2-07-19398/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-19398 Tsiviilasi IK’i hagi IK’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IK (isikukood XXX, elukoht kostja IK (isikukood XXX elukoht Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja IK Kostja IK XXX); XXX) RESOLUTSIOON Rahuldada IK’i hagi IK’i vastu elatise saamiseks osaliselt. Välja mõista IK’ilt IK’i kasuks igakuine elatusraha 2440 (kaks tuhat nelisada nelikümmend) krooni tütar MK’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.02.2007.a kuni tütre MK’i täisealiseks saamiseni, s.o. XXX Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud IK esitas 15.05.2007.a. kohtule hagi IK’i vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja ei toeta lapse ülalpidamist vabatahtlikult alates veebruarist 2007.a. Samuti ei osale kostja lapse kasvatamisel, last nägi kostja viimati 2006.a. detsembris. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3200 krooni tütar MK’i ülalpidamiseks alates 01.02.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta kunagi keeldunud peret rahaliselt toetamast või lapse kasvatamises osalemisest. Kostja on last alati rahaliselt toetanud, ostnud talle riideid, õppevahendeid ja mänguasju. Kostja on koos lapsega käinud kinos, teatris ja sugulastel külas. Samuti on kostja teinud lapsele invetseerimisriskiga elukindlustuse, millega laps saab 18 aastaseks saamisel stardiraha. Veebruaris tekkisid kostjal rahalised raskused, kuid see ei tähenda, et kostja keeldub last rahaliselt toetamast. Istungil hageja jäi oma nõude juurde. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Kohtu põhjendused MK’i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on IK ja IK. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Hageja on esitanud kohtule hagi igakuise elatise saamiseks tütre ülalpidamiseks summas 3200 krooni, kuna kostja ei toeta lapse ülalpidamist alates 2007.a. veebruarist. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis summas 3200 krooni kuus alates 01.02.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus maksma tütre ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kostja töötab a ehitusfirmas ja tema igakuine sissetulek on keskmiselt 6000 krooni. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
4. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.02.2007.a., kuna kostja ei ole alates 2007.a. veebruarist lapse ülalpidamises osalenud. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2440 krooni (2000 krooni + tulumaks) tütar MK’i ülalpidamiseks alates 01.02.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom Kohtunik 2