2-05-259/7

2-05-259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Pavel Gontšarov Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg

1. detsember 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-05-259 Tsiviilasi KÜ xxx hagi T. Š. vastu 8450.13 krooni kahjuhüvitamise nõudes Menetlusosalised Hageja KÜ xxx (reg nr xxx; xxxx Hageja seaduslik esindaja L. V. (IK xxx) Hageja lepinguline esindaja L. B. (IK xxx) Kostja T. Š. (IK xxx; eluk. xxx Narva) 15.11.2007.a. Hageja seaduslik esindaja Hageja lepinguline esindaja Kostja
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista T. Š. KÜ xxx kasuks 8450.13 krooni (kaheksa tuhat nelisada viiskümmend krooni ja kolmteist senti). Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulude jaotus Välja mõista T. Š. KÜ xxx kasuks kohtukulud summas 1122 (tuhat ükssada kakskümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
4. detsembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 2-05-259 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kostja oli kuni 07.06.2004.a. KÜ xxx juhatuse esimees. 18.02.2003.a. ühistu üldkoosoleku otsusega oli kostjale kinnitatud 1850 krooni suurune hüvitis. 2004.a. märtsis kostja, kasutades oma seisundit, juhatuse esimehena, omavoliliselt suurendas enesele hüvitise, selle teoga tekitas administratiiv-juhtimiskuludes 3755.25 krooni suuruse ülekulu. Lisaks sellele, üldkoosoleku poolt oli määratud telefonikõnede kulude katteks kuus 200 krooni, seega telefonikulud 2003 ja 2004.a. moodustataks 3200 krooni, mainitud perioodil telefonikulude katteks maksti aga 7894.88 krooni, kostja on põhjendamatult tekitanud ülekulu üldsummas 4694.88 krooni ulatuses. Oma tegevusega on kostja tekitanud kahju 8450.13 krooni ulatuses. KÜ nõude, hüvitada tekitatud kahju, kostja jättis vastuseta. Kuna kostja vabatahtlikult kahjuhüvitamisest loobus on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Võttes aluseks öeldu ja juhindudes korteriühistuseaduse § 13 ja 15 sätetest, ühistu 18.02.2003.a. üldkoosoleku otsusest ja TsMS § 137, 138 ja 149: Narva kohtul sisse nõuda KÜ xxx kasuks T. Š. 8450.13 krooni ulatuses kahjuhüvitis, kohtukulud 700 krooni ulatuses, juriidilise abi eest tekkinud kulud 422 krooni ja 80 krooni dokumentide tõlkimise eest. KOSTJA VASTUS Kostja hagi ei tunnista. Hageja peab tõendama temale kahju tekitamise fakti, aga kostja tõendama oma süü puudumist selle kahju tekitamises. Hageja ei ole tõendanud temale kahju tekitamise fakti, seepärast kostja ei pea tõendama oma süü puudumist. Hagiavalduses näitas kostja, et kostja tekitas talle kahju 4694.88 krooni ulatuses rahaliste vahendite põhjendamatu ülekulu näol telefonikõnede eest tasumiseks. Hageja pole tõendanud, et see ülekulu oli põhjendatud. Seega pole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema nõudmisi. Kostjale on arusaamatu, mis alusel põhineb temale esitatud nõue, kuna hageja ja kostja vahel oli 2 liiki õigussuhteid: - töölepingul põhinevad õigussuhted ja - hageja juhtorganis (juhatuses) liikmelisuse alusel põhinevad suhted. Kui hageja nõuab kostjalt tööalasest õigussuhtest tulenevat kahju hüvitamist, siis selline nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja siis töölepingu alaselt miinimumpalka, mis suurenes vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele. Lisaks sellele, sellise nõude esitamiseks, on aegunud 4-kuuline tähtaeg, mis on ette nähtud Individuaalsete töövaidluste lahendamise seaduse § 6 lg
5. Kui hageja nõuab kostjalt juhatuse liikmena kotja tegevusest tuleneva kahju hüvitamist, siis kostja märgib, et tal on õigus hüvitise saamiseks enda tegevuse eest analoogia põhjal. VÕS § 637 lg 1 alusel. 2 2-05-259 Kostjale on arusaamatu hageja viide korteriühistuseaduse § 13 ja § 15, kuna ülalnimetatud paragrahvis kinnitatud normidega reguleeritavad õigussuhted ei ole hageja poolt pandud hagi alusesse. Hageja nõue kostjalt 80 krooni väljamõistmise kohta hageja kulude katteks dokumentide tõlke eest ei põhine seadusel (TsMS § 46 ja 52). Kohtukulud palub hageja jaotada TsMS § 60 lg 1 kohaselt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista kostjale hagejalt kostja kohtukulud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes see rahuldada ja kostja jäi oma vastuväidete juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Vastavalt MTÜS § 26 lg-le 1 on ühingu juhatuse ülesandeks mittetulundusühingu juhtimine ja esindamine. Nende ülesannetega seoses ei laiene Eesti Vabariigi töölepinguseadus (TLS). TLS § 7 p 10 järgi töölepingu seadus ei laiene: juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Kuna TLS ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhtetele juriidilise isikuga, siis juhatuse liikme vabastamisel ei ole talle kohaldatavad need garantiid ja soodustused, mida näeb ette töölepingu seadus. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (RKL 3-2-1-134-02).
7. Hageja nõuab kahju hüvitamist T. Š. 8450.13 krooni ulatuses. 18.02.2003.a. ühistu üldkoosoleku otsusega oli kostjale kinnitatud 1850 krooni suurune hüvitis (t.l. 10). 2004.a. märtsis kostja, kasutades oma seisundit, juhatuse esimehena, omavoliliselt suurendas enesele hüvitise, selle teoga tekitas administratiiv-juhtimiskuludes 3755.25 krooni suuruse ülekulu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. MTÜS § 32 lg-s 1 on sätestatud juhatuse või muu organi liikme vastutus - juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama on sätestatud ja KÜ Kangelaste 24 põhikirja (edaspidi põhikiri) p-s 6.
8. Põhikirja p 6.
9. p 1 kohaselt juhatus on ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kelle pädevusse kuulub üldkoosoleku otsuste täitmine. Käesolevas asjas ei ole vaidlust 18.02.2003.a. ühistu üldkoosoleku otsuse ja sellega kinnitatud 1850 krooni kehtivuse osas. Samuti kostja võtab omaks, et ta nimetatud kulu tekitas ja ei vaidle kulu summa suuruse üle. 3 2-05-259 Kostja kohtuistungil leidis, et tal oli õigus antud ülekulu tekitamiseks, kuna esitas juhatusele ka palga suurendamise tõendeid ja juhatuse liikmed ütlesid, et kuna ta on esitanud tõendeid, siis võib ta suurendada ka enda palka. Kohus leiab, et kostja ei ole väidete tõele vastavuse kinnitamiseks esitanud aga kohtule selle kohta tõendeid. Hageja on seevastu esitanud kohtule tõendina 18.02.2003.a. ühistu üldkoosoleku otsuse, millest nähtub, et kostjale oli kinnitatud 1850 krooni suurune hüvitis. Antud otsus on jõus ja seda ei ole vaidlustatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tegevuse eeltoodud hüvitise suurendamisel oleks KÜ üldkoosolek ning samuti hageja jäi kohtus oma nõude juurde. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg 1 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10. Kostja kohtuistungil samuti leidis, et tal oli õigus telefoni ülekulu tekitamiseks, kuna maja oli avariiolukorras ja ta pidi seetõttu palju helistama. Samuti ta leidis, et tal oli raamatupidajaga kokkulepitud, et neil on väike kokkuhoid koristamise osas, millega saaks katta telefoni ülekulusid. Vaidlust ei ole selles, et üldkoosoleku poolt oli määratud telefonikõnede kulude katteks kuus 200 krooni ja seega telefonikulud 2003 ja 2004.a. moodustanuks 3200 krooni, mainitud perioodil telefonikulude katteks maksti aga 7894.88 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tegevuse eeltoodud telefonikulu suurendamisel oleks KÜ üldkoosolek heaks kiitnud ja hageja jäi kohtus oma nõude juurde. Juhindudes eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab T. Š. välja 8450.13 krooni KÜ xxx kasuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotleb kohtult kohtukulude väljamõistmist. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu summas 700 krooni ja õigusabi eest 420 krooni. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1120 krooni. Hageja taotleb samuti ka vene keelsete dokumentide eesti keelde tõlkimise kulude väljamõistmist, kuid kohus antud taotlust ei rahulda, sest kohtumenetlus ja kohtuasjaajamine toimub eesti keeles. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 7 lg 1 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. TsMS § 32 on tsiviilkohtumenetluse keeleks eesti keel. Pavel Gontšarov Kohtunik 4