kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja seaduslik esindaja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja seadusliku esindaja taotluse VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 05.01.2006.a. vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse ning üritustel või valveobjektil korra tagamise osutamise leping nr. PM-235, mille punkti 6.1 kohaselt tellija tasub teostatavate turvateenuste eest vastavalt teostatavale tööde mahule ja täitja poolt esitatud arve alusel 45 krooni iga osutatud inimteenustunni eest arvel näidatud tähtajaks. Kohtule on esitatud arved nr 6300232, 6300213, 6300180, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest kokku summas 28 709 krooni. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega poolte vahel sõlmitud vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse ning üritustel või valveobjektil korra tagamise osutamise lepingust nr. PM-235 tulenevalt hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kostja tunnistas hagi põhivõla osas. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 28 709 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse ning üritustel või valveobjektil korra tagamise osutamise lepingu nr. PM-235 punkti 6.2 kohaselt tasumisega viivitamise korral maksab tellija iga tasumisega viivitatud päeva eest 10% õigeaegselt tasumata summalt. Hageja on kohtule esitanud arve nr. 6400398, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale viiviseid summas 29 099,35 krooni. Istungil vähendas hageja viiviseid 50% võrra. Kostja viiviseid ei tunnista. Kuna kostja on mittetulundusühistu, kes ei teeni tulu ja 2 kuna uuritakse kostja endise juhatuse tegevust, siis leiab kohus, et kostjalt on mõistlik ja põhjendatud välja mõista viiviseid summas 8000 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 28 709 krooni, viivis 8000 krooni, kokku 36 709 krooni. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.