) § 61 lg 4, on nõus maksma elatist summas 1 200 krooni. Kohtuistungi avaldas kostja valmisolekut tasuda elatist summas 1 000 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 ja 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja ei ole täitnud XXX sündinud tütar A ülalpidamiskohustust. Samuti puudub poolte vahel vaidlus lapse ülalpidamiskulude suuruse üle, nimelt on hageja nõustunud kostja käsitlusega lapse ülalpidamiskulude suurusest, milleks on ca 5 150 krooni. Poolte vahel on vaidlus üksnes asjaolu üle, kas on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine igakuises summas 2 600 krooni. Kostja vastuväited hageja nõutud elatise suurusele tuginevad asjaoludele, et tema sissetulek ei võimalda tütar At üleval hageja nõutud ulatuses ning sellise nõude rahuldamisel jääb võrreldes tütrega halvemasse olukorda kostja poeg, samuti peab kostja ülal pidama oma töötut abikaasat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski
lg 4 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla
Kohus leiab, et ka kostja väited tema ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Kohus leiab, et üksnes kostja töötasu suurus ei ole asjaolu, mis kinnitaks 2
kohaselt on abikaasa kohustatud pidama ülal teist abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes juhul kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega tuleb kostjal eelistada laste ülalpidamist abikaasa ülalpidamisele ning tal lasub abikaasa ülalpidamise kohustus üksnes juhul kui see on võimalik pärast laste ülalpidamiskohustuse kohast täitmist, kostja väited tema alla kolme aastast last kasvatava abikaasa ülalpidamise kohta ei oma asjas tähtsust. Kohus ei loe abikaasa ülalpidamist ka
lg 4 sätestatud muuks oluliseks põhjuseks, mis võiks tingida elatise vähendamist alla seadusega tagatud minimaalmäära. Siiski leiab kohus, et elatis tuleb mõista kostjalt välja väiksemas ulatuses kui hageja poolt nõutu ning seda arvestades kostja teise lapse põhjendatud huvisid. Asjas on tõendatud, et kostjal lasub ka XXX sündinud poeg N ülalpidamiskohustus. Arvestades vanema võrdseid kohustusi mõlema lapse ees ning kostja sissetuleku suurust võib kostja poja varaline seisund osutuda hetkel halvemaks kui tütre seisund. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ulatuses 2 300 krooni, mis sisaldab ka elatisest tasumisele kuuluvat tulumaksu. Kohus leiab, et elatis summas 2 300 krooni on piisav rahuldamaks 6-aastase tütre põhjendatud vajadusi. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutmisel on hagejal võimalus esitada
lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Hageja on esitanud elatisenõude 06.06.
a detsember kuni hagiavalduse esitamine asjas tuvastatud ei ole. Seega tuleb elatis välja mõista alates 01.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.