) § 79 lg 1 alusel, see on töötaja algatusel. Hageja sellega ei nõustunud ning töölepingu lõpetamise lisale alla ei kirjutanud. Hageja palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja lugeda leping lõpetatuks
lg 1 alusel ning samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja
lg-s 2 ettenähtud hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses, see on 16 627 krooni suuruses summas. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et on lõpetanud hagejaga töölepingu seaduslikult hageja algatusel
Hageja ei viidanud kostjale esitatud töölt lahkumise avalduses
lg-s 1 sätestatud alusele ning tööandja ei saanud omaalgatuslikult valida töölepingu lõpetamise alust. Kostja OÜ Merinvest väitel ei ole ta muutnud tootmis- või töökorraldust oma ettevõttes, kuna hageja ei olnud võetud tööle kindlat tüüpi pressil töötamiseks. Kostja ettevõttes kasutatakse FM 2 tüüpi pressi uuemat, Taiwanis valmistatud modifikatsiooni ja vanemat, Saksamaal valmistatud modifikatsiooni, mis erinevad omavahel pressimiskõrguse poolest. Hageja sai väljaõppe mõlema modifikatsiooni FM 2 pressidel ja töö sisu oli mõlemal juhul sama. Kõik töötajad töötasid kõigil pressidel ning võisid omavahel kokku leppida ka töövahendite vahetamises, millest hagejat sai tööle võtmisel informeeritud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus jättis 09.05.2007 otsusega Aive Nõmme hagi OÜ Merinvest vastu rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt asus hageja vastavalt töölepingule nr 433 OÜ-s Merinvest tööle 13.09.2006 pressioperaatori ametikohale. Tööleping sõlmiti tähtajaga kuni 30.11.2006. Töölepingu lisaga nr 2 30.11.2006 muudeti töölepingu tingimusi ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla kirjutanud. 04.12.2006 esitas hageja tööandjale avalduse, milles palus end vabastada töölt seoses töö ümberkorraldamisega alates 08.12.2006. Hageja on avalduse lisas selgitanud, et kuna ta paigutati 04.12.2006 ümber väiksematele pressidele, mis ei sobi tema kasvuga (s. t seljale), on ta sunnitud lahkuma. 08.12.2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast: kaks pressi ja kaks lõikajat. Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel „hiina“ pressidel on pikematel kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega, sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel. Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlviliasendis, kuid tunnistaja, kes ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks leida. Hageja poolt esitatud fotolt (toimiku lk 20) on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis jääb pressi tööpind liiga kõrgele. Ta ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta ta on esitanud tõendi kohtule. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna hagejat ei võetud tööle konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tervise seisukohast vastuvõetamatuks, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks
Tööandja, lõpetades hageja töölepingu
lg 1 alusel, on talitanud seaduslikult ja seetõttu puudub hagejal alus hüvituse nõudmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 09.05.2007 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub kindlaks määrata 3
alusel.
alusel töölepingu lõpetamist saab töötaja nõuda sel juhul, kui tööandja ei täida lepingu tingimusi või täidab neid mittenõuetekohaselt või on töötingimusi oluliselt halvendatud tööandja vahetuse tõttu või on toimunud muudatused tootmis- või töökorralduses. Maakohus ei tuvastanud eelnimetatud eeldusi
kohaldamiseks ning antud asjaolud ei ole leidnud tõendamist ka apellatsioonimenetluses. Toimikus olevast hageja avaldusest ilmneb, et ta palus töölepingu lõpetada alates 8. detsembrist 2006 seoses töö ümberkorraldustega. 4
Kuivõrd hageja töösuhet jätkata ei soovinud, siis on kostja töölepingu lõpetanud seaduslikult
Apellatsioonkaebuses toodud väited sellest, et tervislikel põhjustel ei saanud apellant töötada nn. vanadel pressidel ning teda ei suunatud tervisekontrolli, ei oma antud vaidluses tähendust. Toimikust ei ilmne, et hageja oleks esitanud tööandjale avalduse, et ta ei saa tervislikel põhjustel töötada nn. vanadel pressidel.
lg 1 järgi, kui arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud ja tööandjal on teist tööd, mida töötaja tervis võimaldab teha, on töötajal õigus nõuda enda üleviimist sellisele tööle. Töötaja nõudmisel tema töötingimuste ajutine kergendamine on võimalik
Toimikust ei ilmne, et hageja oleks tööandjale oma tervisliku seisundi kohta üldse mingit tõendit esitanud või sellele oma avalduses viidanud. Kaebuses toodud väide, et antud töövaidluses oleks olnud võimalik määrata kohtuekspertiis ja teha paikvaatlus, on ekslik. Esiteks ei ole hageja taotlenud maakohtus ei kohtuekspertiisi määramist ega ka paikvaatluse tegemist. Rahaliste vahendite puudumisel oleks olnud võimalik paluda vabastada kohtukulu kandmisest. Teiseks, eelnimetatud tõendid ei oleks omanud tähendust töövaidluse lahendamisel, kuivõrd hageja ei ole tööandjale esitanud ei arstitõendit ega ka avaldust tervislikel põhjustel töölepingu lõpetamiseks ning ei ole taotlenud ka üleviimist kergematele töötingimustele. Apellandi väidetel tunnistaja Annika Saar ei saanud näha, millises asendis ta pidi töötama „vanal“ pressil, sest ta viibis novembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 haiguslehel, kuid tunnistaja haiguslehel olek ei oma siin tähendust. Tunnistaja A.S kirjeldas töötamist pressidel ning tema ütlustest ilmneb, et töötada tuli mõlemat tüüpi pressidel, kuid uutel pressidel oli suurel inimesel parem töötada / t.lk. 43/. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsugust otsust, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotamine Kuivõrd hagiavaldus jäeti rahuldamata, siis on maakohus põhjendatult TsMS § 162 alusel jätnud kohtukulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg1 mõttest tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Malle Seppik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.