) § 100 lg 1 alusel ainult süülise rikkumise eest on lubatud karistada. Kaebaja leiab, et kuna süüd tal pole, puudub karistamiseks alus. Väidetav rikkumine toimus kell 08.10. Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) järgi loendus toimus kell 07.30- 08.00.
Seega on lubatud karistada rivistusel mitteosalemise eest ainult siis, kui rivistus toimub Kodukorras kirjas oleval ajal. Eeltoodu alusel oli õigusrikkumise toimumine võimatu. Direktori käskkirjas puudub karistuse määranud isiku ees-ja perekonnanimi. Leiab, et ka seetõttu tuleks tunnistada käskkiri kehtetuks. Palub tühistada Tallinna Vangla direktori käskkiri 622-d ja tunnistada Tallinna Vangla tegevus ebaseaduslikuks ning mõista Tallinna Vanglalt välja menetluskuludena 80.00 EEK (riigilõiv) kaebaja kasuks. 17.09.07.a. teatab kaebaja, et jääb kaebuse juurde ja nõustub kirjaliku menetlusega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vahistatu M. P. P. pani 22.06.07.a. Tallinna Vangla II eelvangistushoone kambris nr 334 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele rivistuda hommikuseks loenduseks selleks näidatud kohas. Tallinna Vangla direktori 18.07.07.a. käskkirjaga nr 622-d karistati vahistatu M. P. P.t
p 1 ning Kodukorra p 4.9 ja p 4.10 rikkumise eest noomitusega.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 4.9 kohaselt tähendab rivistus, et kinni peetavad isikud on kohustatud joonduma selleks vanglaametniku poolt ettenäidatud kohas kambris, sektsioonis või väljaspool hoonet, v.a raviarsti poolt määratud voodihaiged, ning p 4.10 alusel on kinni peetav isik kohustatud osalema rivistusel. Kaebaja väidab, et 22.06.07.a. hommikusele rivistusele ülestõusmine polnud võimalik tema tervisliku seisundi tõttu. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on valvur Eduard Aktšurini 22.06.07.a. ettekanne nr 1144, mille kohaselt kaebaja magas hommikuloenduse ajal ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele tõusta voodist üles ja rivistuda loenduseks vanglaametniku poolt näidatud kohas. Ettekandes kirjutatu õigsust on oma allkirjaga kinnitanud juures viibinud valvur Marju Ader. Ettekandes ei ole märgitud, et intsidendi toimumise ajal oleks kaebaja viidanud suutmatusele tõusta hommikusele rivistusele tervisliku seisundi tõttu. Ka oma kaebuses kohtule on ta märkinud, et seletas kirjalikult, et tema tervislik seisund rivistusele tõusmist ei võimaldanud. 12.07.07.a. on kaebaja kirjutanud vaatlusaluse rikkumise kohta seletuskirja. Seletuskirjas on ta märkinud, et oli haige. Haigust seletab ta lahti nii, et talle antud ravimite tõttu tekkis 2 terviseprobleeme, mis takistasid kell 8 ülestõusmise, või ei olnud ta veel käinud arsti juures ja oli haige. Tallinna Halduskohtu menetluses on haldusasi 3-07-1476 M. P. P. kaebuses Tallinna Vangla direktori 17.07.07.a. käskkirja nr 609-d tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga määrati M. P. P.le 18.06.07.a. rikkumise - hommikuseks loenduseks mittetõusmine – eest distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva kartserit. Käskkirja materjalide juures on Tallinna Vangla arst Kristi Annisti 10.07.07.a. koostatud meditsiiniline õiend selle kohta, et allergia vastu saab M. P. P. ravi ning allergia ei sega igapäevaseid toimetusi. Õiendis on ka märgitud, et õiendi kirjutamisele eelneval ajal on M. P. P. viibinud arsti vastuvõtul 18. mail, 26. juunil, 28. juunil, lisaks 3. juunil õe vastuvõtul. Kuna allergia on samuti kohtumenetluses olevas haldusasjas nr 3-07-1400 materjalide juures oleva tõendi kohaselt olnud kaebajal alates teisest eluaastast ja seega on olnud see pikka aega kestnud seisund, kehtib 18.06.07.a. distsiplinaarrikkumise materjalide juures olev õiend ka 22.06.07.a. toime pandud rikkumise kohta. Tõendatud on, et tervislik seisund ei takistanud kaebajal sooritamast igapäevaseid toimetusi. Ka rivistus, mis kuulub Kodukorra kohaselt kinni peetava isiku päevakavasse, on igapäevane toiming. Kaebuses märgitakse, et kuna Kodukorra järgi loendus toimub ajavahemikus kell 7.30 kuni 8.00 ja korraldusele mitteallumine on ettekande kohaselt fikseeritud kell 8.10, et siis ei olegi võimalik teda karistada õigusaktide nõuete rikkumise eest. Veel on kaebaja seisukohal, et kui vaatlusalusel käskkirjal puudus karistuse määranud isiku ees- ja perekonnanimi, siis tuleb käskkiri tunnistada kehtetuks. Nende väidetega vastustaja ei nõustu. Kaebajat on vaatlusaluse käskkirjaga karistatud
p 1 rikkumise eest, mille kohaselt on kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kinni peetavate isikute järelevalve toimub 24 tundi ööpäevas, oli kaebajal põhimõtteliselt kohustus igal ajal, konkreetsest kellaajast sõltumatult, vanglaametniku korraldusele alluda. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust ei muuda asjaolu, et M. P. P. allumatus korraldusele rivistuseks tõusta on fikseeritud 10 minutit hiljem kellaajast, mis Kodukorra kohaselt on määratud rivistuseks. Käskkirjal on ilmselgelt Tallinna Vangla direktori Erkki Osolaineni allkiri, ka kaebaja ei ole väitnud, nagu võiks allkiri olla võltsitud või muu isiku oma. Ees- ja perekonnakonnanime mittemärkimine käskkirjal ei ole oluline puudus, mis võiks tingida käskkirja tühistamise. M. P. P. rikkumine on tõendatud distsiplinaarmenetluse materjalidega: valvur Eduard Aktšurini ettekandega, millest ilmneb, et 22.06.07.a. kaebaja keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust tõusta hommikuseks loenduseks talle näidatud kohas. Vastustaja on seisukohal, et vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine kaebaja poolt on piisavalt tõendatud süülise rikkumise tuvastamiseks ja M. P. P. karistamiseks distsiplinaarkorras. Tallinna Vangla direktori 18.07.07.a. käskkirja nr 622-d on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist, mistõttu nimetatud käskkiri on õiguspärane. 3 Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud protsessiosaliste selgitusi ja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Tallinna Vangla direktori 18.07.07.a. käskkirjaga nr 622-d karistati vahistatu M. P. P.t
Asjas kogutud materjalidega on leidnud kinnitust, et vahistatu M. P. P. pani 22.06.07.a. Tallinna Vangla II eelvangistushoone kambris nr 334 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele rivistuda hommikuseks loenduseks selleks näidatud kohas.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 4.9 kohaselt tähendab rivistus, et kinni peetavad isikud on kohustatud joonduma selleks vanglaametniku poolt ettenäidatud kohas kambris, sektsioonis või väljaspool hoonet, v.a raviarsti poolt määratud voodihaiged, ning p 4.10 alusel on kinni peetav isik kohustatud osalema rivistusel. Märgitud kohustused ja Kodukorraga seatud päevakava kehtivad ka vahistatule ja kohus ei näe, et nõue oleks vastuolus EV Põhiseadusega. Tallinna Vangla peab tagama julgeoleku ja sisekorra ning neid väärtusi ohustavad tegevused, mille kohaselt isik jätab täitmata päevakava ja ei allu korraldustele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vanglaametniku korralduse seaduslikkust ei muuda asjaolu, kas M. P. P. näitas ülesse allumatust korraldusele rivistuseks tõusta päevakavas määratud ajal või hiljem. Kui päevakavaga seatud toimingu tegemise aeg oli saabunud, siis pidi kaebaja olema valmistunud rivistuseks. M.P.P. ei väidagi, et ta oli tõusnud rivistuseks päevakavas märgitud ajal. Karistada ei oleks saanud isikut, kes veel ei pidanud täitma kohustust, mille täitmise aeg ei ole saabunud. Niisuguse juhtumiga käesoleval juhul tegemist ei ole. M. P. P. rikkumine on tõendatud distsiplinaarmenetluse materjalidega: valvur Eduard Aktšurini ettekandega, millest ilmneb, et 22.06.07.a. kaebaja keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust tõusta hommikuseks loenduseks talle näidatud kohas. Vangla tegevuse regulatsioon ja vanglas kehtivad eeskirjad, sh Vangistusseadus, VSKE, Tallinna Vangla Kodukord olid kaebajale teada ning tutvustatud allkirja vastu juba 02.01.06.a. (tlk 15). Kaebuse esitaja ei väidagi, et ta ei ole teadlik Kodukorrast ja vangla kehtivast korrast. Sündmuse ajaks oli ta viibinud Tallinna Vanglas juba pikemat aega ning enamasti täitis ta kehtivat korda, kuid mingil põhjusel hakkas käituma teistmoodi, kui varem. Distsiplinaarmenetluse materjale on kaebajale tutvustatud; selle menetlusprotokolliga tutvus ta selle koostamisel 13.07.07.a. (tlk 78). Seletuskirja kirjutas M.P.P. 02.07.07.a. (tlk30). Selles ta märgib ära, et antud juhul ta oli haige ja kuna tegemist ei ole süülise rikkumisega, siis ei saa karistada ning menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja ei väida ka ise, et ta täitis nõuded ja tõusis rivistuseks. Lisatud oli isiku distsiplinaarkaristuste kaardi andmed. Kohtukaebuses ei märgi kaebaja ära, missugune tervisevigastus tal oli sündmuse päeval. Kaebusele ei lisatud kaebaja poolt tõendit haiguse või haigestumise kohta märgitud ajal. Arst Kristi Annist koostas meditsiinilise õiendid (tlk 32) 10.07.07.a. seisuga, millest nähtub, et peale sündmust ei ole kaebaja arsti poole pöördunud, ka ei nähtu, et oleks tehtud kandeid meditsiinilisse kaarti, mis võiksid viidata, et olid tervise probleemid. Arst on kinnitanud teadmist, et M.P.P.l on diagnoositud allergia, mille vastu ta on saanud ravi. Seisund on stabiilne. Arst teeb järelduse, et haigus ei sega igapäevatoiminguid. Enne sündmust oli kaebaja tervist kontrollitud 18.05.07.a; 03.06.07.a. Ametnikule korralduse andmise ajal kaebaja oma tervise seisundi kohta midagi ei avaldanud. Kuna M.P.P. on mitmes samal 4 perioodil esitatud kohtukaebuses avaldanud, et ta põeb lapsepõlvest allergiat, siis vaidlust selles osas ei ole. Hilisemates kaebustes asus M.P.P. seisukohale, et ta põhimõtteliselt ei pea seda nõuet vajalikuks, vaid see on igandlik nähtus. Vaatamata märgitule leiab kohus, et korralduse eiramise tegelikuks põhjuseks ei ole tervislik seisund või haigus. Isegi juhul, kui isikul oleks olnud kergemad tervisehäired, puudunuks takistus täita kohustusi, mis ei ole koormavad. Märgitust tegi vangla õigesti järeldused, et puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebajal haigusseisundi olemasolu enne ja peale sündmust ja ta ei ole vajanud arstiabi, samas igapäevatoimingud olid kaebajale jõukohased. Seega puuduvad tõendid, et kaebaja ei saanud tõusta haigusseisundi pärast. Puuduvad tõendid, et kaebaja vajas arstiabi ning nõudis arstiabi. Selles kaebuses M.P.P. ei väidagi, et ta nõudis arstiabi. Kohustus järgida päevakava kujutab igapäevatoimingut, mille järgimine ei ole ülemääraselt koormav. Ülalmärgitust järeldub, et kaebaja oli kohustatud alluma Kodukorra nõuetele ja osalema rivistusel, kuid ta seda ei teinud. M.P.P. mitmete kaebuste alusel saab väita, et tegelikult on kaebaja võtnud vale hoiaku ning arvab, et kuna tema meelest ei ole nõue mõistlik ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik, siis ei saa teda karistada. Kohus märgib, et senimaani, kuni kaebaja ei ole saavutanud märgitud nõuete muutmist, tuli tal alluda ametniku korraldusele ja kehtivale päevakavale. M.P.P. ei olnud saavutanud sündmuse toimumise ajaks Kodukorra nõuete muutmist. Haldusasjas nr 3-07-1577 esitas kaebaja väited, et Tallinna Vanglas nõutav rivistumine hommikuseks loenduseks ei ole vajalik piirang vahialaustele ja et vahialasutel on õigus kasutada enda aega oma äranägemise järgi. Rivistumise nõue on nõukogude aja pärand ega ole vajalik ei vahialustele ega vanglale julgeoleku tagamiseks. Soome vanglas näiteks valvur teeb hommikul kambri ukse lahti ning pakub võimalust minna vabatahtlikule hommikusöögile. See kaebaja seisukoht kinnitab kaudselt lisaks, et tegemist on kaebaja hoiakuga, mitte aga takistusega täita Kodukorra nõudeid ja ametniku antud korraldust tervislikest põhjustest. Kohus kontrollis täiendavalt kaebaja tervisekaardi andmeid haldusasja nr 3-07-1079 toimikust (tlk 26-48), millest ei nähtu samuti, et kaebajal oleks terviseprobleeme, mis takistasid täitmast esitatud nõudeid. Kohus veelkord kordab, et senimaani, kuni kaebaja ei olnud püstitanud vangla ees kaebust nõude põhiseadusele vastavuses, ei saanud kaebaja jätta nõuet täitmata. M.P.P. ei olnud saavutanud nõude tunnistamist Põhiseadusega vastuolus olevaks, järelikult tuli nõue täita. Kaebaja jättis nõuded täitmata tahtlikult ja seejuures puudus tal nõuete täitmata jätmiseks mõjuv põhjus, sh haigusseisund ehk tervislik vastunäidustus. Seega rikkus kaebaja süüliselt nii päevakava nõuet kui ka ametniku korraldust tõusta ülesse rivistuseks ja rivistuda ettenähtud kohas. Märgitu tõttu koostas valvur E.Akšurin ettekande nr 1144 (tlk 29). Kohu on seisukohal, et vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine kaebaja poolt on piisavalt tõendatud süülise rikkumise tuvastamiseks ja M. P. P. karistamiseks distsiplinaarkorras. 2) Tallinna Vangla direktori 18.07.07.a. käskkirja nr 622-d on koostanud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja õiget otsustamist. Kui sündmus toimus 22.06.07.a. ja käskkiri vormistati 18.07.07.a. ning tutvustati kaebajale allkirja vastu 20.07.07.a., siis on karistus määratud tähtaegselt.
lg 41 kohaselt võib määrata distsiplinaarkaristuse kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kuna karistus loetakse määratuks arvates distsiplinaarkaristuse käskkirja 5 tutvustamisest, siis nähtub, et karistus määrati 1 kuulise määramise tähtaja raames. Kohus kontrollis käskkirja pöördelt, et kaebaja sai allkirja vastu käskkirja kätte 20.07.07; otsuse kätteandmist kinnitab lisaks K.Hanimägi vastav märkus käskkirja pöördel. Käskkirjal on veel kaebaja tehtud märkus (esiküljel), et ta vaidlustab otsuse kohtus ja märgitud kuupäevaks 20.07.07.a. 3) Kaebaja on veel märkinud, et karistuse määramise käskkiri, mille ta sai vastustajalt ja mille ta lisas kaebusele (tlk 4) nähtub, et allkirjastaja ei ole ära märkinud ees-ja perekonnanime. Vastustaja on kinnitanud, et tegemist on vangla direktori allkirjaga. Kohtul ei ole kahtlusi, et käskkirjal on ilmselgelt Tallinna Vangla direktori Erkki Osolaineni allkiri. Kaebaja ei ole väitnud, et allkiri on võltsitud või et selle kirjutas direktori asemel muu isik. E.Osolaineni allkiri on kaebajale tuttav, kuna käskkirju on vormistatud E.Osolaineni allkirjadega korduvalt enne märgitud juhtumit. Ees- ja perekonnakonnanime mittemärkimine käskkirjal ei ole antud juhul selline oluline puudus, mis võiks tingida käskkirja tühistamise. 4) Ülaltoodu alusel kohus leiab, et käskkiri on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta kaebaja tasutud riigilõiv 80 EEK M.P.P. kanda vastavalt HKMS § 92 lg 1. Karin Kalmiste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.