lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 2 Hageja leiab, et kostja on poolte vahel sõlmitud müügilepingut oluliselt rikkunud.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
lg 2 järgi vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.
lg 2 kohaselt loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et ta soovis müügilepingust taganeda, sest ostetud arvutit tuli neljal korral remontida ja probleemid jätkusid ka pärast viimast remonti. Kostja ei ole antud asjaoludele (korduvale remontimisele) vastu vaielnud ja seega loeb kohus need vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 kostja poolt omaks võetuks. Järelikult on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud ja hagejal oli õigus lepingust taganeda. 1. augustil 2006 esitas hageja K-Arvutisalongi avalduse (tl 12), milles teatas müügilepingust taganemisest ja palus raha tagastamist. Avalduse võttis vastu K. K OÜ, mille kohta on avaldusele antud ka allkiri ja löödud tempel. Nagu nähtub müügilepingust (tl 10—11), oli arvuti müüja AS K. , mitte OÜ K. K. Hageja ei ole seega esitanud taganemisavaldust arvuti müüjale. Et hageja ei ole esitanud arvuti müüjale taganemisavaldust, ei ole tal ka õigust nõuda taganemisest tulenevate kohustuste täitmist kostja poolt. Hageja on viidanud oma nõude alusena ka alusetu rikastumise sätetele. Et hageja ei ole arvutit kostjale üle andnud, ei tule aga ka see alus kohaldamisele, sest kostja ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Eeltoodust nähtuvalt tuleb R.K. hagi AS R. vastu jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.