← Eesti

3-07-296/27

Obsah (6)§ 26§ 95§ 31§ 24§ 19§ 92

3-07-296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-296 Haldusasi A.D. kae

§ 26lg 1 p 2/.

2. Kui A.D. rikutud õiguste taastamine p-s 1 näidatud viisil ei õnnestu, siis kohustada Murru vanglat mõistliku aja jooksul asendama kaebaja sülearvuti samaväärse komplekse sülearvitiga /

§ 26lg 1 p 2/.

3. Mõista Murru vanglalt riigituludesse riigilõiv 80.krooni (kaheksakümmen krooni ja 00 senti) /

§ 95lg 1/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 23.11.2007, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD 1

  1. 07.02.2007 sai kohus A.D. kaebuse Murru Vangla 27.12.2006 haldusaktide, millega tühistati kaebajale 24.11.2004 ja 14.03.2005 väljastatud elektriseadmete (arvuti ja printer) kasutusload, tühistamiseks ja Murru vangla kohustamiseks tagastada kaebajale edasiseks kasutamiseks elektriseadmed. Kohus võttis kaebuse menetlusse
  2. veebruari 2007 määrusega /I kd tl 1-8, 33/.
  3. Murru Vangla direktor tunnistas 27.03.2007 käskkirjadega nr 01-e ja 02-e kehtetuks oma varasemad 27.12.2006 otsused /I kd tl 86-87/. Lõpetamaks haldusasja menetlust kohus kohustas
  4. aprilli 2007 määrusega Murru Vanglat esitama kohtule tõendid A.D.le elektriseadmete tagastamise kohta, st kehtetuks tunnistatud haldusaktide tagasitäitmise kohta

§ 26lg 1 p 1 mõttes /I kd tl 103-104/.

  1. Murru Vangla 16.05.2007 selgituste kohaselt ei tagastatud A.D.le sülearvutit ega printerit, sest vangla pidas vajalikuks üle vaadata elektriseadmete tagastamise õiguspärasus seoses vangla sisekorraeeskirja 11.02.2007 jõustunud muudatustega. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (SKE) §-st 641 oli vanglal vaja kontrollida, kas A.D. sülearvutiga on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Sülearvuti kontroll oli aeganõudev ning vangla soovis menetleda hoolikalt, et vältida hilisemaid vaidlusi. Murru vangla direktori 14.05.2007 käskkirjaga nr 04-e „Elektriseadmete kasutuslubade kehtetuks tunnistamine“ tunnistati 24.11.2004 ja 14.03.2005 otsused sülearvuti ja printeri kasutamiseks uuesti kehtetuks /I kd tl 137-140/.
  2. Et kaebajalt äravõetud esemete kinnipidamiseks oli alates 14.05.2007 uus seaduslik alus ja uut käskkirja oli kaebajal võimalik vaidlustada, siis leidis kohus, et selles muutunud olukorras ei saa kohus enam kohustada vanglat kaebajale nimetatud elektriseadmeid tagastama, ning seetõttu kohus lõpetas
  3. mai 2007 määrusega A.D. kaebuse menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel /I kd tl 142-143/.

Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2007 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu

  1. mai 2007 määrus osas, millega lõpetati A.D. kaebuse menetlus Murru vangla kohustamiseks kaebuse esitajale elektriseadmete tagastamiseks /I kd tl 163-164/, mistõttu halduskohus võttis
  2. augusti 2007 määrusega A.D. kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse /I kd tl 167/.
  3. Et edasise menetluse käigus selgus, et printer ja sülearvuti on kaebajale tagastatud, kuid viimane on rikutud – „puudub CD-ROM“- ning vangla kinnitusel temal seda seadet ei ole, siis A.D. täpsustas kaebust ja oma taotlust, loobudes kohustamisnõudest printeri osas ja paludes asendada rikutud sülearvuti samaväärsega /I kd tl 172-176, II kd tl 20-44/.
  4. Asjaolude, seletuste ja taotluste pidev muutumine tegi võimatuks asja lahendamise kirjalikus menetluses ja kohtuotsuse tegemise varemmääratud ajal /II kd tl 29, 43/.
  5. Vahepeal esitatud täiendavast, kaebust laiendavast taotlusest - kohustada Murru vanglat asendama kaebajale kuuluvad arvuti rikutud lisatarvikud (hiir, USB-juhe, lühike juhe) samaväärsetega - A.D. loobus 11.10.2007 kohtuistungil /II kd tl 23, 61/. Samas kaebaja täpsustas oma taotlust arvuti osas, esitades alternatiivtaotluse: kohustada Murru vanglat viima A.D.lt äravõetud ja rikutud isiklik elektriseade – sülearvuti – endisesse seisukorda, st tagastada talle remonditud, töökorras arvuti /II kd tl 62-63/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.D. sõnul sai ta 24.11.2004 loa sülearvuti kasutamiseks. 25.11.
  6. a ostumüügilepinguga sai arvuti ostetud,
  7. a lõpus kaebaja ema toimetas Murru vanglasse arvuti, millele paigutati turvakleebised Murru vangla kodukorra (Kodukord) p-st 90 lähtudes, ja koos lisavarustusega (2 hiirt, hiirematt, toiteadapter, aku, HDD-kõvaketas, USB-jagaja adapteriga, LPT-juhe, CD-plaadid, flopi-disketid) väljastati kaebajale kasutamiseks. 2 31.08.2006 kutsus kaebaja enda juurde I-1 eluosakonna peaspetsialist T. Einaste ning palus tuua tema kabinetti arvuti ilma toiteblokita. Põhjuseks tõi vajaduse kontrollida selle kasutamise õiguspärasust. Kaebaja andis üle hr T. Einastele oma sülearvuti koos akuga ja ilma lisavarustuseta, mille kohta viimane väljastas võetuse protokolli, kuhu said märgitud arvuti mark, kleebiste numbrid ja põhjuseks pandi „võetud kontrollimiseks“. Kaebaja jäi ootama, millal saab teostatud nn „kontroll“ ja tagastatakse arvuti. 11.09.
  8. a vanglale esitatud selgitustaotlusele vastati kaebajale 28.09.
  9. a kirjaga nr 610/1419-1, et arvuti saadeti Kaitsepolitseiametisse (Kapo) ning küsimustega paluti pöörduda sinna. 30.10.
  10. a Kapo-le esitatud selgitustaotlusele saadud 01.12.
  11. a vastusest nr D200 selgus, et arvuti sai tagastatud vanglale. Peale Kapo-st saadud vastuse on kaebaja mitmel korral pöördunud suuliste küsimustega arvuti saatusest eluosakonna peaspetsialisti poole (T. Einaste), kuid viimane ei osanud vastust anda. 20.12.
  12. a uuele selgitustaotlusele saadud 23.01.
  13. a vastusest nr 6-10/1955-1 selgub, et arvuti ja printeri kasutusload tühistatakse. Ajavahemikul 31.08.
  14. a kuni 30.11.
  15. a, mil kaebaja kasutuses ei olnud arvutit, korjasid vanglaametnikud ükshaaval temalt ära arvutile kuuluva lisavarustuse peale printeri, LPT-juhtme ja tindipottide, nimetades need keelatuks esemeteks. Need toimingud (äravõtmised) on halduskohtu menetluses (nr 3-06-2397). 24.01.
  16. a tehti kaebajale teatavaks, et direktor otsustas tunnistada kehtetuks temale antud elektriseadmete kasutusload. Seoses SKE muutmisega justiitsminister kehtestas, et § 64¹ p 10 kohaselt said keelatuks pihu – ja personaalarvutid, mille abil saab infot vastu võtta ja edastada. Kaebaja arvuti puhul on tegemist hästi vana tüüpi sülearvutiga, millel puudub igasugune võimalus internetiga ühendada vangla eluosakondades, seega nimetatud arvutit ei saa kasutada info saamiseks ega edastamiseks. Eluosakonna tingimustes puudub igasugune võimalus arvutit ühendada internetivõrguga, isegi peaspetsialisti ja kontaktisiku kabinettides see võimalus puudub. USB liidest kasutatakse mälupulga või hiire ühendamiseks. Tindiprinteri ja selle tarvikute osas (toiteblokk, voolujuhe, LPT-juhe) kaebajal ei ole enam pretensioone Murru vanglale, kuna printer on tagastatud, kaebaja poolt kontrollitud ning välja saadetud vabadusse. Seega kaebuse printeri tagastamise osas võib kohus lõpetada seoses kaebaja nõude täitmisega vastustaja poolt. Murru Vangla 11.07.2007 tagastas koos saatekirjaga Ämari Vanglale kaebajale kuuluvad elektriseadmed (arvuti ja tarvikud). Kuna Ämari Vanglal puudub vastav blankett asjade üleandmise puhul, siis need asjad vormistati blanketil „Läbiotsimise akt leitud esemete kohta“. Niinimetatud asjade üleandmisel ühelt vanglalt teisele viibis kaebaja kõrval ning koheselt esitas enda märkused arvuti CD-Rom`i puudumise kohta saatekirjal (nr 5-23/4667) ning Ämari Vangla VO juhataja hr E. Rahamägi kinnitas enda allkirjaga seda nn läbiotsmise aktis. CD-Rom´i puudumise ja esemete rikkumisega on küll kaebajale tekitatud varaline kahju, kuid seda kaebaja ei saa hinnata ja seetõttu on otstarbekam nõuda asja (sülearvuti) asendamist samaväärsega, mis on asjakohane ja samas selline kohustamisnõue vabastaks kaebaja varalise kahju tekitamisega seonduva nõude esitamise puhul 3 % riigilõivu tasumisest nõutavast summast. Arvuti komplektsust ja CD-Rom´i olemasolu enne selle äravõtmist vangla ei vaidlusta, kuid isegi seda on võimalik tõestada arvuti „BIOSe“ ja „Utility“ avamisega ning arvuti süsteemide omaduste järgi, mis on välja printinud OS Windowsi installimisel. Kaebaja on mitmel korral väitnud, et vangla on võetuse aktide vormistamisel oluliselt rikkunud SKE § 71 lg 1 sätestatud nõuded, mis takistab lisatõendite esitamist. Kaebuses nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Eeltoodud arvestades ja võttes arvesse vangla vastuses toodud kinnitused, et arvuti CD-Rom´i ei ole võimalik tagastada, muudab kaebaja kaebuse nõuet: kohustada Murru Vanglat asendada kaebajale kuuluv arvuti, mille vangla tagastas rikutult, samaväärse arvutiga. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 11 lg 1 alusel on kaebajal õigus nõuda avalik võimu kandjalt 3 – Murru vanglalt – rahaliste hüvitiste asemel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kohustamisnõue hõlmab endas mingi teo (näiteks arvuti rikkumine) õigusvastasuse tuvastamist. Murru vangla esitatud vastuväited on väga kergesti ümberlükatavad. 31.08.
  17. a sülearvuti äravõtmise ajal hr T. Einaste koostas võetuse protokolli, kuhu pole kantud, et tema pakkis kaebaja sülearvuti kilekotti ja seejärel sulges selle turvatähisega. Ei loe sellest välja ka seda, et puudus CD-Rom. Kui hr T. Einaste oleks tõepoolest isiklikult paigutanud kinnipeetavatelt võetud arvutid kilekottidesse ja pitseerinud need nagu tema enda ettekandes väidab, siis pakkimise (turvatähiste) numbrid jookseksid järjest. Kapo vastusest nr 3260, 16.11.
  18. a selgub, et T. Einaste pakitud ja pitseeritud arvutid ei ole järjestikuste numbrite järgi. See kinnitab, et arvutid (kõik mis võeti Murru kinnipeetavatelt ära) pitseeris üks isik. Samas T. Einaste ettekandest selgub, et viimane toimetas arvutid R. Põdra tööruumi, kus need allkirja vastu üle andis. Kas siis veel leidub selliseid, kes võtab üle enda vastutusele võõra vara, annab allkirja ja ei kontrolli seda, mida ta vastutuseks võttis. Seega T. Einaste ettekanne on lihtsalt vale. 29.08.
  19. a koostatud R. Liivi ettekannet ei ole üldse mõtet arvesse võtta. Esiteks ta ise kinnitab, et ei ole võimeline adekvaatselt vastama, mis oli puudu ja kus ta seda tühimikku nägi. Kaebaja arvutis oli paremal pool tühimik. See tähendab, et 2 PC-kaartide boksi olid tühjad. Toiteblokk tõepoolest puudus ja sellest kaebaja kirjutas ammu, s.o esialgses kohtukaebuses lk 3, kolmas rida pealt. Samas proua R. Liiv ei oskagi täpselt öelda, millal tema nn kontrolli teostas, kas novembris või detsembris ja seega nimetatud ütlused on paljasõnalised ning ise ka kinnitab, et ta on ebakompetentne. Lisatud tabelist selgub, et kaebaja arvuti sai kätte 08.12.
  20. a isik nimega J. V., kuid kaebajale teadaolevalt J. V. on
  21. eluosakonna kinnipeetav. Juhul kui tema sai enda arvuti kätte ja ekslikult pani enda allkirja valesse lahtrisse, siis tekib küsimus, miks teistele isikutele arvutid tagastati juba
  22. a, aga kaebaja oma on hoitud ja varjatud kuni juulikuuni
  23. a. Vastustaja Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu. Sülearvuti ning printeri kasutamise lubade kehtetuks tunnistamise tingis sülearvutite kontrolli võtmine Kapo poolt, mis juhtis tähelepanu asjaolule, et kinnipeetavad ei pruugi kasutada elektriseadmeid sihipäraselt ning seetõttu vaadati julgeolekukaalutlustel uuesti üle kinnipeetavate vajadus elektriseadmete kasutamiseks. Kaebaja väidab, et SKE §-ga 641 (muudatus jõustus 11.02.07 ning seda rakendati alates 01.02.07) sätestati, et kinnipeetavatele on vanglas keelatud pihu- ja personaalarvutid, mille abil saab infot vastu võtta ja edastada. Kaebaja sõnul tema sülearvuti on vana mudel, millel puudub igasugune võimalus internetiga ühendada ning seega seda ei saa kasutada info vastu võtmiseks või edastamiseks. Kaebaja väide on alusetu. Kaebajale kuulub sülearvuti POMI mudel 7200T. Registrite ja infosüsteemide keskuse IT hooldustehniku õiendi kohaselt on sülearvutil POMI mudelil 7200T olemas tehnilised tingimused interneti kasutamiseks. Seega võimalus info vastuvõtmiseks ja edasiandmiseks on olemas. Murru Vangla ei tagastanud kaebajale sülearvutit ning printerit, sest vangla pidas vajalikuks üle vaadata elektriseadmete tagastamise õiguspärasuse seoses SKE 11.02.
  24. a jõustunud muudatustega (§ 64¹). Seega oli vaja vanglal kontrollida, kas kaebaja sülearvutiga on võimalik infot edastada või vastu võtta, et veenduda kinnipeetavale sülearvuti tagastamise õiguspärasuses. Sülearvuti kontroll oli aeganõudev ning vangla soovis menetleda hoolikalt, et vältida hilisemaid vaidlusi. Elektriseadme kasutusload on kehtetuks tunnistatud Murru Vangla direktori 14.05.
  25. a käskkirjaga nr 04-e. 31.08.06 võttis Murru Vangla peaspetsialist Toivo Einaste kontrollimiseks ära A.D. sülearvuti. Kuna kontrolliks oli vajalik ainult arvuti, siis arvuti tarvikud ning juhtmed jäeti kaebaja juurde kambrisse. Sülearvuti ära võtmise kohta koostati 31.08.2006 akt. Sülearvuti pani peaspetsialist Einaste kilekotti, pani sellele numereeritud kinnituse ning viis sülearvuti 4 julgeolekuosakonda. Peaspetsialist Einaste ei kontrollinud arvuti ära võtmisel sülearvuti komplektsust ning kas arvuti oli töökorras või mitte. 04.09.06 võttis Kapo julgeolekuosakonnas asuva A.D. sülearvuti ära. Äravõtmise kohta Kapo akti ei koostanud. Kapo 16.11.06 saatekirjaga nr 3260 edastati Murru vanglale 04.09.06 läbiotsimisel äravõetud arvutid, sh A.D.lt ära võetud arvuti. A.D. selgitustaotlustele vastamisel märgitud, et arvutite vastuvõtmisel ei kontrollitud iga arvutit detailselt ja nende tarvikute olemasolu, on eksitav, kuna arvuteid siiski kontrolliti. Murru Vangla inspektor-kontaktisik Reet Liiv kontrollis
  26. a novembri lõpus või detsembri alguses Kapo poolt Murru Vanglale saadetud arvuteid eesmärgiga selgitada, milline arvuti kuulub millisele kinnipeetavale ning mis esemed arvutitega kaasas olid. A.D. sülearvutil oli tühimik, seega ei olnud A.D. sülearvuti komplektne. Sülearvuti paigutati pärast kontrollimist vangistusosakonna raudkappi ning seda kontrolliti hiljem vaid eesmärgil selgitada, kas sülearvuti võimaldab infovahetust. Mingeid seadmeid arvutist ei eemaldatud. Seega A.D. sülearvutis Murru Vangla vangistusosakonnas hoidmise ajal juba puudus CD-Rom. Samuti on tõendamata, kas A.D. sülearvutis oli CDRom kui sülearvuti temalt ära võeti. Arvuti tagastati A.D.le Ämari Vanglasse 11.07.07 saatekirjaga 5-233/
  27. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja nõuet sülearvuti asendamise kohta. CD-Rom´i puudumine sülearvutis, ei muuda sülearvutit kasutuskõlbmatuks selles osas, mis ei ole seotud CD-Rom´iga. Seega on sülearvutil olemas enamus funktsioone, mida arvuti kasutamisel eeldatakse. Kaebajal on kahju tekkinud vaid seoses CD-Rom´iga ning kahju hüvitamiseks piisab CD-Rom´i asendamisest või hüvitamisest rahas. RVS § 7 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele juhul kui see tekitati õigusvastase tegevusega. Vastustaja leiab, et on käitunud õiguspäraselt ning rõhutab juba eelnevas vastuses öeldut, et vangistusosakonnas sülearvuti hoidmise ajal sülearvutist mingeid seadmeid ei eemaldatud ning sülearvuti Kapo-st saabumisel puudus sülearvutist CD-Rom. KOHTU PÕHJENDUSED
  28. Käesolevas otsuses kohus ei kajasta poolte neid seisukohti, mis puudutavad kaebajale väljastatud sülearvuti ning printeri kasutamise loa kehtetuks tunnistamise õiguspärasust või õigusvastasust, samuti ei kajasta kohus poolte seisukohti muude elektritarvikute (hiir, juhtmed jne) äravõtmise õiguspärasusest või õigusvastasusest ning nende seisukorrast tagasisaamisel ega anna selles osas oma hinnangut. Et kaebajale on tagastatud printer ja selles osas tal enam pretensioone vastustaja vastu ei ole, siis jäävad ka sellekohased poolte väited tähelepanuta. Nendes küsimustes on menetlus lõppenud, mistõttu ei oma mingit tähtsust, kas A.D.le kuuluv sülearvuti on (vanglas) internetiga ühendatav või mitte. Ka ei ole käesoleval juhul enam menetletav A.D.lt 31.08.2006 äravõetud sülearvuti talle tagastamiseks kohustamise nõue. Puudub vaidlus, et kõnealune arvuti on talle tagastatud. Pika ja keerulise menetluse vältel on jäänud poolte vahel vaieldavaks üksnes see, millises seisukorras sülearvuti kaebajale tagastati, st kas tagasisaadud arvuti on rikutud (mittekomplektne) ja kas selle eest kannab vastutust Murru vangla. Seega kohus, tulenevalt

§ 19

lg-st 7, lahendab käesoleva otsusega üksnes kaebaja lõplikud taotlused: kohustada Murru vanglat kaebajale asendama rikutud sülearvuti samaväärsega või kohustada Murru vanglat viima A.D.lt äravõetud ja rikutud isiklik elektriseade – sülearvuti – endisesse seisukorda, st kohustada vanglat kaebajale tagastama remonditud, töökorras arvuti.

  1. A.D.lt sülearvuti äravõtmise ajal 31.08.2006 kehtinud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (SKE) redaktsiooni kohaselt § 61 lg 2 järgi kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ja lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekirja hoitakse 5 laos. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise, ning lg 4 kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. SKE §-s 63 on sätestatud vanglas lubamatute asjadega toimimine: lg-st 1 tulenevalt muud asjad (peale raha, väärisesemete, välisvaluuta ja dokumentide) pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. SKE § 63 lg 4 järgi hoiule võetud keelatud asjad antakse kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse. Kodukorra p 83 kohaselt kinnipeetava isiklikke asju, mis ei ole tema juures toas või kambris, hoitakse finants-ja majandusosakonna laos või eluosakonnas kinnipeetavate isiklike asjade hoiuruumis. Elektriseadmeid, mida kinnipeetavad ei kasuta, hoitakse finants-ja majandusosakonna laos või hävitatakse. Vastavalt Kodukorra p-le 84 kinnipeetava saabumisel vanglasse avatakse talle isiklike asjade arvestuskaart, kuhu märgitakse kõik asjad. Arvestuskaardi kandeid muudetakse kui kinnipeetav lõpetab asja kasutamise või võtab kasutusse uue asja. Arvestuskaart asub kinnipeetava eluosakonnas. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse või arestimajja, toimetatakse kaart kinnipeetava isikliku toimikusse. Kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardi koopia asub vangla finants-ja majandusosakonna laos. Kodukorra p 90 kohaselt elektriseadmete ja nende omanike kohta peetakse arvestust. Enne elektriseadmete kasutusloa andmist kontrollitakse seade ja paigaldatakse sellele turvakleebis. Tulenevalt Kodukorra p-st 94, kui elektriseadme kasutamise käigus tuvastatakse sellele paigutatud turvakleebise rikkumine, seadme kasutamine muul eesmärgil, kui see on ette nähtud või kui kinnipeetaval ei ole raha seadmega seotud kulude katmiseks, eemaldatakse seade käibelt ja paigutatakse lattu kuni otsuse tegemiseni. Ülaltoodud sätetest ilmneb üheselt, et vanglal lasub kohustus täpselt fikseerida kinnipeetavalt hoiule võetavad asjad, tagada nende säilimine ja tagastamine samas seisundis, mis asjad olid äravõtmisel. Kodukorra p 97 kohaselt vangla ei kanna vastutust üksnes elektriseadmete nende kahjustuste eest, mis tekkisid elektrivoolu katkestusest või elektrisüsteemi pinge muutustest.
  2. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Murru vanglast Ämari vanglale saadetud ja seal A.D.le tagastatud sülearvutil puudus CD-Rom seade. See on tõendatud Murru vangla 11.07.2007 saatekirjaga, millega saadeti Ämari vanglale A.D. isiklikud asjad, milles p 1 all on näidatud vaidlusalune sülearvuti, ja millele kaebaja on teinud 11.07.2007 omakäelise märkuse: „Arvutis, mis on punktis 1 märgitud, puudub CD-Rom. Arvuti võetuse ajal CDRom oli olemas ning arvuti oli täielikult töökorras“. Samuti kinnitab seda samal päeval Ämari vanglas koostatud läbiotsimise akt leitud esemete kohta, kus on märgitud Murru vanglast kinnipeetav A.D.le saadetud ja ära võetud keelatud esemete hulgas p 18 all „arvuti POMI ilma CD-ROM-ta“ /I kd tl 173-174/. Kaebuse esitaja väidab, et temalt 31.08.2006 sülearvuti äravõtmisel oli arvuti komplektne ja töökorras, sh oli sellel olemas nimetatud CD-ROM seade. Vastustaja seisukohad CD-ROM seade olemasolust märgitud ajal ei ole väga ühesed, kuid Murru vangla esindaja möönis kohtuistungil korduvalt, et see seade võis seal olla /II tl 61-62/. Samuti on vangla vastanud 06.08.2007 kaebaja selgitustaotlusele, et „CD ROM`i ei ole võimalik Teile tagastada, kuna seda ei ole Murru Vanglas“ /I kd tl 176/. Kohus usub antud juhul kaebuse esitaja väiteid järgmistel asjaoludel ja motiividel.
  3. 25.11.2004 sülearvuti ostu-müügi lepingust nähtub, et A.D. ostis arvuti, mille mark ja mudel oli järgmine: Notebook computer 7200T FCC ID: L4PK7000S
  4. Lepingus pole märget, et müüdav ese ei ole komplektne /I kd tl 29/. 24.11.2004 andis Murru vangla direktor 6 loa nimetatud elektriseadme kasutamiseks /I kd tl 30/. Kaebaja sõnul
  5. a lõpus tema ema toimetas Murru vanglasse arvuti, millele paigutati turvakleebised Kodukorra p-st 90 lähtudes. Nagu eelnevalt viidatud, vastavalt osundatud punktile enne elektriseadmete kasutusloa andmist kontrollitakse seade ja paigaldatakse sellele turvakleebis. 31.08.2006 kaebajalt sülearvuti kontrollimiseks äravõtmisel koostatud protokollist nähtub, et arvutil olid kleebised 863084 ja 863085 /I kd tl 28/. Järelikult oli vaidlusalust sülearvutit eelnevalt kontrollitud. Murru vangla direktori 14.05.2007 käskkirjast nr 04-e nähtuvalt oli ka
  6. ja 25.04.2007 mitu ametnikku teostanud kaebaja sülearvuti ülevaatuse /I kd tl 138-139/. Samas ei ole vangla esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti, kus oleks tema poolt tuvastatud arvuti ebakomplektsus. Asjaolud, et vastustaja seletuse kohaselt vangla peaspetsialist Toivo Einaste ei kontrollinud arvuti ära võtmisel sülearvuti komplektsust ega seda, kas arvuti oli töökorras või mitte, ning et 04.09.2006, kui Kapo võttis julgeolekuosakonnas asuva A.D. sülearvuti ära, selle äravõtmise kohta akti ei koostatud, näitavad, et vangla suhtub kinnipeetavate isiklikusse varasse pealiskaudselt. Seda tõendab ka fakt, et vaidlusaluse arvuti mark, mudel jm tunnused on eri dokumentides kajastatud nii erinevalt, et võiks tekkida lausa kahtlus, kas jutt on ikka ühest ja samast sülearvutist. Kohus osundas eelnevalt, milline oli arvuti mark ja mudel ostu-müügi lepingu järgi; 24.01.2007 otsuses, millega elektriseadme kasutusluba kehtetuks tunnistati, on identifitseeritud sülearvuti kui NOTEBOOK FCC ID L4PK7000 /I kd tl 19/; Murru vangla seletuses kaebuse kohta on märgitud, et kaebajale kuulub sülearvuti POMI mudel 7200T /I kd tl 51/, samasugust nimetust kasutab ka IT spetsialist oma õiendis /I kd tl 53/ ja Murru vangla direktor 14.05.2007 käskkirjas nr 04-e õiendile viidates; Ämari vanglale saatis Murru vangla „musta värvi sülearvuti POMI seerianumbriga N7XE81824787, turvakleebiste numbrid 863084, 863085“ /I kd tl 173/; Ämari vangla leidis läbiotsimise aktis, nagu eelnevalt viidatud, et „arvuti POMI“ on ilma CD-ROM-ta; Kapo aga 16.11.2006 kaaskirjaga edastas Murru vanglale hoopis A.D.lt ära võetud sülearvuti „Domi“, seerianumbriga N7XE81824787 /II kd tl 8/. Et teatud andmed langevad eri dokumentides kokku, siis ei ole kohtul siiski põhjust arvata, et tegemist oleks eri arvutitega. Kohus viitab niisugusele segadusele vaid näitamaks seda, et teiste seas Murru vangla ei fikseeri täpselt individualiseeritaval kujul kinnipeetavatele kuuluvaid esemeid nende äravõtmisel, hoiustamisel, edastamisel jne. Seega on enam kui usutav, et vanglal puudub ka kontroll selle üle, mis seisundis üks või teine ese mingis etapis on. Selle tõttu on hiljem vaidluste tekkimisel aga raske kui mitte võimatu teha kindlaks esemete rikkumises või kadumises süüdiolevaid isikuid. Juba osundatud 06.08.2007 vastuskirjas on vangla selgitanud kaebajale, et tema sülearvuti tagastati Kapo-st Murru vanglale 16.11.2006, kuid arvuti vastuvõtmisel ei kontrollitud igat arvutit detailselt ja nende tarvikute olemasolu /I kd tl 176/. Ka T. Einaste märgib oma 16.08.2007 ettekandes, et sülearvuti võetusel ei olnud tema ülesanne kontrollida sülearvuti komplektsust ja seda, kas sülearvuti oli töökorras ning millised olid arvuti lisaseadmed või tehnilised võimalused /II kd tl 9/. Murru vangla inspektor-kontaktisik Reet Liivi ettekandest aga nähtub, et Kapost tagastatud sülearvutite kontrolli viis ta läbi visuaalselt. Ettekande koostaja kinnitab, et kui mingi osa oli puudu, oli tühimik, pani ta selle kirja, olemata ise kompetentne ütlema, mis osa või tühimikuga (toiteblokk, CD-ROM, kõvaketas vm) oli tegu /II kd tl 15/. Kaebajale kuuluva arvuti osas on märgitud, et NOTEBOOK POMI`l oli puudu toiteblokk ning laos seda ei ole /II kd tl 14/. Et Reet Liiv oma sõnul ei suutnud adekvaatselt hinnata, mis osaga on tegu, siis võib olla tegemist just tühimikuga, millest oli kadunud CD-ROM seade. Kuna sülearvuti on väidetavalt vastu võtnud Jan Vain ja A.D. allkiri arvuti kättesaamise kohta puudub, siis ei saanud ka kaebaja teha kindlaks, milline osa puudus. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja sülearvutist CDROM seadme kadumise eest vastutab kaebaja ees Murru vangla. 7
  7. RVS § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 12 lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tulenevalt RVS § 8 lg-st 1 varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vastavalt RVS § 11 lg-le 1 kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. Seega on kahju hüvitamise viisist sõltumatult riigivastutuse eesmärgiks kaebaja rikutud õiguste taastamine, endise olukorra taastamine.
  8. Antud juhul on selge, et kaebaja arvuti CD-ROM on kadunud ja Murru vangla ei saa seda A.D.le tagastada, kuna vastustajal seda ei ole. Seetõttu on kaebaja palunudki kohtul kohustada vanglat asendama rikutud sülearvuti samaväärsega või viima rikutud sülearvuti endisesse seisukorda, st tagastada talle remonditud, töökorras arvuti. Kohus leiab, et ilma CDROM seadmeta on arvuti küll oma põhifunktsioonides kasutatav, kuid mitte täiel määral ja seetõttu ei saa vaidlusalust sülearvutit pidada töökorras olevaks. Kaebaja ei soovi talle tekitatud kahju rahalist hüvitamist, mis on kohtu arvates ka mõistetav, arvestades kinnipeetava arvele laekuvate vahendite jaotust (enamus vabanemisfondi). Seega ei võimaldaks talle rahalise hüvituse maksmine luua olukorda, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Talle kasutada jäävast summast, samuti tema kinnipeetava staatuse tõttu ei saaks ta osta uut CD-ROM seadet ega korraldada oma sülearvuti remonti. Seetõttu peab kohus õigeks ja proportsionaalseks meetmeks rahuldada kaebuse esitaja alternatiivtaotlus ja kohustada Murru vanglat viima A.D. sülearvuti endisesse olukorda, mis see oli temalt äravõtmisel. Kui see vastustajal millegipärast ei õnnestu, siis tuleb tal asendada mittekomplektne sülearvuti samaväärse komplektse arvutiga.
  9. Vastavalt

§ 92lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

A.D.l kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei ole, ta oli 26.02.2007 määrusega vabastatud isegi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel tema maksejõuetuse tõttu.

§ 95

lg 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega tuleb Murru vanglal kanda riigituludesse riigilõiv 80.- kr. Hurma Kiviloo kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.