lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt
lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (
22.03.2001.a. hageja ja kostja 2 vahel allkirjastatud käenduslepinguga nr XXX on tõendatud, et kapitalirendi lepingu nr XX lepingujärgsete kohustuste täitmist tagas käendusega LP. Asja arutamisel leidis tõendamist, et 22.03.2001 sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel kapitalirendi leping nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja omandama sõiduauto XXX L AS-ilt ja andma selle lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma lepingute järgseid rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja 1 nimetatud kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Asja materjalidest nähtub, et 11.10.2002 on AS H teavitanud kostjat 1 sellest, et tal on pooltevahelisest lepingust tulenev võlgnevus 8564,08 krooni. Selleks kuupäevaks oli kostja 1 jätnud tasumata 6 kuu järjestikused graafikujärgsed osamaksed. Kokku oli kostja 1 võlgnevus 10 705,10 krooni. Nimetatud kirjas anti kostjale ka täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise teate kättesaamist. Ka on nimetatud kirjas kostjat teavitatud sellest, et kui kostja võlgnevust tähtajaks ei tasu, ütleb AS H liisingulepingu üles. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostjat on teavitatud lepingurikkumisest ning kostjale on antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid antud kohustust kostja ei täitnud ja seega kuulub hagejale kostjalt väljamõistmisele debitoorne võlgnevus 10 705,10 krooni. Kostjale jäi arusaamatuks, mille alusel ta on kohustatud hagejale sõiduauto remondikulud hüvitama. Hageja nõustub, et varale teostati remont, mis tõstis oluliselt vara müügihinda, kuid kostjalt ei nõuta remondirahasid, vaid vara realiseerimiseks ning müügikõlblikuks seadmiseks tehtud kulutuste 3 hüvitamist 4199,78 krooni suuruses summas, mis sisaldab vara müügiteenust summas 2838,98 krooni ja varale teostatud keemilist puhastust ja aku vahetust summas 1360,80 krooni. Lepingu p 5.17 kohaselt juhul, kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, on rentnik kohustatud hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja vara realiseerimisest tehtud kulutusi summas 4199,78 krooni. Kohtule esitatud konto väljavõtte ja arvega on tõendatud, et vara realiseeriti summaga 67 000 krooni ja müügist saadud summa laekus hageja arvele 27.08.2003.a. Realiseerimise hind ilma käibemaksuta on 56 779,66 krooni. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 75 934,91 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 56 779,66 krooni, millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest on summas 19 155,25 krooni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja hageja on õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjatelt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1400 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.