Eksperdiarvamus põhineb vaid töövõtja 12.07.2005 kirjaga tema küsimustele antud vastustele, ilma vastuseid objektiivselt hindamata. Töövõtja vastused ei ole erapooletud.
lg 2 kohaselt peab eksperdi tegevus toimuma kohtu kontrolli all, et vältida ebavajalikke ja ebaobjektiivseid toiminguid, mis võivad kahjustada poole õigusi. Ekspert märkis aktis kokku 24 ehitusviga ja puudust. Kõigi puuduste kohta märkis ekspert, et need ei ole ehitusdefektid või vaegtööd või on garantiitööd. Kohus ei saanud eksperdilt vastust ühelegi määruses esitatud küsimusele. Ekspert ei vastanud küsimusele ehitustööde maksumuse kohta. Ekspertiisiakt on vastuoluline - ekspert märkis, et tööd on hea kvaliteediga, samas märkis 24 puudust. Lähteandmetes märgiti et eksperthinnangu andmine on põhjendatud, samas jäeti järeldused tegemata. Ekspert ajas segamini tööde ülevaatuse ja vastuvõtmise aktid ja mõisted (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-05). Tööde vastuvõtmist ei saa põhjendada ülevaatuse aktiga, mida ekspert korduvalt tegi. Ekspert iseloomustas objekti puudusi kui üksikuid ja väheolulisi. Katuse läbijooks ei saa olla väheoluline puudus. Läbijooks oli teada juba vastuvõtmise ajal, nagu ka sademete äravoolu puudumine ning defektselt paigaldatud äravoolutoru katted. Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-2-156-02, et üldteada asjaolude tõendamine ei ole vajalik. Üldteada asjaolu on, et katus ei tohi vett läbi lasta. Ekspert ei käsitlenud seda, et töövõtja ehitas hoone kostja kinnistust välja, põhjendades seda sellega, et see tuleneb tellija/hoonestaja enda toimingutest. Hoone mahamärkimine oli töövõtja kohustus. Töövõtja lasi seda teha AS-il Hades, kuid töövõtja vastutab alltöövõtja tegevuse eest. Ulatuslike vigade ja puuduste tõttu ekspertiisiaktis oli põhjendatud kostja taotlus kordusekspertiisi läbiviimiseks tulenevalt
Lepingu täitmine on vastu võtmata. Kostja selgitas kohtus ja ekspertiisi tegemisel, et puudub nõuetekohane ehituse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis vastaks 1993.a Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste nõuetele. Ekspert lähtus üleandmise-vastuvõtmise tuvastamisel 06.06.2003 hoone ülevaatuse aktist. Hageja esindaja D. Paavo kirjutas 01.06.2003 aktile ühepoolselt märkuse, et see sisaldab kõiki lepinguga ja selle lisadega määratud töid. Sellise puudusega akti sai ka ekspert. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-110-05 seisukohale, et akt, mille üheks põhiliseks eesmärgiks on kasutusloa saamine, ei asenda üldjuhul pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmist, v.a juhul, kui pooled on sõlminud vastava kokkuleppe, tegemist on kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgi ning õiguslikku jõudu omava tehinguga; ehitustööde vastavust pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole võimalik ainuüksi taolise aktiga tuvastada. Kohtul tuleb hinnata, kas töö vastuvõtmine toimus. Kohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus eelistas teistele tõenditele AS Ehitusekspert ekspertiisiakti, mis on suurte puudustega ja ei andnud vastuseid kohtu küsimustele.
Kohus ei hinnanud tõenditena 07.06.2003 ja 06.06.2003 akte, rikkudes sellega
Õigusabikulude väljamõistmine täismahus 5% ulatuses summas 24 072 krooni ei ole põhjendatud. Osutatud teenus seisnes vaid kahel korral kohtuistungil viibimises. Kohus ei arvestanud, et õigusabi maht oli väike ja mitte keerukas, esindaja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti. Vastus apellatsioonkaebusele AS KMG ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 4
Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt
lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
Kohus saab otsust tehes tugineda ainult neile asjaoludele, millele on oma hagis tuginenud hageja või vastuväites kostja.
lg 2 p 3 kohaselt peab kostja kirjalikus vastuses hagile esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks.
lg 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolu uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on kaebuses esitanud uue asjaolu, mille kohaselt olid aktid nr 12/KNO ja nr 13/KNO tegelikult alla kirjutatud 15.10.2003.
lg 4 järgi uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Apellant seda teinud ei ole. Istungil selgitas apellandi esindaja, et esitatud asjaolu pidi maakohus tõenditest ise järeldama. Kolleegium leiab, et apellandi toodud põhjendus ei ole aluseks uue asjaolu arvestamisel ja kolleegium jätab esitatu
Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja oli tööd lõpetanud ja tegelikkuses on praeguseni osa töid tegemata. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei ole õiged. Maakohus on õigesti tuvastanud, et apellandi maksekohustus tekkis poolte vahel sõlmitud lepingu pde 6.2 ja 6.3 järgi vormistatud aktide ja esitatud arvete alusel. Lepingu p-de 6.2 ja 6.3 kohaselt pidi tellija tasuma töövõtjale arvete alusel, mis olid koostatud tellija esindaja ja omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud teostatud tööde aktide põhjal. Tasumine pidi toimuma arvelduskuu lõpus, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul arvates akti aktsepteerimisest tellija poolt ja töövõtja poolt tööde teostamise akti ja arve esitamisest. Tellija ja töövõtja on 30.04.2003 allkirjastanud teostatud tööde akti nr 12/KNO ja selle alusel on esitanud töövõtja arve summas 208 353,78 krooni ja 03.07.2003 allkirjastanud akti nr 13/KNO ja selle alusel on esitatud tellijale arve summas 232 121,34 krooni. Tellijal oli akti esitamisel lepingu p 6.3 järgi õigus 3 päeva jooksul keelduda aktile allakirjutamisest, põhjendades kirjalikult oma keeldumist. Kostja seda teinud ei ole. Seega oli kostja kohustatud hagejale tasuma summas 440 475,12 krooni. Lepingu p-s 14.1 oli pooled kokku leppinud viivise 0,1 % tasumata summalt päevas kohaldamises, kuid mitte enam kui 10% vastava arve summast. Arvestades võla suurust on kostja kohustatud tasuma viivist 44 047,50 krooni. Kokku kuulus väljamõistmisele 484 522,62 krooni. Apellant on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ekspertiisi läbiviimise viisi ja eksperdi järeldused tööde valmimise ning vaegtööde osas. Kolleegium leiab, et ekspertiisi läbiviimisel ei ole
Kuivõrd töövõtja nõue tellija vastu tulenes lepingust ja selle aluseks oli tellija poolt tööde vastuvõtmine, millele järgnes maksekohustus, siis ei olnud eksperdil vajalik määrata ehituse maksumust. Samuti puudus vajadus kordusekspertiisi tegemiseks, kuna ekspertiisi läbiviimisel ei rikutud seadust. Kostja ei ole kunagi väitnud, et hageja poolt esitatud arvetel olevad summad ei vastaks tegelikult akti alusel vastu võetud töödele. Apellandi väited ehituse puuduste kohta jätab kolleegium tähelepanuta, kuna ehituse puudused ei ole käesolevas vaidluses olulised. Samuti ei ole maksekohustuse tekkimise ja täitmata jätmisega seotud kostja väited hageja poolt hoone vundamendi rajamise kohta osaliselt naaberkinnistule. 5
Lisaks märgib kolleegium, et kuna hageja on esitanud oma nõude mitte lõplikust tööde vastuvõtmisest tulenevalt, vaid 30.04.2003 ja 03.07.2003 allkirjastatud vaheaktide alusel, siis ei oma ehitise lõplik vastuvõtmine käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Apellandi väited kohtukulude väljamõistmise osas ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta. Maakohus on õigesti enne 01.01.2006 kehtinud
lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistnud kostjalt hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud 5% ulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust olid õigusabikulud põhjendatud. Kuni 01.01.2006 kehtinud
lg-te 1 ja 8 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Reet Allikvere Margo Klaar Tiia Mõtsnik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.