← Eesti

3-07-2485/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-2485 Haldusasi A. V.’e kaebus Tallinna Transpordiameti 22.

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale A. V.’ele. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

  1. Kaebusest nähtuvalt on 22.11.2007 kaebuse esitajale vormistatud väärteo kiirmenetluse otsus nr 015636 liikluseeskirja § 152 p 1 nõuete rikkumise eest liiklusseaduse § 7437 alusel. Rikkumise eest oli määratud tasumisele rahatrahv summas 360 krooni. Teabes otsuse täitmise kohta oli märgitud, et menetlusalusel isikul on õigus esitada otsuse peale kaebus Tallinna Linnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest /…/. Otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maa- või linnakohtule kaebust esitanud. Kaebuses märgitu kohaselt teisaldati seoses kiirmenetluse otsuse tegemise aluseks olnud rikkumisega kaebajale kuulunud sõiduk AS Ühisteenused parklasse. Kaebusele lisatud 22.11.2007 sõiduki vastuvõtu ja tagsatamise aktist nr 006536 nähtub, et teisaldamine on toimunud teisaldusakti nr KR057542 alusel. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et kaebuse sisuks (esemeks) on kiirmenetluse otsus ja parkimiskohalt auto teisaldamine parklasse. Kaebaja taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja auto teisaldamise õigusvastaseks tunnistamist.
  2. Kohus leiab, et antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord, sh ka edasikaebamise kord sätestatakse väärteomenetluse seadustikus (VMS), mitte

-s. VMS

  1. jaotises sätestatakse kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale,
  2. peatüki
  3. jaos aga kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse esitamine. Tulenevalt VMS §-st 114 on isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsuse peale kaebus maakohtule. Järelikult on niisuguste kaebuste läbivaatamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord kui

-s. Vaidlustatud kiirmenetluse otsuses oli õigesti selgitatud selle vaidlustamise korda: õigus esitada 15 päeva jooksul otsuse kätesaamisest kaebus Harju Maakohtule (endine Tallinna Linnakohus). Seoses sõiduki sundteisaldamisega leidis Riigikohtu haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu 12.11.2002 asjas nr. 3-3-4-7-02 (RT III 2002, 32, 349) tehtud otsuses, et juhul, "kui teisaldamisakt koostati väärteomenetluse tulemusena, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistusotsuse vaidlustamisega maavõi linnakohtus. See taotlus tuleb läbi vaadata Väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Maa- või linnakohus on pädev tühistama teisaldamisakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ning see oleks vastuolus menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega“. Seega, kuna kaebuse esitaja enda väite kohaselt sõiduki teisaldamine (teisaldamisakti kohtule esitatud ei ole, kuigi asjast nähtub, et teisaldamine toimus seoses väärteomenetlusega) toimus seoses kiirmenetluse otsuse vormistamisega ja arvestades asjaolu, et kiirmenetluse otsust sai vaidlustada Harju Maakohtus, siis ka sõiduki teisaldamist, lähtudes menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttest, oli/on võimalik vaidlustada Harju Maakohtus koos kiirmenetluse otsuse vaidlustamisega, mida ka Riigikohus on eelpool märgitud lahendis selgitanud. 5. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole. Vajadusel saab isik taotleda mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja ennistamist. Hurma Kiviloo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.