Obsah (11)

§ 133§ 64§ 657§ 654§ 652§ 442§ 6§ 139§ 54§ 148§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2007, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustat

) § 442 lg 8 teist lauset. Maakohus on asunud seisukohale, et 31.05.2002 müügilepingu kohaselt oli ostjaks kostja selle juhatuse liikme Erkki Kase isikus. Sellega on maakohus osaliselt nõustunud kostjaga, et ostjaks oli Erkki Kask, sest muul viisil ei saaks kolmas isik olla müügilepingu pooleks. Samas ei ole kohus otsuses andnud hinnangut niisugusele asjaolule ja selgitanud, miks ta siiski kostja järeldustega ei nõustu.

1. Otsusest ei selgu, kas ja mille alusel luges maakohus hageja täitnuks müügilepingust tuleneva omandiõiguse üleandmise kohustuse. Maakohus on küll tõlgendanud müügilepingut sel viisil, et tegemist on hageja ja kostja vahelise kokkuleppega omandi üleandmiseks, kuid sellega ei ole tõendatud valduse üleminek. Kostja hinnangul ei ole autoregistri kandel omandiõiguse vaatekohast õiguslikku tähendust. Seega on hageja jätnud tõendamata omapoolse kohustuse lepingu täitmiseks ning ostuhinna tasumise nõue on ka vaatamata muudele vastuväidetele alusetu.
2. Autoregistri kanne omab asjas tähtsust siiski seetõttu, et vastava kande tegemisega oli 31.05.2002 lepingus määratud tasumise tähtaja kulgemise algus. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud ja ka tõendanud, et vaidlusaluse lepingu esemeks olevat sõidukit ei ole kostja nimele registreeritud, seega ei ole saabunud lepingus märgitud 7päevase tähtaja kulgemise algust määrav sündmus. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 105 lg
3. Kuivõrd sõidukit ei ole kostja nimele registreeritud, siis hoolimata muudest vastuväidetest tulnuks kohtul ikkagi tõdeda, et hagis nõutava rahasumma tasumise kohustuse täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et viivise nõue ei ole aegunud. Maakohus ei märkinud otsuses õigusnormi, mille alusel võiks järeldada, et põhinõude esitamisega kohtule peatub ka kõrvalnõude aegumine. Kostja esitas viivise nõudele aegumise vastuväite 15.05.2007 menetlusdokumendis. Kostja jääb oma vastuväite juurde ka apellatsioonimenetluses ega korda siinkohal viidatud menetlusdokumendi p-des 5-8 esitatut. Hageja arvestuse kohaselt tekkis tal viivise nõude näol kõrvalnõue 01.07.
5. Sellisele nõudele tuleb kostja arvates kohaldada alates samast päevast kehtivat TsÜS-i. Tegemist on lepingust tuleneva nõudega, seega on nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat ja nõue aegus 01.07.
6. Kostja tõlgendab TsÜS § 160 lg 1 sel viisil, et aegumine peatub nende nõuete osas, mis on hagis esitatud, sh aegumise peatumiseks tuleb esitada hagiavalduses ka kõrvalnõuded. TsÜS § 144 mõttest tuleneb kostja hinnangul üksnes järeldus, mis välistab kõrvalkohustuse hilisema aegumise võrreldes põhinõudega. Kostjal ei olnud võimalust vastuväidete esitamiseks viivise arvestusele, sest hageja esitas selle alles viimasel kohtuistungil ja kohus ei andnud kostjale võimalust vastuväidete esitamiseks. Kostja leiab, et hageja viivise arvestus on ekslik ja kohus oleks pidanud seda ise otsuse tegemisel kontrollima. Kostja nõustub, et perioodil 01.07.2002-22.05.2007 on 1787 päeva, kuid viivise kogusummaks saab kostja sellisel juhul 16 597,07 krooni.
7. Kostja ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega. Eelkõige leiab kostja, et hagi tulnuks jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kui kohus kostjaga 5 siiski ei nõustu, siis tuleb otsust muuta menetluskulude osas lähtudes kahest aspektist. Esiteks on maakohus ebajärjekindel kõrvalnõudelt tasutava riigilõivu küsimuses. Hageja esitas 12.12.2006 kõrvalnõude 43 990,90 krooni saamiseks, märkides, et ta ei tasu riivilõivu juhindudes

§ 133lg-st 2.

Kohus võttis kõrvalnõude menetlusse ja väljendas seega selgelt seisukohta, et kõrvalnõude riigilõivuga maksustamise puhul tuleb juhinduda praegu kehtivast menetlusõigusest. Otsuses on maakohus asunud aga vastupidisele seisukohale ja on kõrvalnõude rahuldatud osalt, st 16 601,25 kroonilt riigilõivu kostjalt riigituludesse välja mõistnud, sealjuures on kohus juhindunud kehtivast riigilõivuseadusest.

§ 133

lg 2 kohaselt ei arvestata hagi hinda arvutades muu hulgas viivise nõuet, st 12.12.2006 esitatud avaldus ei muutnud juba menetluses olevat hagi hinda ja sellest tulenevalt ei olnud vajadust tasuda avalduse esitamisel täiendavat riigilõivu. Sellisel juhul ei ole aga ka põhjendatud maakohtu seisukoht riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Maakohus juhindus riigilõivu kandmise kohustuse määramisel enne 01.01.2006 kehtinud

§ 64lg-st 1.

Kohus ei ole aga käesolevas asjas hagejat vabastanud riigilõivu tasumisest, seega ei saa ka

§ 64lg-t 1 kohaldada.

Eeltoodud kaalutlustel leidis kostja, et pärast 01.01.2006 esitatud nõudega seotud riigilõivu tasumise kohustuse küsimust ei saa lahendada enne nimetatud kuupäeva kehtinud menetlusõiguse alusel. Teiseks on maakohus jätnud põhjendamatult kostjale tagastamata tunnistajatasud 538 krooni. Tsiviilasja menetlemisel tunnistajaid üle ei kuulatud ja tunnistajatele tasu ei makstud. Ei varem kehtinud ega praeguse menetlusõigusega ei ole kooskõlas maakohtu seisukoht, et kohtu arvele ette makstud tunnistajatasu ei pea poolele tagastama kohtuvaidluse kaotamise korral. Vastus apellatsioonkaebusele 18. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 19. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kohtukulude jaotamise osas.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

20. Tulenevalt

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: • • • • 31.05.2002 sõlmisid hageja ja kostja, keda esindas juhatuse liige Erkki Kask sõiduauto Lexus GS 300 registreerimismärgiga xxxxx ostu-müügilepingu, lepingu järgi oli sõiduki müügihind 113 000 krooni ja see tuli tasuda lepingu p 3 järgi seitsme päeva jooksul alates sõiduauto registreerimisest ostja nimele; hageja andis sõiduauto valduse kostjale üle 31.05.2002; kostja müüs 31.05.2002 sõiduauto edasi AS-le Ühisliising; kostja ei ole hagejale ostuhinda tasunud. 6 21. Maakohus leidis õigesti, et kostja on sõiduauto hinna tasumata jätmisega rikkunud ostu-müügilepingut ning ta on kohustatud TsK § 249 ja TsK § 173 lg 1 järgi tasuma hagejale kokkulepitud hinna 113 000 krooni ning TsK § 231 lg 1 alusel viivise 16 601, 25 krooni. 22. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Kostja väidab apellatsioonkaebuses ebaõigesti, nagu oleks maakohus jätnud kostja väited lepingu tõlgendamise kohta tähelepanuta, millega rikkus

§ 442lg-s 8 sätestatut.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Kostja luges kohtuotsusest ebaõigesti välja, nagu oleks maakohus nõustunud kostjaga selles, et ostjaks oli E. Kask. Kohus tuvastas õigesti, et leping sõlmiti poolte, mitte hageja ja kolmanda isiku E. Kase vahel. Samuti leidis kohus põhjendatult, et vaidlusalune tehing ei ole teeseldud ega sellest tulenevalt tühine. Maakohus põhjendas, mille alusel ta luges hageja poolt täidetuks lepingust tuleneva omandiõiguse ja valduse üleandmise kohustuse ning kostja rahalise kohustuse täitmise tähtaja saabunuks. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja viivisenõue ei ole TsÜS § 146 lg 1, § 160 lg 1 ja § 144 järgi aegunud, sest hagi esitamisega peatus koos põhivõla aegumisega ka viivisenõude aegumine. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Asjaolu, et kostja maakohtu põhjenduste ja järeldustega ei nõustu, ei tähenda iseenesest seda, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

§ 442lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale kehtestatud nõudeid.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus andnud kostjale võimalust esitada vastuväiteid viivise arvestusele. Kohtuistungi protokollist (t/lk 182-186) ei nähtu, et kostja oleks esitanud taotlusi seonduvalt hageja viivisearvestuse esitamisega, millised kohus oleks jätnud rahuldamata või tähelepanuta.
2. Alates 01.01.2006 kehtiva

§ 6

järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hageja esitas kohtule viivisenõude 12.12.2006.

§ 139

lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 133

lg 2 järgi ei arvestata viivisenõuet hagihinna määramisel, kui viivisenõude summa on põhinõudest väiksem. Käesolevas asjas oli viivisenõue põhinõudest väiksem, mistõttu sellelt riigilõivu ei arvestata aga tasuta. Seda ei muuda asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

-s sätestatut. Varemkehtinud

§ 64

lg 1 kohaldamine on antud juhul ebaõige, kuna hageja ei olnud

§-s 57 sätestatud alustel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seetõttu oli kostjalt viivisenõude rahuldatud osalt arvestatud riigilõivu 1250 krooni väljamõistmine riigituludesse ebaõige ja kohtuotsus tuleb selles osas tühistada. 25. Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta jättis kostja taotluse tunnistajatasu tagastamiseks tähelepanuta ja selle kulutuse kostja kanda. Asja materjali kohaselt taotles kostja menetluse kestel kahe tunnistaja ülekuulamist ja maksis tunnistajatasu vastavalt 15.06.2005 - 269 krooni (t/lk 42) ja 30.05.2006 – 269 krooni (t/lk 95). Asja materjali kohaselt tunnistajaid üle ei kuulatud. Algselt tunnistajana avaldatud Erkki Kask (t/lk 30) kaasati 29.11.2006 kohtumäärusega menetlusse kolmanda isikuna kostja 7 poolel (t/lk 126) ja 22.05.2007 kohtuistungil loobus kostja tunnistaja T. R ülekuulamise taotlusest (t/lk 183). Seega oli kostja poolt tunnistajatasu ettetasumine vastavalt varemkehtinud

§ 54

lg-le 1 ja praegu kehtivale

§ 148lg-le 1 alusetu, kuna vastavat menetlustoimingut ei tehtud.

Eeltoodud asjaoludel tuleb kostja tasutud tunnistajatasu 538 krooni kostjale tagastada. 26. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuotsus tühistamisele üksnes osaliselt kohtukulude jaotamise osas, jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluse kulud kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 60lg 1 ja 8 järgi tema enda kanda.

Vastustaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav