← Eesti

2-07-2383/22

2-07-2383 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-2383 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. detsember 2007.a kl 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Vxxx Lxxx hagi Vxxx Lxxx`i muutmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. november 2007.a Istungil osalenud isikud Hageja Vxxx Lxxx vastu elatise määra Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista Vxxx Lxxx´ilt (isikukood xxx, registrijärgne elukoht Xxx, tegelik elukoht on teadmata) Vxxx Lxxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis tütre Vxxx Lxxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 17.01.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  6. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest makstud elatise summa 6 590 krooni (kuus tuhat viissada üheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu 1

(4)2-07-2383 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. jaanuaril 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 20.06.1998.a sündinud tütar Vxxx Lxxx.. Ida-Viru Maakohtu
  3. veebruari 2004.a kohtuotsusega abielu lahutati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 620 krooni kuus.
  4. Hageja palus vastavalt PKS § 60, § 61 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus. KOSTJA VASTUS
  6. veebruaril 2007.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud hageja poolt taotletava summa suurusega. Kostja väitel ta ei tööta. Kostja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, kompromissi sõlmida ei soovinud. Kostja palus jätta kohtukulud hageja kanda. HAGEJA VASTUS
  8. veebruaril 2007.a esitatud vastuses teatas hageja, et soovib elatist saada igakuiselt, mitte siis, kui kostja maksab. KOHTUISTUNGID
  9. 03.04.2007.a, 24.05.2007.a ja 18.09.2007.a kohtuistungitele kostja ei ilmunud, kohtukutsed kostjale kätte toimetamata.
  11. novembri 2007.a kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõuete juurde. Seoses kostja ilmumata jäämisega hageja palus arutada tsiviilasi sisuliselt kostja osavõtuta. Hageja seletuste kohaselt on kostja tasunud elatisraha vastavalt kohtuotsusele, viimase kolme kuu, s.o 2007.a augusti, septembri ja oktoobrikuu eest kostja tasus elatist kokku 2 250 krooni eest. Hageja soovib elatist alates hagi esitamisest ja on nõus, et tehakse tasaarvestus kostja poolt tasutud summade osas.
  12. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagiavalduses toodud ja Rahvastikuregistri andmebaasis oleva kostja elukoha aadressile Xxx mitmel korral saadetud kohtukutsed tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“, „isik peidab ennast“, „käib üks kord kuus“ (t.lk. 55-58). Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi alates 2004.a juulikuust kostjal ei ole tööandjat ja ametlike sissetulekuid, kostja on arvel Tööturuametis (t.lk 48). Kohus kaasas politsei abi kostjale kohtukutse kätte toimetamiseks, kuid politseikonstaabel tagastas kohtukutse märkega „ei ela antud aadressil“ (t.lk. 43, 44, 60-63). Viru Maakohtu 18.10.2007.a kohtumäärusega määrati toimetada kohtukutse kostjale avalikult. Kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.10.2007.a, seega loetakse kohtukutse kostjale kättetoimetatuks alates 09.11.2007.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  13. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
(4)2-07-2383
  1. TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamist. Kostjale kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Seaduse järgi loetakse kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kostja ei teatanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
  2. Sünnitunnistuse järgi on lapse Vxxx Lxxx vanemateks hageja ja kostja (t.lk.2). Ida-Viru Maakohtu 12.02.2004.a kohtuotsusega rahuldati hageja hagi kostja vastu, lahutati poolte vaheline abielu ning mõisteti kostjalt hageja kasuks elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 620 krooni (t.lk. 5-7). Hagiavalduse ja hageja poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt kostja maksab elatusraha vastavalt kohtuotsusele. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hagiavalduse kohaselt laps on suureks kasvanud ja kasvanud on ka tema ülalpidamiseks vajaminevad kulutused.
  3. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  4. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
  5. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Alates 14.05.
  6. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleva otsuse tegemise ajal moodustab 1 800 krooni. Hageja nõuab elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus lapse vajadusi üldse välja selgitama.
  7. Hageja töötab. Põlevkivi Kaevandamise AS-i Aidu Karjääri 11.10.2007.a tõendi kohaselt hageja netosissetulekuks on keskmiselt 5 824 krooni (t.lk. 71). Lisaks saab hageja lapsetoetuse 300 krooni kuus. Teisi sisetulekuid hagejal ei ole. Hageja seletuste kohaselt tema varaks on kahetoaline päritud korter Kxxx, mille juurde kuulub väike ajamaa (t.lk. 73). Teisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole.
  8. Tööturuameti tõendi kohaselt on kostja registreeritud töötuna (t.lk. 12). Kostja varalist seisundit ei olnud võimalik tuvastada, hageja sellest midagi ei teadnud. Hageja teada lisaks poolte ühisele lapsele kostjal on teisest abielust sündinud tütar, kes on täisealine. Kostja on sisseregistreeritud korteris xxx, mis on abikaasade ühisvara.
  9. Poolte ühine laps on suureks kasvanud. Oma vastuses hagile kostjal ei olnud vaidlust lapse vajaduste kasvamise üle. Kuigi kohtul ei ole täpsemaid andmeid kostja varalise seisundi kohta, arvestades, et hageja on nõudnud elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras ja PkS §61 lg5, lg6 sätestatud elatise alla ½ kehtestatud kuupalga alammäära vähendamise asjaolusid kohus ei 3
(4)2-07-2383 tuvastanud, tuleb hagi rahuldada hageja poolt nõutud summas 1 800 krooni kuus alates hagi esitamisest, s.o 17.01.2007.a kuni Vxxx Lxxx täisealiseks saamiseni.
  1. Hageja seletuste kohaselt alates hagi esitamisest kostja on tasunud elatise vastavalt kohtuotsusele summas 620 krooni, v.a 2007.a augusti-oktoobri kuud, millede eest maksti kokku 2 250 krooni, kokku 6 590 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kohtukulud
  2. Hageja on tasunud kostjale menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest 100 krooni (t.lk. 66). Taotlust nimetatud kohtukulu kostjalt väljamõistmiseks hageja esitanud ei ole. Kostja kohtukulud ei ole teada. TsMS §162 lg 4 kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.