), Vangla Sisekorraeeskirjade (VSKE) ja Euroopa vangistusreeglistikuga. Tallinna Vangla neljandas elusektsioonis rikutakse tahtlikult
ja Euroopa vangistusreeglistikku, kuna on loodud olukord, kus kinnipeetavatel ei ole mingit võimalust 1 järgida hügieeninõudeid, mis on esitatud
Samuti rikutakse Euroopa vangistusreeglistiku punktides 20.1 ja 19.5 sätestatud reegleid. Tallinna Vangla direktori 15.08.07.a. käskkirjaga nr 48 jäeti kinnipeetavatele vanglariietus (2 paari), mida on võimalik anda pesusesse ainult iga kahe nädala tagant. Kinnipeetavail endil on võimatu elusektsioonis vanglariietust pesta, kuna eluolme ei vasta nõuetele. Sektsioonis puuduvad selleks pesumasin, pesukuivatusruum, soe vesi ja pesupesemisvahendid. Tallinna Vangla direktori käskkirjaga lubati kinnipeetavatele isiklike asjade koguseks: saunalina 1 tk; lühikesed püksid 1 paar; spordidressid 1 paar; soe aluspesu 1 paar. Kaebaja leiab, et isiklike asjade hügieeninõuete jälgimiseks oleks tarvis neid esemeid kaks või enam paari. Tallinna Vangla kinnipeetavad ei saa jälgida hügieeni, kuna sektsiooni eluolme on puudulik. Seoses sellega võib Tallinna Vangla administratsioon kasutada vastavalt
kinnipeetavate vastu sundi, kuna kinnipeetav ei suhtu vastavalt
13.09.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et vaidlustatud käskkirjaga väljastati neljanda elusektsiooni kinnipeetavatele vanglariietus kaks paari dresse, mis on valmistatud 65% puuvillast ja 35% polüestrist, seejuures teistele elusektsioonis olevatele kinnipeetavatele vanglariietust ei väljastatud. Vanglariietuse väljastamisega võeti kinnipeetavatelt ära kõik isiklikud riided väljaarvatud: 1 paar spordidresse, 1 paar lühikesi pükse, 1 paar sooja pesu, 1 saunalina ning isiklikud sokid ja aluspesu. Sellega rikuti Euroopa vanglareeglistiku p 20.1, mis ütleb, et vangidel, kellel puudub vastav riietus, tuleb anda kliimanõuetele vastavad riided. Kaebaja leiab, et vanglariietus ei vasta kliimanõuetele. Ühte ja sama riietust tuleb kanda nii suvel kuumaga kui ka talvel pakasega. Samuti rikub kaebaja arvates direktori käskkiri raskelt kinnipeetavate hügieeninõudeid, mis on vastuolus
Hügieeninõudeid rikutakse ka välja antud vanglariietuse pesemise ja kuivatamise suhtes: väljastatud kahte paari riietust saab anda pesumajja ainult iga kahe nädala tagant, kuigi puuvillased riided, mis puutuvad kokku ihuga, määrduvad kiiremini, venivad välja ja hakkavad higi järgi haisema. Seetõttu tuleks neid pesta kaks korda nädalas. Neljanda elusektsiooni kinnipeetavatel endal on võimatu neid riideid sektsioonis pesta, kuna selleks puuduvad vastavad olemtingimused. Sama probleem on ka lubatud isiklike riiete osas, kuna ka need määrduvad kiiremini ja vahetusriideid isikule enam ei jää. Käskkirjast tulenevad nõuded tähendavad sisuliselt seda, et kinnipeetav peab kandma ühte ja sama riietust järjest, mis ei võimalda kaebajal järgida hügieeninõudeid. Õige ei ole ka vaid ühe saunalina lubamine, kuna seni, kuni see üks saunalina kuivab, ei saagi isik ennast kuivatada. Eraldi toob kaebaja välja pika pesu probleemi. Kinnipeetavatel puudub võimalus omada sooja pesu sest kui isik vahistati suvel, siis ei ole tal kaasas pikka sooja pesu; samas ei ole sellisel isikul võimalik lasta sooja pesu pakiga tuua ning sooja pesu vangla poes müügil ei ole. Väheste riiete lubamine kinnipeetavatele tekitab suuri ebamugavusi, kuna riideid on niigi raske saada ja nüüd võeti ära ka olemasolevad riided. 2 Kohus tegi kaebajale teatavaks, et Tallinna vangla käskkirja nr 48 muudeti 11.09.2007.a. käskkirjaga nr 52 ning täiendati vaidlustatud käskkirja nr 48 punkti 1, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus 2 komplektile pikale aluspesule ja 2 saunalinale. 11.10.07.a. teatab kaebaja, et jääb kaebuse juurde, kuna vaidlustatud käskkiri on vastuolus tegelike elementaarsete asjade vajadusega. Temalt võeti ära ja ei tagastatud jopet, palitut, kuid ilmastikuoludele vastavat muud riietust pole väljastatud ega tagastatud. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et kasutab kambrikaaslase veekeetjat, seega kasutatakse 6 inimese peale ühte keetjat, kuna kambrisse neid rohkem ei lubata. Ämber on olemas, kuulub temale. Põhimõtteliselt saab vett keeta igal ajal; saunapäev leevendab olukorda, kuna igal nädalal on saunapäev ja spordipäev, siis saab pesta ennast ja riideid. Kambris saab kuivatada pesu, kuid see pesu kuivab kambri tingimustes 2-3 päeva. Kui 6 kinnipeetavat regulaarselt pesevad ja kuivatavad oma riideid kambris, siis tekib niiskus. Asju saab kuivatada ka väljas pesunööril, seal on kasutamiseks 3 nööri pikkusega 4 m. Seda võimalust saab kasutada ainult suvel. Temale ei meeldi nõue pesta oma vahenditega vangla riietust ning ta ei soovi pesta vangla riietust ega raisata selleks oma ressursse. Vangla peseb vangla riietust üle kahe nädala. Kasutuseks olevaid asju on nüüd vähem, kui enne. Nüüd on ette nähtud 1 paar spordidressi, enne oli 2 paari. Vangla keelab kasutada oma riietust, kuna käskkirja alusel saab kasutada vaid 1 paari dressi ja sedagi vaid spordisaalis. Pika pesu küsimuses märgib, et teda ei vahistatud suvel ning probleemiks on see, et võeti ära isiklikud asjad, mis tal on. Ta ei vaja Tallinna Vangla asju, pikka pesu tal ei ole ja ka ei soovi. Käterätte on tal 2 tk ja probleeme selles osas ei ole. Kaebaja märgib, et viimati käis jalutamas paar kuud tagasi, enam ei ole käinud, kuna jopet ja palitut ei ole. Kaebaja leiab jätkuvalt, et ülesse jäid järgmised probleemid: 1) soovitakse panna vangla vormi aasta lõpuks kõik kinnipeetavad. Kaebaja nõustub sellega juhul, kui arvestatakse riietuse määramisel ilmastikuolusid. Kardab, et talle ei anta dressipluusi peale jopet. Lumi tuleb maha ja ta peab panema jope vormi alla, kuna kinnipeetav peab olema nähtav. Nimelt oli juhtum, et kinnipeetav sai karistada, kuna pani jope dressi peale ja dress ei olnud nähtav; 2) kinnipeetav peab kannatama külma ilma jope ja palituta; 3) dressi kiu koostis ei ole normaalne kaebaja jaoks ehkki ta ei oska seletada, miks see kiud talle ei sobi ja milline sobiks. 4)
kohaselt kui kinnipeetav isikliku riietuse eest hoolt ei kanna, siis saab vangla selle ära võtta. Vangla võttis talt juba käest ära riietuse, so 2 paari dressipükse, kuigi tal ei olnud probleeme ja riided olid pestud. Antud situatsioonis tal seda võimalust ei ole ning siis, kui ta paneb riided kambrisse kuivama, need ei kuiva ära. Varem oli nii, et kui sadas vihma, siis ta pani jope selga ja kui see sai märjaks, siis pani selle kuivama. See kuivas ära. Nüüd ei ole tal jopet, mida peale panna, kui läheb sööklasse sööma ja vihma korral saab riietus märjaks. Kui kogu aeg riietega varieerida, siis saab puhast riiet panna selga alles seejärel, kui reedesel päeval annab vangla pestud riietuse; vahepael ootab jälle uut riietust. Üle kahe nädala ootab pesust riietust ja siis saab vaid puhast riietust kanda, vahepael peab olema mustas riituses. Vangla antud riietus ei ole kaebaja riietus. Oma riituse puhul tal on võimalus vahetada riietuseesemeid ja kui peseb ühe paari ära, siis on tal teine kuiv riietus olemas; 5) näiteks, kui on kohustus isikliku hügieeni eest hoolitseda 1 kord nädalas, tähendab, et kui peseb end ära, peab vahetama ka riided. Kaebaja viitab
Puudub kasu, kui ta paneb peale pesemist uuesti selga mustad riided ja ainus puhas asi on tal T-särk ja aluspesu. Ihupesu on võimalik kogu aeg panna puhtana selga, kuna tal on 4 paari ihupesu. Samas anti talle 2 paari vormidressi, so 2 3 dressi oranžide triipudega. 1999.a. olid omad riided ja siis oli parem olukord, kuna omi riideid oli 2-4 paari dresse. Tal ei ole vangla riietuse vastu konkreetselt midagi, kuid tal on pretensioon, et neid ei saa pesta ja kuivatada. Kaebaja nõustuks vangla riietuse kandmisega, kui neid oleks 3-4 paari, kuna siis saaks neid pesta tihedamini. Tegeleb spordiga - mängib palli ja vahel tõstab kangi. Võimalusi on seda teha 2 korda nädalas, kuid ta kasutab seda kuidas tervis lubab (probleemid maoga; krooniline bronhiit; liiga madal vererõhk). Täiendavat käskkirja kaebaja ei vaidlusta, kuna selles osas ei ole probleeme. Jope osas märgib kaebaja, et ta esitas 28.08.07.a. avalduse jope saamiseks kambrisse ja salga kontaktisik ütles suuliselt, et vaatame, kas saate jope tagasi või mitte. See võeti ära ja ei viidud isiklike asjade lattu. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. 20.09.07.a. antud vastuses kohtunõudele vastustaja märgib, Tallinna Vangla direktori 15.08.07.a. käskkirjaga nr 48 „IV sektsiooni ja lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetavatele isiklike riietusesemete kasutamise lubamine“ punkti 1 järgi on lubatud kinnipeetavatele omada kambris ja kasutada järgmisi isiklikke riietusesemeid: aluspesu; sokid; jope - 1 tk; peakate – t tk; kindad – 1 paar; sall; 1 tk; T-särk – 3 tk; jalanõud – 4 paari; lühikesed püksid – 1 paar; 1 komplekt pikka spordiriietust – st dressipüksid ja dressipluus (v.a lukustatud kambris). Nimetatud käskkirja punkti 2 kohaselt on vanglariietuse kandmine kohustuslik väljaspool sektsiooni (sh jalutuskäik, väljumine kontaktisiku vastuvõtule, sööklasse jne) välja arvatud spordiüritused. Nimetatud käskkirja on muudetud Tallinna Vangla direktori 11.09.07.a. käskkirjaga nr 52 ning käskkirja nr 48 punkti 1 on täiendatud järgmiste esemetega: pikk aluspesu – 2 komplekti; saunalina 2 tk. Lisaks lubatud isiklikele riietusesemetele, mida kõiki, sh ka pikka aluspesu, saab vangla kaupluse vahendusel osta, on IV sektsiooni ja lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetavatele antud kasutamiseks vanglariietus, mis koosneb 2 komplektist käesoleval ajal tumesinisest oranži triibuga dressist kiu koostisega 65 % puuvilla, 35 % polüestrit (hiljem hakkab vangla riietus olema tumepruun). Vangla riietuse üht komplekti pestakse iga kahe nädala tagant, pestud asjad tagastatakse nädala pärast. Reedeti korjavad pesumaja töötaja pesemisele minevad riided kokku, need saadetakse esmaspäeval Murru Avavanglasse pesemisele ja kolmapäeval jõuavad pestuna tagasi Tallinna Vanglasse, kus nad numbri järgi komplekteeritakse samal või hiljemalt järgmisel päeval. Isiklike riietusesemete korrashoiu eest hoolitseb reeglina kinnipeetav ise ja poe vahendusel saab ta osta pesemisvahendeid. Kui kinnipeetaval puudub selleks raha, antakse talle hügieenipakk vangla poolt. Igal kinnipeetaval on kasutamiseks kambris ämber. Reeglina on igas kambris vähemalt üks veekeetja, millega saab soojendada pesupesemiseks vett. Pesu kuivatavad kinnipeetavad kambris. Olmetingimused on sõltuvad vangla võimalustest ning olemasolevatest ruumidest. Kinnipeetavad eelistavad hoida oma isiklikke asju enda juures 4 enda kontrolli all, seega on ka pesu pesemine ja kuivatamine konkreetses kambris mõistetav. Lisaks isepesemisele on kinnipeetaval võimalik osta vanglalt pesupesemisteenust, hinnaga 6 krooni pesukilo eest. Pesupesemisteenuse kasutamiseks pöördub kinnipeetav kontaktisiku poole, kes kontrollib, kas isikul on vanglasisesel isikuarvel selleks raha. Pesu pestakse ja tagastatakse 2-3 päeva jooksul. Seega on IV sektsiooni ja lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetavatel lisaks loetletud lubatud isiklikele riietusesemetele kasutada ka vanglariietus. Arvestades käskkirjaga määratletud kinnipeetavatel kasutada olevate riietusesemete sortimenti ja kogust, ei leia Tallinna Vangla, et vanglariietuse 1 komplekti pesemise ajal võiks kinnipeetaval tekkida probleem vahetusriietega või hügieeniga, eriti arvestades asjaolu, et aluspesu ja sokkide arvu ei ole kinnipeetavatel piiratud. Ühtlasi saab kinnipeetav ise valida ihupesu pesemiseks sobiva aja ja sageduse. Vaidlusaluse käskkirja andmine on põhjendatud.
lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib justiitsminister määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust. VSKE § 81 lõike 1 kohaselt Harku, Tallinna, Murru, Viljandi ja Ämari Vangla kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust, välja arvatud lõikes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kannavad Tallinna Vanglas vanglariietust kinnipeetavad, kes on paigutatud eraldi osakonda, milles viibivad kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud töötamise ega õppimisega. Eeltoodud sätetest tuleneb, et üldreeglina peavad kinnipeetavad vanglas kandma vanglariietust, millisest reeglist võib teha erandi justiitsminister määrusega või vangla direktor käskkirjaga. Majanduslikel põhjustel on üleüldine vanglariietuse kandmise nõue viibinud, kuid Justiitsministeeriumi kava kohaselt peaksid kõigi vanglate kinnipeetavad orienteeruvalt aasta lõpuks kandma vanglariietust. Vajalikud riietusesemed on osaliselt juba tellitud, osati veel tellimisel. Vanglariietuse tellimuste täitmiseks vajaliku aja tõttu toimub ka üleminek üldisele vanglariietuse kandmisele etapiviisiliselt. VSKE § 81 lg 3 jõustus 01.07.07.a. ning määratleb ühemõtteliselt, et Tallinna Vanglas kannavad vanglariietust kinnipeetavad, kes on paigutatud eraldi osakonda, milles viibivad kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud töötamise ja õppimisega. Kaebaja viibib IV elusektsioonis, kus kinnipeetavad ei tööta ega õpi. 16. augustil toimus IV elusektsioonis läbiotsimine vanglate relvastatud üksuse osavõtul, mille käigus riietusid IV elusektsiooni kinnipeetavad vanglariietesse. Tallinna Vangla direktori 15.08.07.a. käskkiri nr 48 on antud
lg 2 alusel, mille kohaselt vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, ning justiitsministri 06.12.01.a. määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel, mille kohaselt vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele 5 Vaatlusalune vangla direktori käskkiri on seega soodustav haldusakt, mis üheaegselt
§-st 46 lõikest 1 tuleneva kinnipeetavate kohustuse realiseerimisega kanda vanglariietust, võimaldab kinnipeetavatel lisaks vanglariietusele kasutada kambris isiklikku riietust, määratledes lubatavate isiklike riietusesemete sortimendi ja koguse. Lubatavate riietusesemete sortimenti ja kogust vaadeldes ilmneb, et kõik vajalik riietumiseks ning hügieeninõuete järgimiseks on kinnipeetavale kambris võimaldatud. Ülejäänud isiklikud asjad on paigutatud kinnipeetavate isiklike esemete lattu. Kinnipeetaval ei ole otstarbekas pidada enda juures kambris ebavajalikke riideid. Kambris lubatavate isiklike riietusesemete piiritlemine on vajalik ka vangla julgeoleku suurendamiseks, kuna paraneb kinnipeetavate visuaalne jälgimine, väheneb keelatud asjade peitmise võimalus ning kergeneb kambrite korrashoidmine. Lisaks kehtestab vaatlusalune käskkiri IV sektsiooni kinnipeetavatele vanglariietuse kandmise kohustuse väljapool sektsiooni (sh jalutuskäik, väljumine kontaktisiku vastuvõtule, sööklasse jne), väljaarvatud spordiüritused. Vanglariietuse kandmise eesmärgiks on kinnipeetavate selge eristumine riietuse kaudu teistest vanglas viibivatest isikutest. Taoline meede aitab kaasa vangla julgeoleku suurendamisele ja selle paremale tagamisele. Oluline on ka kinnipeetavate võrdne kohtlemine samasuguse ja samaväärse rõivastuse kandmise näol. Käskkiri nr 48, muudetud käskkirjaga nr 52, on antud kehtiva volitusnormi alusel ning vangla direktori poolt oma pädevuse piires. Käskkiri on õiguspärane. 06.11.07.a. saabunud täiendavates seisukohtades vastustaja leidis, et kaebaja arvamus, et eluolu on muutunud ebamugavamaks, ei tingi kaebuse rahuldamist. Samuti on põhjendamatu kaebaja väide isikliku hügieeni järgimise problemaatilisusest. Lisaks vajalikus koguses isiklikele riietele kambris, mille korrashoiu eest hoolitseb kinnipeetav ise, on kinnipeetavatel vaatlusaluse käskkirja alusel võimalus ja kohustus kasutada vangla riided, milliseid pestakse vanglas üldises korras. Vaatlusaluse käskkirja kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamisel kinnipeetavate olukord halveneks tunduvalt, kuna VSKE § 8 1 lg 3 kohaselt on neil kohustus kanda vangla riietust, kuid käskkirja kehtivuse ajutise peatamise korral oleksid nad jäetud ilma võimalusest kasutada lisaks vangla riietusele ka isiklikku riietust. Kohtuistungil leidis vastustaja, et kaebus on esitatud konkreetsele käskkirjale ja see on üldkorraldus. Üksikküsimused ei olnud selle esemeks, mistõttu palitu/jope küsimus on arusaamatu. Kaebuses on märgitud, et puudub jope ja soe pesu, seega on kaebaja mure, et osadel kinnipeetavatel puudub jope ja soe pesu. Kaebajale on jope lubatud asi, selle tagasisaamiseks tuleb teha avaldus ning see vaadatakse läbi, kuid kaebaja ei teadnud, mis avalduse ta esitas, seda ei saa ka kontrollida. Jope kambrisse saamisel ei ole probleeme, see on lubatav asi ja konkreetset jope probleemi kaebusest ei nähtunudki. Juhul kui tal jopet ei ole, siis tuleb esitada taotlus ja humanitaarabi korras saab kinnipeetav vajaliku jope. Selle kaebuse raames jääb selle juurde, et avalduse esitamisel jope saamine ei ole probleemiks. Väide, et pole võimalik järgida hügieeni ei ole tõene. Tegelikult kaebaja ise kinnitas, et neljapäeval on saunapäev, sportida saab, ka neil päevadel saab pesta duši all, ning kui ta spordib nädalas 2 korda, siis järeldub, et tal on võimalusi pesta end 3 korral. Kaebaja kinnitas, et tal on kasutada pesunöör, soojenduspulk jne, kuid vastustajale jääb arusaamatuks, mille poolest tema senised võimalused on halvemad. Vangla hoolitseb vangla riituse puhastamise eest ise. Kuivatamisruumi puudumine siis ei ole sedavõrd määrav, kuna seda riietust ei pea kambris enam kuivatama. Veekeetjaid on kambris reeglina 1, see kuulub sellele, kellel on keetja ja kellel on raha keetja eest tasumiseks. Veekeetja puhul on lubatud teistel 6 isikutel kasutada seda, mis on kambris olemas ja selle eest tasumine ei sõltu kasutamise kordadest või ajast. Kambris võib kasutada riietust, mida soovib kinnipeetav ise kanda. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja jätta kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Tallinna Vangla direktori 15.08.07.a. käskkirjaga nr 48 „IV sektsiooni ja lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetavatele isiklike riietusesemete kasutamise lubamine“ punkti 1 järgi on lubatud kinnipeetavatele omada kambris ja kasutada järgmisi isiklikke riietusesemeid: aluspesu; sokid; jope - 1 tk; peakate – t tk; kindad – 1 paar; sall; 1 tk; T-särk – 3 tk; jalanõud – 4 paari; lühikesed püksid – 1 paar; 1 komplekt pikka spordiriietust – st dressipüksid ja dressipluus (v.a lukustatud kambris). Käskkirja punkti 2 kohaselt on vanglariietuse kandmine kohustuslik väljaspool sektsiooni (sh jalutuskäik, väljumine kontaktisiku vastuvõtule, sööklasse jne), välja arvatud spordiüritused. Nimetatud käskkirja on muudetud Tallinna Vangla direktori 11.09.07.a. käskkirjaga nr 52 ning käskkirja nr 48 punkti 1 on täiendatud järgmiste esemetega: pikk aluspesu – 2 komplekti; saunalina 2 tk. Kaebuse esitaja kinnitab, et on neist muudatustest teadlik. 2) 01.07.2007.a. jõustus vangla sisekorraeeskirja muudatus, mille § 81 lg 3 kohaselt kannavad vangla riietust kinnipeetavad, kes on paigutatud eraldi osakonda, kus viibivad need kinnipeetavad, kes ei õpi ega tööta. Kaebuse esitaja ja vastustaja kinnitavad, et A.K. viibib käskkirjas märgitud osakonnas. Vangistusseaduse § 46 lg 2 alusel piiritleti vaidlustatud käskkirjaga nr 48 kinnipeetavatel kambris kasutada olevate isiklike riietusesemete sortimenti ja kogust. Käskkirja p 2 kohaselt on väljaspool sektsiooni kohustuslik kanda vangla riietust, v.a. spordivõistlused. Kaebuse esitaja seletusest kohtuistungil nähtub, et 16.08.2007.a. võeti ära kinnipeetavate isiklikud riided, mis ületasid vaidlustatud käskkirjas ettenähtud kogust või sortimenti ja anti välja vangla riietus (tlk 66 protokoll). Vaidlustatud käskkirja muudeti 11.09.2007.a. Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 52 ja täiendati lubatud isiklike riietusesemete loetelu, so pika aluspesu ja saunalinade osas. Kaebaja oli kaebuses märkinud, et neil, kes võeti vanglasse suvel, ei olnud kaasas pikka aluspesu ning puudub võimalus osta pikka aluspesu vangla poest. Kohtuistungil kohus palus täpsustada kaebuse esitajal, kuidas märgitud probleem puudutab kaebajat. A.K. kinnitas, et temal seda probleemi tegelikult ei ole, kuna teda ei vahistatud suvel ja pikka pesu tal ei ole ning ta ka ei soovi pikka pesu (tlk 66 istungiprotokoll). Samuti kinnitas A.K., et tal on kasutamiseks 2 käterätti ning probleemi ei ole. A.K. nõustub põhimõtteliselt ka vangla tegevusega, mil aasta lõpuks soovitakse varustada kinnipeetavad vangla vormiga. Kaebaja jääb selle juurde, et tal on kohustus hoolitseda hügieeni eest 1 kord nädalas, kuid tegelikkuses ei ole võimalik hügieeninõudeid järgida ja vangla võib teda karistada, kui ta ei järgi hügieeninõudeid. Veel väitis A.K. kirjalikus kaebuses, et ta ei nõustu vangla riietuse kandmise ja puhastamisega, kuid asja suulisel arutamisel kinnitas, et vanglariietuse vastu tal ei ole midagi, kuid ta ei saa neid pesta ega kuivatada. Kuna kaebuse esitaja väited ei ole järjepidevad, siis märgib kohus, et käesoleval ajal on kaebuse esitajal kohustus väljaspool sektsiooni kasutada vangla riietust, mille pesemise tagab vangla ning lisaks on võimalik kasutada käskkirjadega nr 48 ja nr 52 7 ettenähtud mahus isiklikku riietust, mille puhastuse ja korrashoiu kindlustab kinnipeetav oma kuludega. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et isiklike riiete koguse ja sortimendi piiramisega muutub võimatuks hügieeninõuete täitmine. Kaebaja väide, et eriti raske on hooldada vangla poolt kasutada olnud dressi, sest selle kiu koostis teda ei rahulda, on umbmäärane. Kaebuse esitaja väitis veel, et vangla antud riietus – spordidressid – on valmistatud ilmastikutingimustele mittevastavast materjalist, kuna neid ei saa kanda talvel suure külmaga või suvel suure kuumusega. Kaebuse esitaja ei väida seega, et vanglariietus oleks sobimatu sügiseste või kevadiste ilmatikutingimustega kandmiseks. Kaebaja ei osanud selgitada, missuguse kiu koostisega dress oleks vanglas või Eesti kliimas sobilik. Vangla eraldatud dress on valmistatud puuvilla ja polüestri segust. Kuigi A.K. nimetas, et temal seni kasutada olnud dress on paremast materjalist, ei osanud ta nimetada, missuguse kiu koostisega on nn parem dress. Kaebaja oletas, et vangla dress määrdub kiiremini ja riideid tuleks pesta sagedamini, eriti suvisel ajal. Kohus siinkohal leiab, et lubatud isiklike asjade loetelust nähtub, et kasutamiseks on lubatud veel üks paar samaväärseid riietusesemeid, so dressipüksid ja dressipluus, ning kaebuse esitaja saab kanda vahelduseks neid riideid, mis temal on olemas ja on väidetavalt parema kiu koostisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vangla eraldatud dress ei vasta Eesti klimaatilistele tingimustele. Polüester takistab riide väljavenimist ning puuvill imab vajadusel ära liigse niiskuse ning aitab kehal paremini hingata ja kuna A.K. ei pea seda dressi kasutama pidevalt, vaid võib varieerida muu riietusega. Isiklike riiete eest hoolitsemise tagamise kohustus on Vangistusseaduse § 46 lg 2 tulenevalt kinnipeetaval endal ning kolme spordidressi komplekti vahetades peaks hügieeni tagamine olema ka reaalselt võimalik. Vajadusel pesta asju tihedamini saab kaebaja kanda kambris olles näiteks lühikesi pükse dressipükste asemel või vastupidi. Kui kaebaja ei soovi kasutada oma rahalisi vahendeid vangla riietuse pesemiseks, siis tuleb tal leppida vangla poolt organiseeritud puhastamisvõimalustega. A.K. märkis veel, et kui isiklikke riideesemeid on lubatud kasutusse vaid üks komplekt, siis ei ole võimalik kasutada teist samalaadset riideeset ajal, kui pestud riided kuivavad (spordidress, püksid, saunalina vms). Kohus on juba märkinud, et Tallinna Vangla direktor muutis 11.09.2007.a. vaidlusalust käskkirja ja muudatusest arvates ja ka praegusel hetkel on saunalina ja sooja aluspesu koguseks 2 tk. Kui lisaks isiklikele riietele, sh spordidressile, on kaebuse esitajal vangla poolt võimaldatud kasutada 2 komplekti dresse, lühikesi pükse, siis saab riietusega varieerida. Seega on kaebuse esitajal võimalik selga panna teised samaväärsed riided ajaks, mil isiklikke riideid pestakse või kui pestud riided kuivavad. Kui vangla riided on pesumajas, saab ta kasutada teisi riideid. Kaebaja väide, et ta peab kandma vangla dressi all jopet, kuna keegi juba sai karistada, kui kandis jopet vangla dressi peal, on arusaamatu. A.K. leidis, et vangla dress saab märjaks, kui ta ei saa kasutamiseks jopet ja tal on kartus, et temale ei väljastata riietusena laost jopet; ta kardab, et „ei anta dressipluusi peale jopet. Lumi tuleb maha ja ta peab panema jope vormi alla“ (tlk 66 protokoll). Kohus märgitud kartuse suhtes leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et Tallinna Vangla nõuab jope kandmist dressipluusi all, sellist nõuet käskkirjast ei tulene, vastustaja ka ei tea juhtumit, mil oleks nõutud jope panemist dressipluusi alla, siis ei saa karta nõude esitamist, mis on ebareaalne. 11.10.07.a. märkis kaebaja (tlk 46), et direktori käskkiri on vastuolus kinnipeetavate „elementaar asjade olemas oluga. Kuna minult võeti ära joppe ja palit, aga ilmastikuoludele vastavat riietust pole väljastatud ega tagastatud“. Kohus selgitas kaebajale, et kambritest võeti 8 ära üleliigsed asjad ja kaebaja ei esitanud kaebust kohustamisnõudega tagastada tema asjad või põhjusel, et tema avaldust asjade tagastamiseks pole lahendatud. Kaebuse esitaja ei esitanud ka kohtuistungil kohtule avaldust või andmeid, milline avaldus on senimaani väidetavalt lahenduseta ning ta ei taotlenud kaebuse nõude ja eseme muutmist. Vastupidiselt kinnitas kaebuse esitaja, et ta vaidlustab direktori eelmärgitud käskkirja. Käskkiri ei keela jope kasutamist. Vastupidiselt nähtub käskkirjast, missuguseid asju võib kinnipeetav omada kambris ja et kinnipeetav võib kasutada isiklikke riietusesemeid, sh jopet. Seega ei keela käskkiri jope kasutamist ning vastustaja kinnitas, et juhul, kui kinnipeetaval endal puudub vajalik riietus, antakse humanitaarabi korras kasutamiseks vajalik riietus, sh jope. Kaebusest ja selle selgitustest nähtub, et A.K. leiab, et olukord hügieeni järgimisel on senisest halvenenud ja võimatu. Kohus märgituga ei nõustu. Ka enne käskkirja kehtestamist võis kinnipeetav vangla direktori loal isiklike riideid kasutada tingimusel, kui kinnipeetav tagas oma kuludega nende puhastuse ja korrashoiu. Kaebuses on märgitud, et kuivatamiseks ja pesemiseks ei ole vajalikke tingimusi. Tegelikult ei ole aga kaebajale tehtud takistusi kuivatada asju suvel väljas pesunööril, osta poest pesuvahendeid või riietusasju, keeta vett ja kuivatada asju ka kambris, so nii nagu varem. Kui vangla hoolitseb täiendavalt vangla eraldatud riietuse eest, siis olukord, mis valitses seni, leevendub. Kinnipeetava vangla riietuse peseb vangla, seega ei pea kuivatama neid asju kambris. Kes soovib rahalist teenust, see saab saata pesu ja riided pesemiseks pesumajja. Seega ei ole asjakohased kaebuse esitaja väited seniste tingimuste halvenemises (pesumasina puudumine, sooja vee küsimused, eraldi kuivatusruumi ja vahetusriiete puudumine vms), kuna pesuruumi ja pesumasinat ei ole kambris olnud ka varem ja vee keetmisel kehtib endine süsteem. Asjade vähenemisel kambris ei pea kuivatama ja pesema riideid, mis ei ole kambris hädavajalikud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei toonud esile, et pesemistingimused oleksid pärast vaidlusaluse käskkirja andmist piiratumad kui varem, siis leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri ei muuda elementaarsete hügieeninõuete täitmist võimatuks ega raskenda seda võrreldes varasemaga, vaid olukord leevendub. Vangla riietuse kandmise vajaduse ja vorminõude tingis Tallinna Vangla selgituste kohaselt vangla julgeoleku suurendamise vajadus ja eesmärk. Vangla dressi kasutamise vastu oli kaebaja algul mitmel põhjusel ja lõpuks ta soostus, et vanglal on õigus sisse seada vormiriietus. Vaatamata kaebaja nn soostumisele märgib kohus, et nõustub vastustajaga, et olemasolev riietus võimaldab kinnipeetavaid paremini visuaalselt jälgida, vähendab keelatud asjade peitmise võimalust ning kergendab kambrite korrashoidmist. Sellise riietuse kandmine ja julgeoleku eesmärk teenib ka avalikke huve, mis kaalub üle kaebuse esitaja võimaliku ebamugavustunde ja ümberkorraldused on vajalikud ja põhjendatud, kuigi võrreldes varasemaga piirati mõnevõrra asjade hulka. A.K. seisukoht, et ta on sunnitud riietuma peale pesemist musta pesusse või riietusse, ei ole tõene.
Kaebajal on võimalus panna selga puhas pesu, pesta end kord nädalas saunas ja peale sportimist, kaebaja kinnitas, et ihupesu on kogu aeg võimalik panna selga puhtana, kuna tal on olemas T-särk, tal on 4 paari ihupesu, temale anti vangla poolt 2 dressi (tlk 67). Eelnevalt märkis kohus, miks ta leiab, et ka üleriituse küsimus on lahendatud piisavana, et järgida hügieeninõudeid. Seega sõltub kinnipeetavast endast, kas ta peseb ennast ja riietust ning soovib jälgida hügieeninõudeid, mis vangla tingimustes on pakutud ja võimalikud. Vangla ei ole kinnipeetavalt nõudnud midagi ülemäärast ega võimatut, kuid püüab kaasajastada vangla olusid vastavalt võimalustele. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebaja esiletoodud põhjused ei muuda kohtu järeldust, et käskkirjaga ei rikuta kaebaja õigusi. 9 3) A.K. oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja kohtukulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.