) § 92 palub avaldaja määrata RN’e eestkostjaks RN. Kohus määras 27.08.2007 määrusega RN’e esindajaks riigi kulul vandeadvokaat Tiina Mare Hiob’i. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik RN toetas avaldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Kohus on RN’e isiklikult ära kuulanud. RN on nõus, et tema eestkostjaks määratakse RN. RN’e määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et R on hästi hooldatud, puhas ja rõõmus laps. R õpib XXX Gümnaasiumis kolmandas klassis. Kuna koolimaja on remondis, siis lapsed käivad ajutiselt XXX Gümnaasiumis. Määratud korras esindaja veendus, et R läbisaamine oma õe RN’ega on hea ja usalduslik. R elab oma õe R juures XXX, kus elamine on küll väike, kuid R sõnul on seal tore ja kodune. R sõnul on tal läbisaamine õelaste ja õe elukaaslasega samuti hea. R meeldib õelastega mängida. R tahab igal juhul jätkata kooliteed XXX Gümnaasiumis, kuna tal on klassis häid sõpru. R meeldib ujumine, ujumisega on R tegelenud juba varasemalt ning tal on kodus kaks auhinnakarikat. Sellest aastast algab koolis samuti kohustuslik ujumistrenn. RN’e määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on RN sobiv isik R eestkostja ülesandeid täitma. RN on hetkel kodune, kasvatab kodus väikest tütart ja saab olla abiks ja toeks R . Omavaheline läbisaamine peres on hea ja usalduslik. Lapse esindaja leiab, et eestkoste seadmine RN’e üle on lapse huvides, eelkõige tema tervise ja arengu jaoks oluliste otsuste tegemisel ning majanduslikeja sotsiaalsete probleemide lahendamisel.
lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. RN’e sünnitunnistusest (t lk 7) nähtub, et Külli Naissaar on tema ema ja E N on tema isa. KN surmatunnistusest (t lk 9) nähtub, et ta on surnud Isa andmed lapse sünniakti on kantud ema ütluste alusel. RN on seega jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on isikule eestkostja määramine vajalik.
lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
Avalduse on esitanud Tallinna Linn, kes on teinud ettepaneku RN’e eestkostjaks määramiseks. RN on avaldanud soovi saamaks RN’e eestkostjaks.
lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. RN on R õde. R elab oma õe juures ning läbisaamine peres on hea ja usalduslik. Kohus leiab, et RN on võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust tuleb Tallinna linna avaldus rahuldada ja RN määrata RN’e eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni. RN’el tuleb tagada RN’e ülalpidamine ja järelevalve lapse üle. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt TsMS § 557 lg-st 1 määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Avaldaja palub jätta RN’ele õigus teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid tema käsutuses oleva rahaga. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ning leiab, et RN’ele tuleb jätta õigus teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid tema käsutuses oleva rahaga. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.