2-06-26934/18

2-06-26934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a, Tartu Tsiviilasja number 2-06-26934 Tsiviilasi O.K. hagi M.V. vastu 16 000 krooni välja mõistmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja O.K. Kostja M.V. Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom esindajad Kohtuistungi aeg 15.10.2007.a Protokollija Istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata O.K. hagi M.V. vastu 16 000 krooni välja mõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses O.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kostja palus hagejalt
2. detsembril 2005.a laenu tütrele jõulukingituse ostuks 1000 krooni ja
3. jaanuaril 2006.a palus kostja hagejalt laenu 15 000 krooni. Käesoleva ajani on kostjal hagejale võlg tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 16 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, kuna tema ei ole hagejalt raha laenanud. KOHTUISTUNG Hageja, O.K. poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et detsembris 2005.a võttis ta sularahaautomaadist panga juures 1000 krooni ja andis kostjale. Samuti võttis ta 5 korda 3000 krooni välja jaanuaris 2006.a ja andis sealsamas hagejale. Kirjalikku lepingut tal kostjaga ei olnud, samuti ei leppinud nad kokku laenu tagastamise tähtajas. Hageja soovib kostjalt 16 000 krooni väljamõistmist. Kostja, M.V., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema ei ole kostjalt raha saanud. Ta ei mäleta mida ta tegi kaks aastat tagasi. Ta on hagejat panka autoga sõidutanud, mida hageja seal pangas tegi, ta ei tea. Raha hageja talle andnud ei ole. Kostja esindaja, Maia Ploom’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista ja ei tea midagi laenust. Hageja ei ole kostjale raha andnud. Hagi on hageja poolt tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja hagi ei tunnista, kuna tema kostjalt raha saanud ei ole. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping, või et pooltel oli tahe sõlmida laenuleping ning et pooled oleksid kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes. Kohtule on esitatud hageja poolt konto väljavõte perioodil 01.12.2005-31.01.2006.a (tl 40-41), millest nähtub, et hageja on 16.01.2006.a võtnud välja sularahas 15 000 krooni, kuid antud tõendiga ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et ta andis nimetatud summa kostjale. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole, seega tuleb O.K. hagi M.V. vastu 16 000 krooni välja mõistmiseks jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas M.V. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses O.K. Kohtunik 2