Obsah (4)

§ 630§ 442§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-06-38329 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2007. a, Tartu Kohtumaja T

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Taotluse esitaja nõue ja põhjendused Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni

1. oktoobri
2. a otsusega mõisteti I. AS-ilt E.K. i kasuks välja 11 513 krooni tööraamatu kinnipidamise eest. Taotluse esitaja e. kostja palub kohtul tühistada eelnimetatud otsus ja jätta E.K. i nõue 11 513 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja lõpetas hagejaga
3. juulil
4. a töölepingu Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
5. juulil
6. a teavitas töötaja, et soovib saada tööraamatut ja palus selle saata postiga. Töölepingu sõlmimisel töötaja tööraamatut ei esitanud. Sellele vaatamata väljastas tööandja töötajale tööraamatu duplikaadi tähitud postiga
7. juulil
8. a, mille vastaspool sai kätte
9. juulil
10. a. Kostja poolt hagejale saadetud tööraamatu duplikaadis oli valesti märgitud töötaja isikukood ja sünniaeg. Töötaja ei teavitanud kostjat koheselt isikukoodi ja sünniaja ebaõigest kajastamisest tööraamatu duplikaadis.
11. juulil
12. a saatis hageja kostjale kirja, milles nõudis tööraamatu väljastamist, jättes mainimata, et ta on tööraamatu kätte saanud, kuid isikukoodi ja sünniaja kanded on tööraamatus vigased. Kostja vastas hagejale e-kirjaga, milles tõi esile, et hageja on kostjale tööraamatu tähitud postiga saatnud ning viimane on selle ka kätte saanud. Alles
13. augustil
14. a saatis hageja kostjale faksi, milles teatas, et tööraamatu duplikaadis on tema andmed ebaõiged.
15. augustil 2006 saatis tööandja hagejale tähitud postiga uue tööraamatu duplikaadi (õigete andmetega), mille hageja sai kätte
16. augustil
17. a. Kostja on seisukohal, et ebaõige isikukoodi ja sünniaja kandmine hagejale väljastatud tööraamatus ei ole vaadeldav tööraamatu kinnipidamisena TLS § 119 lg 1 tähenduses. Riigikohus on oma
18. detsembri
19. a tsiviilasjas nr III-2/1-95/95 asunud seisukohale, et tööraamatu duplikaadi väljaandmisega viivitamine ei tekita tööandjale kohustust keskmise palga maksmiseks, sest TLS § 119 sellise rikkumise eest vastutust ette ei näe. Seega leiab kostja , et tööraamatu duplikaadis ebaõigete andmete fikseerimine ei saa olla vaadeldav tööraamatu kinnipidamisena. Hageja oleks pidanud võimalikult kiiresti pärast seda, kui ta avastas ebaõiged kanded tööraamatus, ühendust võtma tööandjaga ja paluma vead parandada. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Esimest korda avaldas töötaja soovi saada tööraamatut
20. juulil
21. a. Riigikohus on oma
22. mai
23. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-99 asunud seisukohale, et töötaja peab ise avaldama initsiatiivi tööraamatu kättesaamiseks. Kui isegi asuda seisukohale, et kostja oli kohustatud tööraamatu duplikaadi väljastamiseks, ei saanud selline kohustus tekkida enne tööraamatu saamise sooviavalduse esitamist hageja poolt. Hageja sai tööraamatu duplikaadi kätte
24. juulil
25. a ning samal päeval pidi ta saama teada ebaõigetest andmetest. Hageja teavitas kostjat tööraamatu duplikaadis sisalduvatest ebaõigetest andmetest
26. augustil
27. a, mistõttu jääb arusaamatuks, miks peaks kostjal lasuma keskmise päevapalga maksmise kohustus ajavahemiku
28. juuli kuni
29. august 2006 eest. Kostja so. tööandja leiab, et ebaõige isikukoodi ja sünniajaga tööraamatu duplikaadi väljastamine ei tekitanud hagejale kahju. Riigikohus on oma
30. novembri
31. a tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 asunud seisukohale, et pärast võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist saab tööraamatu kinnipidamise korral tekkida tööandjal TLS § 119 lg 1 alusel keskmise palga maksmise kohustus vaid siis, kui töötajale on tekkinud kahju tööraamatu kinnipidamise tõttu. Töötaja e. hageja on põhjendanud kahju tekkimist seeläbi, et ebaõigete andmete tõttu tööraamatus ei saanud hageja vormistada ennast töötuks ja töötukassast 2 talle raha ei määratud. Hageja on ilmselt soovinud väita, et tulenevalt ebaõigetest andmetest tööraamatu duplikaadis, ei ole tal väidetavalt õnnestunud saada töötuskindlustushüvitist. Kostja arvates omab käesoleval juhul olulist tähtsust Tööturuameti Tartumaa osakonna
32. augusti
33. a teatis nr 4-1/8005, millest nähtub, et
34. juulil 2006 registreeris Tööturuameti Tartumaa osakond hageja töötuks. Hageja töötuks registreerimise ajal ei olnud hagejale veel õigete andmetega tööraamatut saatnud. TKindlS § 10 lg-st 1 ja § 11 lg-st 1 tulenevalt esitatakse avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks Tööturuameti piirkondliku struktuurüksuse kaudu töötukassale ning töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise otsuse. Olulist tähtsust omab käesoleval juhul sotsiaalministri
35. detsembri
36. a määrusega nr 147 vastu võetud töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vorm, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu. Eelnimetatust ei nähtu, et töötuskindlustushüvitise taotlemiseke tuleks esitada tööraamat. Seega on tööraamat tarvilik isiku töötuna arvele võtmiseks. Tööturuameti Tartumaa osakonna teatise kohaselt võeti kostja töötuna arvele
37. juulil
38. a, kui kostja ei olnud hagejale saatnud õigete andmetega tööraamatu duplikaati. Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ei ole tööraamatu esitamine enam nõutav. Seega ei ole ebaõigete andmetega tööraamatu duplikaadi töötajale väljastamine põhjustanud viimasele kahju tekkimist. Hageja seisukoht Hageja ei nõustu kostja taotlusega . TLS § 119 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Et tööraamatu dublikaati on kinni peetud kuni
39. augustini 2006, seda ei ole vastaspool vaidlustanud. Hageja väitel on ta tööandjale tööraamatu originaali esitanud, sest vastasel korral oleks tema töötamise ajal seda temalt sissekande tegemiseks nõutud. Tööraamatu täitmise ja duplikaadi andmise korra § 11 lg 5 kohaselt teeb tööandja kanded tööraamatusse hiljemalt ühe nädala jooksul, välja arvatud kanne töölepingu lõpetamise kohta, mis tehakse viimasel tööpäeval. Pärast nõutud dokumentide üleandmist tööandjale ei ole hagejalt täiendavaid dokumente nõutud. Järelikult pidi kostja olema hagejalt tööraamatu saanud. Hageja on kõikides oma kirjades nõudnud enda tööraamatu tagastamist, mitte duplikaati. Hageja ei ole kostjalt nõudnud duplikaati ka siis, kui kostja saatis hagejale valede andmetega duplikaadi. Töötaja jäi enda tööraamatu originaali nõudmise juurde, sest see ei saa olla lihtsalt niisama ära kadunud. Tööraamatu duplikaadi saatmine hagejale
40. augustiks 2006 lõpetas hageja kahju saamise sellest, et tal ei ole tööraamatut ega seda asendavat dokumenti, mille alusel ta saaks uuesti tööle asuda. Küll aga tekitab see potentsiaalselt igas tööandjas tööotsija isiku suhtes eelarvamuse, sest hagejal ei ole 57 eluaasta kohta ette näidata mingit tööstaaži ega tõendada ühtegi töökogemust. Seega on keskmise palga väljanõudmine perioodi
41. juuli kuni
42. august 2006 eest, s.o 29 tööpäeva, igati õigustatud. Kohtuistung Kostja e. taotluse esitaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt jääb kostja oma nõude juurde, leides, et hüvitise väljamõistmine oleks võimalik juhul, kui on tõendatud kahju tekkimine, mida antud juhul tekkinud ei ole. Hageja registreeriti töötuna
43. juuli
44. Töötuna registreerimine andis töötajale õiguse saada ka töötuskindlustushüvitist. Kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise aluseks ega ka karistamise meetodiks. Igasugune kahju tekkimine on hageja poolt esile toomata ja tõendamata. Kuna hageja tööraamatut ei esitanud ja kostja väljastas hagejale duplikaadi, siis ei ole tööraamatu kinnipidamist toimunud. Hageja esindaja ütluste kohaselt ei ole hagejale kahju korvamine hüvitise maksmisena rikastumise aluseks ega ka kostja karistamiseks. Hageja pidas Tööturuametiga läbirääkimisi, et ta arvele võetakse hüvitist saava isikuna. Hageja hüvitist ei saanud ja seepärast esitaski hüvitise saamise nõude, mis on hageja reaalne kahju . Tema kahju võib olla suurem sellest, mille eest ta kahju nõuab, sest tööraamatut ei ole. Tööraamatu duplikaat ei kajasta hageja tööalast kogemust. 3 Hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt sai ta tööraamatu duplikaadi kätte
45. juulil. Esmaspäeval läks ta tööbüroosse, kus selgus, et lisaks tema ebaõigele sünniajale oli ebaõige ka vallandamise põhjuseks olnud käskkiri.
46. juulil võeti hageja tööotsijana arvele ja
47. juulil võeti vastu dokumendid tingimusel, et hageja pöördub tööandja poole ja nõuab õiged dokumendid välja.
48. juulil saatis hageja kostjale kirja, milles nõudis tööraamatut, sest ei tahtnud duplikaati.
49. augustil kirjutas hageja uuesti, sest vastuse sai ta alles peale kollektiivpuhkust. Hageja väitel oli tema otsene ülemus ka töövaidluskomisjoni istungil, kus arutati muuhulgas ka seda, et 10ndal ei antud tööraamatut hagejale kätte. Hageja otsese ülemuse ütluste kohaselt viisid nad koos tööraamatud Tallinnasse vormistamisele. Keegi ei ole hagejale väitnud, et tööraamatut ei ole. Hageja leiab, et tal on kahju praeguseni, sest kuidas peaks ta tõendama, et ta üldse on töötanud. Samuti on pensioniametile tõendeid vaja. Hageja tegi tööandjale ehk kostjale nimekirja, kus ta töötas, ja viimane lubas ise tõendid välja otsida. Kohtu seisukoht Hageja esindaja on seisukohal, et kostja pidi hagejalt tööraamatu saama, sest kostjal lasus kohustus teha kanded tööraamatusse hiljemalt ühe nädala jooksul töölepingu sõlmimisest. Lisaks kohtuistungil hageja poolt antud seletuste kohaselt osales töövaidluskomisjoni istungil ka hageja otsene ülemus, kelle ütluste kohaselt viisid nad tööraamatud koos Tallinnasse vormistamisele (tl 47). Nimetatud asjaolud pole tõendamist leidnud . Hageja avalduses Töövaidluskomisjonile on hageja väitnud , et
51. 2006 oli ta koos Meeli Tammega teda tööle vormistamas.(tl. 2 toimik 9.11.02/1600-2006) . Kohus leiab , et samas toimikus pole Meeli Tamm seda kinnitanud (tl. 134135). Töölepingu seaduse (TLS) § 20 lõigete 1 ja 2 kohaselt on tööraamat töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument, mida tööandja on kohustatud pidama kõigi põhikohaga töötajate kohta. Tulenevalt TLS § 20 lõikest 6 kehtestab Sotsiaalministeerium muuhulgas tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise korra. Sotsiaalministri
52. oktoobri
53. a määruse nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind“ § 11 lg 5 kohaselt teeb tööandja kanded töölepingu järgi tööraamatusse hiljemalt ühe nädala jooksul. Kuna kostjal lasus tööraamatu täitmise kohustus, siis lasub temal ka tõendamiskoormis selle kohta, et ta on oma kohustuse täitnud. Viimast aga kostja kohtus tõendanud ei ole. See annab alust teha järgnevaid järeldusi: hageja on kostjale töölepingu sõlmimisel tööraamatu esitanud või hageja on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata. Hageja väide, et töövaidluskomisjoni istungil osalenud otsese ülemuse Meeli Tammega ütluste kohaselt viisid nad tööraamatud koos Tallinnasse vormistamisele, ei kajastu töövaidluskomisjoni istungi protokollis (töövaidlustoimiku nr 9.11.02/1600-2006 tl-d 133-135 ja 147-148), mistõttu ei saa kohus lugeda seda väidet tõendatuks. Tulenevalt eelnimetatud sotsiaalministri määruse § 15 lg-st 3 väljastab tööraamatu kaotanud töötajale tööraamatu dublikaadi viimane tööandja. Selle sätte mõttest tulenevalt tuleks tööandjal tööraamatu dublikaadi väljastada ka siis, kui tööraamatu on kaotanud tööandja. Igal juhul on tööandja toiminud õigesti, väljastades hagejale koheselt tööraamatu dublikaadi. Kostja poolt väljastatud tööraamatu dublikaadis olid hageja isikukood ja sünniaeg ebaõigesti kajastatud. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas ebaõigete andmetega tööraamatu dublikaadi väljastamise puhul on tegemist tööraamatu kinnipidamisega TLS § 119 lg 1 tähenduses. Nimelt on selles sättes ette nähtud keskmise palga maksmise kohustus tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest. Kohtupraktika ( Riigikohtu lahend 3-2-1-76-06) kohaselt lasub tööraamatu kinnipidamise korral TLS § 119 lg1 alusel keskmise palga maksmise kohustus vaid siis, kui töötajale on tekkinud kahju tööraamatu kinnipidamise tõttu tööandja poolt. Sotsiaalministri
54. detsembri
55. a määruse nr 118 „Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avalduse vorm ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu“ § 2 lg 1 p 4 kohaselt esitab töötuna arvelevõtmist taotlev isik Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele koos avaldusega muuhulgas tööraamatu. Kuna tööraamatu kaotamise korral asendatakse viimane dublikaadiga ja töötajal on vaja töötuna arvelevõtmiseks see ka esitada, siis tuleks asuda seisukohale, et TLS § 119 lg 1 tuleks kohaldada ka tööraamatu dublikaadi kätteandmisega viivitamise korral. Antud juhul leiab kohus, et ebaõigete 4 andmetega tööraamatu dublikaadi väljastamise puhul ei ole tegemist tööraamatu kinnipidamisega TLS § 119 lg 1 tähenduses, sest ebaõigete andmete kajastamine tööraamatu dublikaadis oli tingitud ka hageja poolsest hoolsuskohustuse mittenõuetekohasest täitmisest . Nimelt ebaõiged andmed tööraamatu dublikaadis on tingitud asjaolust, et need andmed olid ebaõigetena kajastatud juba poolte vahel sõlmitud töölepingus (töövaidlustoimiku nr 9.11.02/1600-2006 tl-d 17 ja 128). Hageja on töölepingu allkirjastamisel olnud hooletu, jättes kontrollimata töölepingus sisalduvate andmete tõele vastavuse. Sama hooletult on käitunud ka tööandja . Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai esialgse tööraamatu dublikaadi kätte
56. juulil
57. Hageja saatis kostjale
58. juulil 2006 kirja, milles palub väljastada talle tööraamat (tl 17). Kohus nõustub kostjaga selles, et kuna eelnimetatud kirjas jättis hageja märkimata asjaolu, et ta on saanud tööraamatu dublikaadi kätte, siis seetõttu on raske kirjast välja lugeda hageja soovi saada tööraamatu originaali. Kostja poolt
59. augustil
60. a saadetud e-kirjast nähtub, et kostjale on arusaamatu, miks hageja nõuab tööraamatut, kui kostja andmetel on hagejale tööraamatu dublikaat väljastatud ja viimase on ka hageja enne eelnimetatud kirja saatmist ka kätte saanud (tl 18).
61. augustil
62. a saatis hageja faksi kaudu kostjale kirja, milles kostja teavitab väljastatud tööraamatu dublikaadis sisalduvatest ebaõigetest andmetest ja soovib tööraamatu originaali või dublikaadi väljastamist (tl 19). Seega ei vasta tõele hageja ja tema esindaja väited selle kohta, et hageja ei ole kunagi tööraamatu dublikaadi väljastamist taotlenud. Kuna kostja saatis
63. augustil
64. aastal õigete andmetega tööraamatu dublikaadi (tl 21), mille hageja sai kätte
65. augustil 2006, siis asub kohus seisukohale, et kostja käitumine on kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus nõustub kostjaga selles, et töötaja peab avaldama ise initsiatiivi tööraamatu kättesaamiseks, ning igale hageja taotlusele on tööandja reageerinud võimalikult kiiresti. Kohus leiab , et hageja väide, et hagejale on kahju tekkinud seoses sellega , et peab hakkama tõendama, et on üldse töötanud on paljasõnaline ja tõendamata. Tööandja pole ju keeldunud kaasabi osutamisest, et taastada tööraamatu kandeid. Kohus peab seoses kahju tekkimise küsimusega oluliseks märkida, et tulenevalt võlaõigusseaduse § 127 lõikest 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega peaks tööandja maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest üksnes, siis kui töötajal on seeläbi kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu ,millel tema vastutus põhineb , on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Töötaja nõuab kahju hüvitamist, sest kuna ta ei saanud ebaõigeid andmeid sisaldava tööraamatu dublikaadi alusel ennast Tööturuametis töötuna registreerida ja seetõttu ka töötuskindlustushüvitist taotleda. Tööturuameti teatisest nähtub, et hageja registreeriti
66. juulil
67. a tööotsijaks ja
68. juulil 2006 töötuna (tl 22). Hageja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt määrati talle töötuskindlustushüvitis
69. augustist 2006 kuni
70. augustini 2006, mil hageja läks uuesti tööle. Hageja teavitas kostjat tööraamatu duplikaati kantud ebaõigetest andmetest
72. 2006 . Seega seisneks antud juhul töötaja reaalne kahju selles, et ta registreeriti ebaõigeid andmeid sisaldava tööraamatu dublikaadi tõttu töötuks 10 päeva hiljem. Kusjuures kahju suurus oleks sel juhul 10 päeva eest töötuskindlustushüvitise mitte saamises, mitte aga kostja 10 päeva suurune keskmine palk. Kohus leiab, et siin puudub põhjuslik seos tööraamatu kinnipidamise eest väljamõistetud hüvisega . Arvestades eeltoodut, tühistab kohus Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas 9.11-2/1600-2006 selles osas, millega mõisteti I. AS-lt E.K. ’i kasuks välja 11 513 krooni tööraamatu kinnipidamise eest. Menetluskulude jaotus 5

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab , et menetluskulude osas kohaldub

§ 162lg 4 .

Antud sätte alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda , kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt , kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtunik 6