← Eesti

2-07-2181/9

Obsah (7)§ 415§ 416§ 142§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.novembril 2007.a , Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 218

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja AS EMT ja kostja X sõlmisid 16.02.2001Liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale telefonisideteenust( hagiavalduse lisa 2). Vastavalt lepingule on hageja kostjale saatnud arved nr. B0104966385, 103756536, 102667597- kokku summas 1 300,15 krooni. Kostja ei ole arveid tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg hagejale 1 131,15 krooni, mis on tasumata ning mille tasumist hageja nõuab. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastuva viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas kostjat tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006 ; kostja on olnud viivituses 2017 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on arvestatult 3 428,90 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlast vähem, s.o. põhivõlgnevusest väiksemas ulatuses1 131,15 krooni , lähtudes hea usu-ja mõistlikkuse põhimõttest ning Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendist tsiviilasjas 3-2-1-

  1. Hageja toetub oma nõudes VÕS § 108 lg. 1, § 76 lg. 1, §
  2. Hageja on saatnud eelnimetatud arved kostjale lepingujärgsele aadressile. Tingimused p.4.1.4- järgselt on kostja kohustus teatada hagejale oma elukoha muutusest. Kostja ei ole hagejale elukoha muutusest teatanud. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kui võlgnik viivitab tasumisega. VÕS § 113 lg. 1 alusel võib võlgnikult nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest, leppisid hageja ning kostja Tingimuste p. 7.7 kokku viivisemääras 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Tingimuste p. 7.5 kohaselt tuli makse tasuda 20 päeva jooksul arve saamisest. Hageja taotles kostjalt välja mõista põhivõlgnevust ja viivistevõlgnevust kokku 2 261,30 krooni. Hageja taotles kohtult

§ 173lg.

1 tuginedes esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus , jättes kõik hageja menetluskulud ning muud menetluskulud kostja kanda. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostja aadressile hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude 19.09.2007 ning kostja X on hagimaterjalid ja kohtumääruse kätte saanud; seda tõendab kohtutoimikus olev väljastusteade, millele kostja on alla kirjutanud. Kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul määruse –ja materjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Seega on kostja hageja nõudeid tunnustanud või pole pidanud vajalikuks neile vastata. Samuti ei ole kostja ise huvi tundnud oma lepinguliste kohustuste täitmise eest. 2 Kohus on seisukohal, et hagi on hageja poolt esitatud materjalidega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 16.02.2001 sõlmitud liitumiseping, mille alusel hageja osutas kostjale telefonisideteenust. Kostja ei ole täitnud hageja ees oma lepingulisi kohustusi- ei ole maksnud hagejale telefoniteenuste eest, vaatamata temale saadetud arvetele. Hageja on õigustatud kostjalt nõudma hagiavalduses näidatud summades põhivõlgnevust ja viiviseid. Eeltoodu ja VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja pooltevahelise lepingu-järgse põhivõlgnevuse 1131,15 krooni ja viivise summas 1130,15 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale

§ 162lg.

1 alusel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.