KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-2348 Haldusasi S.A.’i kaebus Viru Maakohtu kohtuniku Al

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471 lg 2).

ASJAOLUD:

1. 19.11.2007 sai kohus S.A.’i kaebuse Viru Maakohtu kohtuniku Aleksei Lavrovski tegevusele seoses kriminaalasjas nr 1-06-7995 kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete ebaseadusliku määramisega.
2. Kaebuse kohaselt ei ole kohtunik S. Lavrovski kinni pidanud kriminaalasjas nr 1-06-7995 menetluskulude määramisel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 180 lõike 3 sätetest. Kaebuse esitaja leiab, et määratud menetluskulude tasumine käib talle üle jõu ja seab ohtu tema resotsialiseerumisväljavaated. KOHUS LEIAB: 3.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebuse esitaja vaidlustada Viru Maakohtu kohtuniku A. Lavrovski tegevust seoses menetluskulude määramisega kriminaalasjas nr 1-06-
2. Kohtu infosüsteemi andmetel on Viru Maakohtu kohtunik A. Lavrovski kuulutanud 03.11.2006 kriminaalasjas nr 1-06-7995 kohtuotsuse, mille Viru Ringkonnakohus jättis 26.02.2007 otsusega muutmata ja mis on jõustunud 23.05.2007 aasta Riigikohtu määrusega, kui jäeti rahuldamata taotlus asjas kassatsioonitähtaja ennistamiseks. 1
3. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et halduskohtus saab vaidlustada haldusakte ja toiminguid, mis on antud (sooritatud) materiaalses mõttes haldusfunktsiooni teostamisel. Vastavalt

§ 4

lg-le 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus on seisukohal, et kohtuniku näol ei ole tegemist avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isikuga

§ 4lg 2 tähenduses.

Haldusorganiks on esmajoones täitevvõimu asutused täitevvõimu ja seadusandlikku võimu teostades, samuti Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad parajasti abistava iseloomuga haldusülesandeid. Õigusemõistmist läbiviiv või selles osalev organ ei ole haldusorgan. Kohtunik tegeleb õigusemõistmisega ja ei teosta avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Kohtuniku tegevus on reguleeritud kohtute seadusega ja kohtumenetluse kohta käivate seadustega. Kohtuniku kohustused on sätestatud kohtute seaduse 9. peatükis. Seega ei ole kohtunik haldusorgan ega ametiisik, kelle toimingu peale võib

§ 4lg 2 alusel halduskohtusse kaevata.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu selline avalik-õiguslik vaidlus halduskohtu kompetentsi.

1. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 15 lg 1 annab isikule kohtumenetluse käigus tekkida võiva kahju nõudeõiguse neil juhtudel, mil kohtunik pani kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Põhiseaduse § 25 ja RVS § 15 lg 1 tõlgenduse koosmõjust tuleb järeldada, et kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus toime pandud õigusvastaseks tegevuseks saab pidada vaid sellist tegevust, mida saab karistusseadustiku järgi käsitleda kuriteona. Õigusvastaseks teoks, mille alusel kahju nõuda, ei saa seega PS § 25 mõistes pidada sellist kohtuotsust ega määrust, mis näiteks järgmises kohtuastmes tühistatakse põhjusel, et kohtunik on seadust valesti kohaldanud või tõlgendanud või tõendeid vääralt hinnanud. Seetõttu saab ka kontroll kohtumenetluse üle toimuda vaid kohtuotsuste ja –määruste edasikaebamise korras kõrgemale kohtuastmele, kuid samuti vajadusel kohtuniku distsiplinaarvastutuse ning kriminaalvastutuse kaudu. PS § 149 lõikest 2 tulenevalt saavad vaid ringkonnakohtud apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid läbi vaadata ning vastavalt kohtumenetluse seadustikele neid tühistada või muuta.
2. Antud juhul soovib kaebuse esitaja vaidlustada kriminaalasjas nr 1-06-7995 03.11.2006 kuulutatud kohtuotsuses määratud kriminaalmenetluse kulusid. Seega ei ole tegemist kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõudega RVS § 15 lg 1 mõttes. Kohus selgitab, et kriminaalasjas nr 1-06-7995 03.11.2006 kuulutatud kohtuotsuses oli selgitatud sellele edasikaebamise korda. Asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on asjas ka apellatsioonkaebuse esitanud. Seega oli kaebuse esitajal võimalik vaidlustada asjas menetluskulude määramist apellatsioonimenetluses. Kuivõrd 03.11.2006 otsus asja on jõustunud, siis ei ole nimetatud kriminaalasjas enam võimalik uusi vaidlusi algatada. Samuti ei ole võimalik halduskohtumenetluse korras esitada kaebust kohtunik S. Lavrovski tegevuse peale, väljaarvatud juhul, kui oleks tõendatud, et kohtunik on toime pannud kuriteo, millega kaasnevalt kaebuse esitajale on kahju tekitatud. Nagu kohus juba selgitas, asjaolu hindamine, kas kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud õigusvastase teo, ei kuulu lahendamisele halduskohtumenetluse korras. Samuti on kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisega seonduvat selgitatud kaebuse esitajale Viru Maakohtu 19.10.2007 vastuskirjas nr 1-06-7995-50, 291N/30784-07/32112-07 kaebuse esitaja 10.10.2007 pöördumisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja poole seoses rahaliste nõuete täitmisele pööramisega.
3. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist kaebusega, mille lahendamine oleks võimalik halduskohtumenetluse korras ja seetõttu tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult selle esitajale. Kadriann Ikkonen kohtunik 2