), korteriühistuseaduse (KÜS) ja korteriühistu põhikirjaga. Üldise informeerimiskohustuse sätestab
lg 5, mille kohaselt juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KÜ põhikirja p 3.2.4 sätestab, et ühistu liikmel on õigus /---/ saada informatsiooni ühistu tegevusest ja juhatuse otsustest. KÜ põhikirja p 4.24 sätestab, et juhatus on kohustatud informeerima ühistu liikmeid juhtimisest ja esitama nende nõudmisel aruande. Samas ei sätesta
ega viidatud põhikirja sätted täpsemalt millist informatsiooni juhatus peaks väljastama ja mil viisil. Seega tuleb lähtuda VÕS § 1015 sätestatud reeglist, et ühistu liikmel on õigus dokumentidega tutvuda, kui tal on selleks õigustatud huvi. Ühistu liikme vaieldamatuks õiguseks on osaleda ühistu üldkoosolekul ja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 7 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise aeg on 3 kuud teadasaamisest, kuid otsuse tühisusele tuginemisel üldjuhul ( v a kui selle põhjal on tehtud kanne registrisse) ajapiirangut ei ole. Tulenevalt VÕS § 1015 ja Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-98-06 võib öelda, et kuna ühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisusele tuginemiseks on vaja olla otsustest teadlik, siis on ühistu liikmel õigustatud huvi üldkoosoleku otsustega tutvuda. Tulenevalt TsÜS § 38 lg 2 ja lg 7 on see õigus sõltumata üldkoosoleku toimumise ajast. Korteriomandiseaduse (KOS) § 18 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku otsused protokollitakse. /---/ Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Kuna KOS § 18 lg 6 reguleerib korteriomanike ühisuse üldkoosolekut, mitte aga korteriühistu üldkoosolekut, siis KOS § 18 lg 6 otseselt kohaldamisele ei kuulu, küll aga kinnitab see kohtu järelduste õigsust VÕS § 1015 tõlgendamisel analoogiaargumendina. Kohus leiab, et ülalnimetatud ühistu liikme õigus tähendab õigust tutvuda üldkoosoleku protokollidega ning nende lisadega, sealhulgas majanduskava ja majandusaasta aruandega (mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ja revisjonikomisjoni arvamusest). KÜS § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava /---/.
lg-d 1-3 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. /---/ Kui mittetulundusühingul on /---/ revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama /---/ revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.
lg 3 sätestab, et protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
lg 3 tuleneb, et üldkoosoleku protokolli lisaks on osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. KÜS § 15 lg 1 tuleneb, et kuna üldkoosoleku otsusega kinnitatakse aasta majanduskava, siis on ka majanduskava selle üldkoosoleku protokolli lahutamatuks lisaks.
lg 1-3 tuleneb, et kuna üldkoosoleku otsusega kinnitatakse majandusaasta aruanne, siis on majandusaasta aruanne üldkoosoleku protokolli lahutamatuks lisaks. Vastavalt
lg 3 koosneb majandusaasta aruanne raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ja revisjonikomisjoni arvamusest. Hagiavalduses on hageja palunud võimaldada tutvuda üldkoosoleku protokollidega, juhatuse aruannetega, revisjonikomisjoni aruannetega ja majandustegevuse plaanidega. Sisuliselt soovib hageja tutvuda üldkoosoleku protokollidega ning nende lisaks olevate ja
lg 3 nimetatud juhatuse tegevusaruannetega ja KÜS § 15 lg 1 nimetatud majandustegevuse aastakavadega. Kuivõrd muude ühistu dokumentidega hageja hagiavalduses tutvumist ei taotlenud, siis ei ole kohtul alust analüüsida hageja õigustatud huvi olemasolu muude dokumentide osas. Nimetatud küsimust on käsitlenud Viru Ringkonnakohus oma otsuses tsiviilasjas nr 2-03-
ega KÜ põhikiri ei reguleeri täpsemalt, mil viisil on ühistu liikmel õigus vajalike dokumentidega tutvuda. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ühistul kohustust koopiaid teha ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-03-718 nõustus kolleegium esimese astme kohtu seisukohaga, et ühistu liikmel on võimalus oma teabeõigusi realiseerida ja tutvuda vastavate majandusaasta aruannete, dokumentide, ettekirjutuste ning protokollidega, leppides selles juhatuse esimehega eelnevalt kokku. Ühistu liikme nõude väljastada talle dokumentidest koopiad jättis kohus rahuldamata, kuna teabeõigus on piisavalt tagatud võimalusega tutvuda dokumentidega nende asukohas. Käesolevas asjas on kostja nõustunud tutvustama hagejale dokumente ühistu ruumides. Kohtuistungil
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.