lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. OSja TUkohtuistungile ei ilmunud, seetõttu ei saa kohus tagada nende õigust olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. JU on sündinud XXXja on seega hetkel üheaastane. Lähtudes JU vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. JU määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. JU on vanemliku hoolitsuseta laps. Eestkosteasutuse kogutud andmetest nähtub, et laps viidi lastekodusse otse sünnitushaiglast. Ida-Tallinna Keskhaigla XXX esildise kohaselt sünnitas OS J , olemata rasedusega arvel ja omamata ravikindlustust. OS ei olnud kindel lapse isa isikus, pidades võimalikuks valikut kolme erineva mehe vahel. Ühiselt tegi ta avalduse isa kande tegemiseks XXX siiski koos TU. Juba XX esitas OS omakäelise avalduse, milles palus laps paigutada lastekodusse, kuna tal endal puudub koht, kus lapsega elada. OS ema J emaga enda juurde võtma ei nõustunud, kuna puuduvat tingimused lapse kasvatamiseks. XX viidigi laps esialgu XXX, hiljem XXX, kus ta praegugi elab. Lapse vanematele on väljastatud load lapse külastamiseks lastekodus, kuid vanemad neid lube ei kasuta. J esindaja vestluses XXX. pere (s.o. pere, milles J elab) sotsiaaltöötaja AU selgitas, et ema käis last viimati külastamas XXX, isa aga XXX. Külastuskordadel ema lapsega ei suhelnud ega tegelnud, mis on seletatav huvi puudumisega lapse vastu. Kumbki vanematest ei pidanud last meeles tema sünnipäeval. J on aktiivne ja rõõmsameelne poiss. Laps vajaks massaaži ja muud meditsiinilise iseloomuga taastusravi, mille saamiseks lastekodus võimalused puuduvad. Lapse esindaja leiab, et lapse vanemad ei ole võimelised lapsele tagama turvalist elukeskkonda. Mõjuvaid põhjusi, mis takistaks neil seda teha, pole tuvastatud. OS ei tööta ega õpi, tal ei ole omaette elamist. TU ei tööta samuti, talle pakutud sotsiaaleluruumi eelist ta adekvaatselt ei hinnanud, mistõttu on oma valiku tagajärjel sisuliselt kodutu. Lapse esindaja hinnangul ei ole vaidluse lahendamisel isegi mitte niivõrd määrav see, mis asjaoludel laps varjupaika sattus, vaid pigem see, et rohkem kui aasta vältel ei ole vanemad teinud järeldusi, muutnud oma elukorraldust, asunud tööle ega osalenud neile pakutud C noore pere projektirühmas. Kui ka vanemad sõnades ei taha oma lapsest loobuda, siis ei ole nad samas ometi teinud midagi, mis annaks veendumuse, et lapse andmine vanematele on lapse jaoks ohutu. Lapse esindaja arvates ei ole vanemate (eriti isa) hinnang enda võimalustesse adekvaatne. Samavõrd ebaadekvaatne on vanemate suhtumine lapse vajadustesse ja 2 hoolitsusse.
Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse.
lg 1 p 1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Je esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist vanemate soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks vanemad ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Oma soovimatuse tõttu ei ole nad olnud ega ole ka käesoleval ajal võimelised pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Riigikohus on oma 01.03.2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul
lg 1 p 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. See eeldus on puudutatud isikute puhul täidetud. LaKS § 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. J on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus talle on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. On vähetõenäoline, et lapse vanemad suudaks lapsele pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Lapse huvides on välistada olukord, kus vanemad võivad oma suva järgi korraldada tema elu, kui nad ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks OS ja TU jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lapselt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et OSj a TU vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Imikute puhul on tihtipeale vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks luua õiguslik võimalus lapse lapsendamiseks. Lapse esindaja leiab, et see eesmärk on Je isikut arvestades asjakohane. Vastavalt lastekaitseseadus (LaKS) § 9 lg-le 1 on igal lapsel õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Lapse esindaja on seisukohal, et olukorras, kus lapse lapsendamine sõltub üksnes vanemaõiguste äravõtmisest ja mitte lapsendajate puudumisest, on lapse huvides anda talle võimalus elada edaspidist elu perekonnas. OS avaldusest nähtub, et ta on avaldanud soovi jätta laps mõneks ajaks lastekodusse, kuna tal ei ole lapsega kuhugi minna (t lk 13). Mustamäe Linnaosa Valitsus on 11.08.2006 taotluse kohaselt palunud seoses lapse edasise elu korraldamisega last OS haiglast mitte välja lubada (t lk 14). AS Ida-Tallinna Keskhaigla XXX esildisest nähtub, et OS rasedusega arvel ei olnud, tal puudus ravikindlustus, ema kirjutas XXX avalduse lapse jäämiseks lastekodusse, ema kirjutati haiglast välja XXX, laps jäi kuni analüüsitulemuste selgumiseni haiglasse ( t lk 15). Mustamäe Linnaosa Valitsuse XXX ja XXX kirjadest nähtub, et JU on suunatud turvakodusse ning tema vanematel on luba temaga kohtuda (t lk 16, 20). OS ja TU avaldustest nähtub, et nad on soovinud kohtuda J ning OS on soovinud, et TU J kohtuks (t lk 17-19). Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse XXX vastusest järelpärimisele nähtub, et TU elas XXX sotsiaalmajutusüksuses XXX ning majutusleping temaga lõpetati seoses voodikoha maksekohustuse mitte täitmisega (t lk 21). 3 Tallinna Lastekodu XXX kirjast nähtub, et lapse ema on last külastanud viimati XXX, külastuste ajal ta lapsega toime tulla ei osanud (t lk 22). Ema huvitas külaskäigu fikseerimine rohkem, kui lapsega tegelemine. Lapse isa on last viimati külastanud XXX, pärast seda ei ole isa lapse vastu huvi tundnud. Tunnistaja E-AK ütlustega on tuvastatud, et alates jaanuarist 2007 ei ole TU ja alates 22.maist 2007 ei ole OS JU XXXlaste keskuses külastanud. Tunnistaja KH ütlustega on tõendatud, et TU ei ela 2006.a sügisest sotsiaalmajutusüksuses ning pool aastat ei tea temast midagi. Tunnistaja KH kinnitas, et OS ja TU ei ole lapse kasvatajaid kuna TU oli palju võlgu ning nende tervislik seisund ei võimalda last kasvatada. Avaldaja seletuse, JU määratud esindaja arvamuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse esitatud tõendite ning tunnistajate E-AK ja KH ütlustega on leidnud kinnitust, et OS ja TU ei ole täitnud ega suuda edaspidi täita oma kohustusi JU kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel (t lk 5- 22, 50-51). Lähtudes eeltoodust ning
lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et OS ja TU tuleb võtta ära vanema õigused JU suhtes. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.