KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-16311 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Ülle Jänes Tsiviilasi A.K hagi I.K vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.05.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 13.12.2007, avalik kohtuistung Hageja A. K, esindaja Jelena Smorodina kostja I.K, esindaja Ants Nõmmik Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 28.05.2007 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
- Pooled olid abielus 05.11.1988 kuni 24.04.
- 17.09.1997 sõlmis I.K Pärnus, x asuva korteri ostu - müügilepingu. Peale abielu lahutamist erastas kostja korteri juurde maad, mille tulemusena tekkis korteriomand. Korteriomand kanti kinnistusregistrisse 02.09.
- Hageja esitas 30.06.2006 kohtule hagi ühisvara jagamiseks ja ta palub jätta korteriomand turuväärtusega 800 000 krooni kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt välja rahaline hüvitis enamsaadud vara arvelt 400 000 krooni.
- Kostja vaidles hagile vastu, leides, et korteriomand ei moodusta poolte ühisvara. Korter eraldati 12.12.1995 kostjale heade töötulemuste eest. Selle erastamiseks andis hageja ainult 500 EVP krooni ja korteriomand tekkis peale abielu lahutamist
- aastal. Lisaks ei ole hageja tasunud korteriga seotud kulusid, teinud remonti ega maksnud lapse ülalpidamiseks elatist. Alternatiivina leidis kostja, et juhul kui kohus peaks leidma, et tegemist on poolte ühisvaraga, tuleks kostja osa selles vähendada 3,09 protsendini. Vaidlusaluse korteri erastamiseks kinkis kostja ema kostjale 11 100 EVP krooni ning hageja andis selleks otstarbeks 500 EVP krooni, aga korter maksis 16 170 EVP krooni. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
- Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtupraktika kohaselt ei muutu korteriomand PKS § 14 lg 1 tulenevalt abikaasade ühisvaraks, kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-05).
- x eluruum eraldati kostjale Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti 07.08.1996 käskkirjaga nr 100 vahetuse korras ja koos kostjaga asusid eluruumi elama kostja kaks poega. Hagejat ei ole käskkirjas märgitud, sest selleks ajaks olid pooltevahelised suhted lõppenud. Pooled elasid ka peale abiellumist eraldi eluruumides x tänava ühiselamus ja ühist perekonda ei tekkinud. Kostja omanduses olev eluruum erastati 17.09.
- Tõendatud on, et eluruumi eest tasus kostja EVP kroonides. 11 100 EVP krooni kinkis kostjale tema ema A.D ja 500 EVP krooni andis hageja, kokku maksis korter 16 170 EVP krooni. Kostja on nõus hagejale nimetatud 500 EVP krooni tagastama. EVP kroonide kinkimine oli tehingupoolte tegelik tahe ja see realiseerus pangaoperatsiooniga (ülekandega). Kostja omanduses olevaks kinnisasjaks muutus korteriomand peale lahutust. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlused õiguslikku olukorda ei muuda ja jättis need kõrvale. Kohus tuvastas, et korteriomand on kostja lahusvara. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
- Apellant palus tühistada Pärnu Maakohtu 28.05.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega jagada ühisvara. Kohus on ebaõigesti leidnud, et abikaasade poolt abielu kestel soetatud eluruum on kostja lahusvara ja ei kuulu jagamisele. Poolte sissekirjutus ei mõjuta abielu kestel soetatud ühisvara staatust. Alates 17.07.1997, sh korteri erastamise momendist, omas hageja sissekirjutust x. Ebaõige on, et korteri erastamise ajaks olid poolte perekondlikud suhted lõppenud, et tegelikult pole neid olnudki ja et pooled elasid ka peale abiellumist eraldi eluruumides ning ühist perekonda ei tekkinud. Hageja elas alates abiellumisest 05.11.1988 kuni lahutuseni 24.04.1998 kostjaga koos ning kolis kostjast eraldi alles pärast lahutust. Abieluliste suhete olemasolu kuni 1998 aastani kinnitas ka kostja ise kahel kohtuistungil. Maakohus leidis valesti, et tunnistajate ütlustel ei ole asjas tähtsust. Hageja tõendas tunnistajate ütlustega poolte kooselu ja hageja osalemist ühises majapidamises kuni
- aastani.
- Kohus on õigesti tuvastanud, et vaidlusaluse eluruumi erastamise eest on tasutud 16 170 EVP krooni, millest hageja arvelt on tasutud 500 EVP krooni. Kuna korteri erastamise ajal olid poolte vahel abielulised suhted ja ühine majapidamine, siis ei oma tähtsust, kelle arvelt oli korteri erastamishind tasutud. Nagu nähtub tõendist, kandis kostja ema A. D 03.10.1996 kostja arvele 11 100 EVP krooni. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-2-1-46-06 seisukohale, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg l järgi poolte ühisvaraks. Seega ei ole EVP-arvel olev raha kummagi abikaasa lahusvara ja x asuv korter osteti PKS § 14 lg l alusel ühisvaraks olnud raha eest. Alusetu on kohtu viide EVP kroonide kinkele, sest A.D ei ole järginud kinkimisel seadusega kehtestatud nõuet tehingu notariaalse vormi kohta.
- Asjaolu, et korteriomand muutus kostja omanduses olevaks kinnisasjaks peale lahutust, ei välista hageja õigust saada kostjalt rahalist hüvitist enamsaadud vara arvelt. Eluruumide erastamise seaduse § 211 sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Kuivõrd vaidlusalune korter oli soetatud abielu kestel erastamise teel, siis PKS § 14 lg 1 järgi on see abikaasade ühisvara. Praeguseks on korter muutunud, seoses selle juurde maa erastamisega, kinnisasjaks ja seetõttu ei saa seda enam vallasasjana jagada. Seetõttu taotleski hageja kostjalt rahalist hüvitist enamsaadud vara arvelt. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-164-05 pole asjakohane, sest selles tsiviilasjas oli tegemist korteriga, mis omandati vallasasjana pärimise teel. 2 Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Samas esitas kostja koos vastusega eksperthinnangu nr 30 034, mille kohaselt on x korteriomandi maksumuseks 605 000 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Maakohus on tõendeid hinnates ja seadust kohaldades tuvastanud, et Pärnus, x korteriomand ei moodusta poolte ühisvara. Maakohtu järeldus ei ole seaduslik ega kooskõlas esitatud tõenditega. Tõenditele ebaõige hinnangu andmine ja neist tehtud järeldused on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise.
- Poolte ühisvara jagamise seisukohalt ei oma tähtsust, kellele abikaasadest eraldati
- aastal eluruum üürilepingu alusel kasutamiseks. Asjas on tuvastatud, et abielu ajal 17.07.1997 erastas kostja korteri. Tõendatud on, et korter erastati ühistest vahenditest. Tähtsust ei ole ühisvara moodustamise seisukohalt hageja sissekirjutusel, vaid poolte abieluliste suhete olemasolul korteri erastamise ajal. Lisaks ei ole kostja väide hagejal sissekirjutuse puudumise kohta õige, sest hagejal oli vaidlustatud eluruumi sissekirjutus (t.lk.78). Ekslik on maakohtu seisukoht, et tunnistajate ütlustel puudus asjas tähendus. Hageja on tunnistajate ütlustega ümber lükanud kostja väite poolte kooselu puudumisest.
- Ringkonnakohus leiab, et Pärnus, x asuv korteriomand on poolte ühisvara ja see tuleb jagada. Pooltel ei ole vaidlust selles, et korteriomand tuleb jätta kostja omandisse ja ta peab maksma hagejale enamsaadud ühisvara eest hüvitist. Hageja on hinnanud ühisvara maksumuseks 800 000 krooni. Kostja on esitanud eksperthinnangu nr 30 034, mille kohaselt on x korteriomandi maksumuseks 605 000 krooni. Ringkonnakohtu istungil pooled ühisvara maksumuse osas kokkuleppele ei jõudnud ja taotlesid asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik ringkonnakohtul teha uut otsust poolte kaebeõigust kahjustamata. Tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Et tagada pooltele õigus kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel võib maakohus TsMS § 230 lg 2 kohaselt teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid vara maksumuse kohta ühisvara jagamise aja seisuga.
- Kui poolte esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole võimalik asja väärtust kindlaks määrata, võib kohus TsMS § 293 lg 1 järgi küsida asja väärtuse selgitamiseks eksperdi arvamust ja määrata selleks TsMS § 294 kohaselt eksperdi (Riigikohtu 03.10.2007 otsus nr 3-2-1-77-07 p 14). U. Loonurm A. Tänav Ü. Jänes 3