← Eesti

2-07-8964/12

Obsah (6)§ 146§ 142§ 143§ 144§ 147§ 116

Tsiviilasi nr 2-07-8964 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks30. oktoober 2007 Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiv

§ 146lg-le 4 kohaldada 10-aastast nõude aegumistähtaega.

Arvete mittetasumine on kohustuste tahtlik rikkumine, mistõttu on kostja viited hageja nõude aegumisele asjakohatud. Hagejal on õigus vabalt valida seaduses sätestatud tähtaja raames, kas ja millal ta hagi esitab. Hagiavaldus esitati kohtusse oluliselt enne nõude aegumistähtaega. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis X vastu VÕSRS § 11, TsK §-de 173 lg 1; 174; 190 lg 1; 191; 222 lg 1, 2; 231 lg 1 alusel 4037,60 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 2019,30 krooni ja viivis 2018,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta liitumislepingutele alla kirjutanud ega omanud kunagi mobiiltelefoni. Samuti ei ole kostja kunagi elanud Tartus Rahu 8-26, vaid alates 21.01.1997 on sisse kirjutatud Tähtvere valda ja kõik need aastad seal ka reaalselt elanud. Kostja taotles hageja nõudele aegumise kohaldamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb 30.06.2000 sõlmitud liitumislepingutest (tl 8, 9) teleteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 31.07.2000 ja 31.08.2000 arved (tl 11, 12), mis on kostja poolt tasumata. Kostja oli kohustatud 31.08.2000 arve tasuma kahekümne kalendripäeva jooksul 20.09.2000. Hagi on kohtule esitatud 12.03.2007. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

§ 142

lg 1 kohaselt aegub 2 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (

§ 144). Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist.

Kohus leiab, et kostja viide nõude aegumisele ja taotlus hagi rahuldamata jätmiseks on piisavad, et kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat.

§ 146

lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 3 tulenevalt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 116

sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 12.03.2007, millest tulenevalt on möödunud

§ 146

lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates 1. juulist 2002). Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Hageja on tuginenud väitele, et kostja ei ole vabatahtlikult rahalist kohustust täitnud ning viidanud, et ta saatis lisaks arvetele kostjale ka ühe võlanõude. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad kohaldada

§ 146lg 4.

Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et

§ 147

lg 3 sätestab rahalise kohustuse täitmisele aegumistähtaja algusele teistsuguse regulatsiooni, kui üldreegel, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb

§-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.