) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel on vaidlus üksnes asjaolu üle, kas on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine igakuises summas 3 500 krooni. Kostja vastuväited hageja nõutud elatise suurusele tuginevad asjaoludele, et tema sissetulek ei võimalda tütrele anda sellises suuruses nõutavat elatusraha. Samas on kostja ise korduvalt (nii kirjalikus vastulauses kui kohtuistungil) kinnitanud, et tema poolt tehtavad kulutused lapsele on ületanud tunduvalt 4 000 krooni kuus. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks kostja ei ole sellega nõus, et temalt mõistetakse elatis kohtuotsusega välja hagetavas summas, seda enam, et kostja ise korduvalt on väitnud, et annab igakuuliselt lapse ülalpidamiseks nõutavast rohkem raha, mis sisuliselt tähendab hagi õigeksvõttu. Sisuliselt ei ole kostja vaidlustanud temalt nõutava elatise suurust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et üksnes kostja töötasu suurus ei ole asjaolu, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega tütre ülalpidamiskohustust hageja nõutud ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et liisingumaksete tasumine abikaasade ühisvaraks oleva korteri osamaksude katteks ei ole vaid ühe abikaasa kohustus, mistõttu kostja poolt sellele suurema tähelepanu omistamine ei saa olla argumendiks nõutava elatusraha suurusega mittenõustumisel.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Hageja on esitanud elatisenõude 29.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.