Obsah (4)

§ 177§ 174§ 178§ 466

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Jõustunud kohtulahend nr 2-07-5892 Balti Investee

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Tsiviilasja menetluskuludes: 1.1 välja mõista Alar Šaluhinilt menetluskulu 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks; 1.2 määrata menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskuludelt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne
2. juulit 2007 4%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
3. Seoses menetluskulude määruse tegemisega toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumääruse täitmises ja edasikaebamises
4. Selgitada: 3.1

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni; 3.2

§ 177

lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes; täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest; 3.3 kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Tsiviilasjas on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2.1 kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: tasutud riigilõiv 1 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 250 krooni.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga andmetel VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP-le kohaldatav viimane intressimäär enne 01.juulit 2007 4%. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (

§ 177

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 466lg 3).

Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele. Toomas Lillsaar Kohtunik 2