuda aga impordilitsentsi põhieesmärgist. Litsentsi taotlemisel märkis kaebaja valmistoodangu kirjelduse, mis tehnoloogiliselt on A-toode. AS V.G.A. Kaubandus ei tooda B-toodet. Litsentsi väljastamisel ei osanud keegi ametnikest selgeks teha, mis on A- või mis on B- toode. Seda ei teadnud ka Maksu- ja Tolliameti spetsialistid, kes lubasid kauba väljaandmist oktoobris-novembris 2005 esitatud tollideklaratsioonide alusel. 5
(7)3-06-1103 3) Kohus jättis tähelepanuta AS V.G.A. Kaubandus juhatuse liikme O. Krivenko ütlused, et nelja aasta jooksul pole retseptuur muutunud. 4) KMS § 1 lg 1 p 1 järgi on maksuobjektiks käive, kauba import (p 2). Tollimaksu objektiks on imporditud kaup, mitte aga impordilitsents. Maksuotsuse jõustumisel tekiks absurdne olukord, kus maksustatakse mitteeksisteerivat toodangut. Maksu määramine toimub vastavalt valmistatud tootele. AS V.G.A. Kaubandus toodab A-toodet, seega tuleb kohaldamisele maksumäär, mis on seadusega ettenähtud A-toodete maksustamise puhul. 5) Kohus ei hinnanud kaebajate väidet, et Maksu- ja Tolliamet on rikkunud uurimispõhimõtet ja Komisjoni määrusest nr 716/2005 art 9 tulenevaid nõudeid. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et Maksu- ja Tolliamet ei arvestanud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, jättes tähelepanuta kaebajate 08.02.2006 kirjas kajastatud seisukohad ja tõlgendades normatiivakte valikuliselt. Komisjoni määruse nr 716/2005 art 9 kohaselt seab liikmesriik sisse füüsilise ja dokumentide kontrollimise süsteemi, et tagada kogu liha töötlemise töötlemisettevõttes vastavalt asjaomases impordilitsentsis täpsustatud tooterühmale kolme kuu jooksul pärast impordikuupäeva. Kontrollimaks valmistoote kvaliteedi ja toote koostise vastavust töötleja retseptile, võtavad liikmesriigid tootest valikproove ja analüüsivad tooteid. Eesti ei ole taganud kontrollimist õigeaegselt. AS V.G.A. Kaubandus taotles enda algatusel vastavat kontrolli pädevast organist. 6) Maksuvõlgnevuse puudumise kohta antud tõendi näol on tegemist ametliku dokumendiga. Juhul, kui sellel dokumendil ei ole kohtu jaoks õiguslikku tähendust, on alust seada kahtluse alla vastustaja kompetentsus.
  1. Maksu– ja Tolliamet vastuses leiti, et neile esitatud kõnealused deklaratsioonid on täidetud kõik sarnaselt ebaõigesti, mistõttu on tegemist tahtliku tegevusega ja väide kaebaja hoolsuskohustuse täitmisest ei vasta tõele. Mõistetamatu ja väär on kaebajate väide, nagu ei oskaks ametnikud (PRIA, Maksu- ja Tolliamet) kaupa klassifitseerida. Kaupa importides peab maksukohustuslane lähtuma impordilitsentsis märgitud andmetest ja sellest tulenevalt tasuma riigile kauba impordiga seotud maksud. Kui maksukohustuslane leiab, et väljastatud impordilitsents ei vasta tõele, on tal võimalik taotleda uue impordilitsentsi väljastamist. AS V.G.A. Kaubandus taotles ja sai impordilitsentsi lihast B-toodete tootmiseks. Tulenevalt KMS § 15 lg-st 1 on kauba importimisel käibemaksumäär 18 % ja seda sõltumata kaubast. Seega on väär kaebajate käsitlus, nagu tuleks käibemaksuga maksustamisel tuvastada, millise kaubaga on tegemist, mida imporditakse. VTA 31.03.2006 kirjas nr 18-1/554 kinnitab peaspetsialist Aivar Alt veelkord, et AS V.G.A. Kaubandus on saanud VTA poolse tunnustuse nende poolt esitatud retseptide alusel valmistatud B-toote tootmiseks. Selle kohta on neile väljastatud ka vastav impordilitsents. Maksuotsuse koostamisel arvestati kõikide asjas tähtsust omavate tõenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kohtule esitatud kaebuste rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalustele tollideklaratsioonidele märgitud kaubakood ja kvoodi järjekorranumber on ebaõiged B-toodete valmistamiseks ettenähtud külmutatud veiseliha importimise korral. 6
(7)3-06-1103
  1. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et vaatamata impordilitsentsi taotlemisel esitatud andmetele tuleks kauba importimisel kaubakood määratleda vastavalt sellele, missuguse toote importija väidetavalt kaubast tegelikult töötles, mitte aga vastavalt sellele, missuguse toote tootmiseks kaup impordilitsentsi kohaselt imporditi. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta ja leiab, et halduskohus on õigesti põhjendanud, miks tollimaksumäär on käesoleval juhul vahetus sõltuvuses impordilitsentsi tingimustest ja mitte asjaolust, milline toode imporditud kaubast tegelikult valmistati. Ühenduse eeskirjadega nähakse ette, et põllumajandussaaduste ja -toodete ühendusse importimisel ja ühendusest eksportimisel tuleb esitada impordi- ja ekspordilitsentsid. Põllumajandussaaduste ja –toodete impordi- ja ekspordilitsentside kohaldamise ühised eeskirjad sätestab Euroopa Komisjoni 09.06.2000 määrus nr 1291/
  2. Halduskohus viitas põhjendatult nimetatud määruse art-le 8, mille kohaselt impordi- või ekspordilitsents annab õiguse ning sellest tuleneb kohustus importida või eksportida litsentsi alusel ja selle kehtivusajal asjaomaste toodete või kaupade kindlaksmääratud kogus, välja arvatud vääramatu jõu korral. Euroopa Komisjoni 12.05.2005 määrus nr 716/2005, millega avati töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestati selle haldamine perioodil 01.07.2005 – 30.06.2006, eristab veiseliha importi A-toodete ja B-toodete valmistamiseks ning näeb ette vastavad kogused ja imporditariifikvoodi järjekorranumbrid, samuti tagatissummad. Seega on töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha sissevedu nii A-toodete kui ka Btoodete valmistamiseks kvodeeritud ning saab toimuda üksnes sellekohase loa ehk impordilitsentsi olemasolu korral ja üksnes selles ettenähtud tingimustel. Tulenevalt eeltoodust sai töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha sissevedu ja selle maksustamine sõltuda eelkõige asjaolust, millise toote (kas A või B) valmistamiseks veiseliha sisseveoks oli kaebajale impordilitsents antud. Kuna AS V.G.A. Kaubandus taotles ja sai
  3. aastal impordilitsentsi töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha sisseveoks B-toodete valmistamiseks, siis oli tal õigus importida selle alusel veiseliha vaid B-toodete valmistamiseks.
  4. Asjaolu, kas AS V.G.A. Kaubandus valmistas
  5. aastal imporditud veiselihast A- või Btooteid, ei oma käesoleva maksuvaidluse (veiseliha impordi maksustamise) seisukohast tähtsust. Arvestades seda, et veiseliha sissevedu toimus kõnealuse impordilitsentsi alusel vaid paari kuu vältel, ei saanud ka väidetav riigi poolt toodete kontrolli mitteõigeaegne (kolme kuu jooksul pärast impordikuupäeva) tagamata jätmine olla põhjuslikus seoses kaebajatele täiendava maksu määramisega.
  6. AS V.G.A. Kaubandus pidi enne impordilitsentsi taotlemist jõudma selgusele selles, millist toodet ta sisseveetavast veiselihast kavatseb valmistama hakata. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Maksu- ja Tolliameti ametnikud oleksid andnud kaebajatele siduvat tariifiinformatsiooni või ilmselt ebaõiget informatsiooni. Samuti ei ole alust väita, et toll oleks aktsepteerinud vastuväideteta arvukalt ebaõigesti täidetud tollideklaratsioone pika aja jooksul, sest kõnealuse impordilitsentsi alusel toimus veiseliha sissevedu alates 21.10.2005 kuni 29.12.2005 kuuel korral.
  7. Neil põhjendustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.