), kuivõrd kostjale on tema omandi lõppemise kohta tehtud jõustunud kohtuotsus teada ning menetlusosalisele kohustuslik (TsMS § 457 lg. 1). 2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal lasub kohustus teha hageja ainuomandi kinnistamiseks vajalikke toiminguid või mitte. Hageja väidab, et kinnistusraamatus OÜI kaasomandi kohta tehtud kande kustutamiseks on vajalik kostja notariaalses vormis antud nõusolek. Kostja vastavat tahteavaldust teinud ei ole. Kostja väidab, et ei ole vastavat tahteavaldust teinud põhjusel, et hageja pole täitnud raha maksmise kohustust. Kostja 4 väidab ka, et ei peagi mingit tahteavaldust tegema, kuivõrd hagejal on võimalus tugineda kande tegemisel kohtuotsusele. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg. 1 järgi on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab; lg. 21 järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Seega on hageja õigesti pöördunud kinnistusraamatus omandi ja omaniku kannete muutmiseks notari poole. KRS § 341 lg. 1 järgi peab kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks olema selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduse ei ole sätestatud teisti; lg. 2 p. 2 järgi on asjaõiguse kustutamisel puudutatud isikuks kustutatava asjaõiguse omaja. Seega on õige hageja väide selles, et OÜI nõusolek on tema kaasomandi kohta tehtud kande kustutamiseks vajalik. Vaidlust ei ole selles, et OÜ I ei ole kande kustutamiseks nõusolekut andnud. Hageja väide selles, et kostja ei ole teinud hageja omandi kinnistamiseks vajalikke toiminguid, on tõendatud notar LJ 25.juuni 2007 teatega nr. XXX. Kostja põhjendused notari juurde ilmumisest keeldumise kohta on otsitud ja kohatud. OÜI väide selles, et kohtuotsusega väljamõistetud raha üleandmine on eelduseks omandi üleandmisele pole õige. Hageja on otsuse jõustumise ajast vara omaniks ning seda ei mõjuta asjaolu, kas maksekohustus endise kaasomaniku suhtes on täidetud või mitte. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest 2-041481 ei tulene kohtuotsuse täitmise korda ega viisi. Juhul, kui hageja kostja suhtes otsust ei täida, on kostjal õigus nõuda hageja suhtes sundtäitmise läbiviimist. TsÜS § 68 lg. 5 järgi võib juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendada selle jõustunud kohtuotsusega, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Seega põhineb hageja nõue kostjal kinnistusraamatus kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamises seadusel ja tuleb rahuldada.
2 järgi on sellekohane kohtuotsus kinnistusraamatu kande tegemise aluseks ning võimaldab hageja kinnistamisavalduse rahuldamist ilma puudutatud isiku nõusolekuta. 3. Poolte vahel on vaidlus XXX kinnistu valduse (otsese ja kaudse) üle. Hageja väidab, et kostjatel puudub valduse õiguslik alus. Kostja, OÜ I väidab, et on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ning õigustatud vara kaasomanikuna asja valdama. Kostja, IB väidab, et valdab asja üürilepingu alusel. Kohus leiab, et OÜI valduse õiguslik alus lõppes 17.jaanuaril 2007 seoses omandi lõppemisega. Üksnes kinnistusraamatus omandi kande kustutamisega viivitamine ei anna tema valdusele õiguslikku kaitset. Kostja ei ole esile toonud valduseks muu aluse olemasolu. Pooled vaidlevad 1.septembri 2004 tehingu õiguspärasuse üle. Hageja väidab, et tehing on tühine. Üürilepingu sõlmimine kaasomandi esemele kaasomaniku teadmata ja nõusolekuta pole lubatud; tehing on sõlmitud tagantjärele kuupäevaga ning eesmärgiga takistada hagejat omaniku õiguste realiseerimisel. Kostjad väidavad, et tehing on sõlmitud enne hagejal omandi tekkimist ja eesmärgiga hoida ära vara hävimine. TsÜS § 85 järgi on heade kommetega või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Hageja väidab, et kostjad on pahauskselt rikkunud hageja õigusi kaasomandi valdamisel ja kasutamisel. Asjaõigusseaduse (
) § 72 järgi peavad kaasomanikud valdama ja 5 kasutama ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas; § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanikel kokkuleppel. Kohus leiab, et 1.septembri 2004 üürilepingu sõlmimisega on hageja õigusi rikutud. Vaidlust ei ole selles, et Padu 11 kinnistul asuva eluhoone põhikorrusel on kolm tuba ja kõrvalruumid. Seega on hoone kasutatav kolmetoalise korterina. Üüri esemeks on lepingu p. 2 järgi XXX asuvas elamus kolmetoaline korter üldpinnaga 90m
2 ja 5 järgi on kaasomanikul õigus eeldada, et tema huvide ja õigustega arvestatakse; kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kostjad on üürilepingu sõlmimisega käitunud hageja suhtes pahauskselt. OÜ W ja tema asemel üürilepingusse astunud OÜ I oli teada, et neile kuulunud vara oli kaasomand; seega pidanuks hea usu põhimõtet järgides kaasomandi üürimisel tingimata välja selgitama teise kaasomaniku kasutushuvi, mida tehtud ei ole. On õige, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teise kaasomaniku nõusolekuta (
4), kuid vara kümneks aastaks üürile andmine harilikust väärtusest oluliselt madalama hinnaga, ei ole hinnatav asja säilitamiseks vajaliku toiminguna. Kohus loeb 15.novembri 2004 lepinguga tõendatuks, et selle sõlmimise ajal 6 ei olnud XXX vara I.B ile üle antud. Kostjate poolt üürilepingu sõlmimisega oma õiguste kuritarvitamist kinnitab ka asjaolu, et varasemates kohtuvaidlustes pole vara üürimist esile toodud. 1.septembri 2004 tehing on tehtud vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja huve selgelt kahjustav. Lepingus sisaldub kokkulepe üüri tasumises summas 500 krooni; kõrvalkulude tasumises pole eraldi kokkulepet sõlmitud. Kostja pole kummutanud hageja väidet selles, et tegemist on vara kasutusse andmisega alla hariliku väärtuse. Seega on leping sõlmitud vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega puudub IBi valdusel õiguslik alus.
järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandi tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest.
1 järgi või valdaja asja väljanõudmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad valdavad hageja asja, s.o. OÜ I kaudse valdajana ja IB otsese valdajana. Eeltoodud põhjendustel puudub kostjatel vara valdamiseks õiguslik alus ning hageja nõue valduse väljanõudmises on põhjendatud. 4. Poolte vahel on vaidlus vara kasutuseelise kuuluvuse üle. Hageja väidab, et kostjad on vara üürimisega võtnud hagejalt võimaluse saada omandilt tulu. Pooltel puudub vaidlus selles, et OÜ I ei ole hagejale üle andnud vara kasutusse andmisest laekunud tulu ega ka osa sellest. TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisti; § 62 järgi on esemest saadavaks kasuks muu hulgas kasutuseelised ja õiguslikud viljad (tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu). Vaidlust ei ole selles, et hagejal puudub OÜI käitumise tõttu võimalus oma omandit kasutada ning võimalus saada omandilt tulu. OÜI käitumine on hageja vara kahjustav ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 ja 8 järgi on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine heade kommetega vastuolus oleva tahtliku käitumisega õigusvastane. VÕS § 76 lg. 1 ja 101 lg. 1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda seadusest või tehingust tuleneva kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlust ei ole selles, et hageja vara on kahjustatud (vähenenud). Hagejal puudub vara omandamise ajast alates võimalus seda vallata ja kasutada ning võimalus saada sellelt tulu. Selle võimaluse on hageja minetanud kaasomaniku pahauskse käitumise tõttu. Seega on hageja kahju põhjuslikus seoses kostja õigusvastase käitumisega. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole vaidluses tuginenud süü puudumisele ega toonud esile asjaolusid, mis oleks aluseks vastutuse välistamisele. 7 VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja väidab, et kasutuseelise maksumuseks on üüri harilik väärtus, mille hageja oleks kasutuseelisena või tuluna saanud. Kostja ei ole seda väidet kummutanud. Hageja tõendab üüri harilikku väärtust kinnisvarabüroo Uus Maa ekspertarvamusega XXX, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina. Vaidlusaluse eluruumiga sarnaste eluruumide üürihinnad kommunaalteenusteta on ajavahemikus 2004 kuni 2006 keskmiselt summas 5 000 kuni 6 000 krooni; 2007 aastal vahemikus 5 000 kuni 10 000 krooni kuus. Kostja pole hageja tõendit sisu kahtluse alla seadnud ega esitanud selle asjaolu kohta omapoolseid tõendeid. Hageja on kahju arvestuses lähtunud kaasomandi osa suurusest; kostja pole kahju arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga kahju arvestamises alustes ja suuruses. menetluskulud Hageja on 2.mai 2007 maksekorraldusega nr. 12, 27.juuli 2007 maksekorraldusega nr. 2130 ja 10.augusti 2007 maksekorraldusega nr. 37390 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 7 250, 1 000 ja 56 750 krooni. Arvestades kostjate osalust menetluses ja puutumust hageja õiguste ja huvidega leiab kohus, et menetluskulude solidaarse hüvitamise kohustuse panemine kostjatele pole IBi suhtes õige. Menetluskulud tuleb kostjate vahel jaotada proportsiooniga 75% ja 25%. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162, 230, 436, 438, 441-442; 457 lg. 1; TsÜS §-st 5; 62; 621 lg. 2; 66; 68 lg. 5; 84; 85; VÕS §-st 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 3; 127 lg. 1; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 ja p. 8; ja
§-st 56; 72 lg. 2, 4 ja 5; 74; 80; 83 lg. 1 ning KRS §-st 34 lg. 1 ja lg. 21; 341 lg. 1 ja lg. 2 p. 2 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tuvastada OÜI kohustus anda puudutatud isikuna nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatu registriosas XX X OÜI omandi (omaniku) kande kustutamiseks. Tunnustada 1.septembri 2004 üürilepingu (XXX asuva korteri üürimises IBile) tühisust. Mõista välja XXX asuv kinnistu OÜI ja IB’i ebaseaduslikust valdusest. Mõista välja OÜI MP’e kasuks 88 762.00 (kaheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) krooni ajavahemikus 23.novembrist 2004 kuni 30.aprillini 2007 valduse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Mõista välja OÜI MP’e kasuks igakuuliselt 5 750.00 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni alates 1.maist 2007 kuni MPe’le kinnistu valduse üleandmiseni. Jätta menetluskulud 75 % (seitsekümmend viis) ulatuses o e I ja 25% (kakskümmend viis) ulatuses IB’ile. 8 Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.