lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Antud juhul on tegemist tavalise võlanõudega, mida ei pea võlgnik täitma isiklikult.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Hageja rõhutab, et OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur on andnud nõusoleku, et OÜ N(pankrotis) nõude OÜ D ees täidab hageja. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õiguslik alus kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks. OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur saatis kostjale
lg 1 kohaselt, kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja nõude rahuldamisel hageja poolt ei ole kostja enam OÜ N(pankrotis) võlausaldajaks ning kostjal puudub seega alus pankrotimenetluses hageja nõude täismahus tunnustamisele vastu vaielda, kuna hageja nõude tunnustamine ei saa kuidagi rikkuda kostja õigusi. Hageja poolt kostja nõude täitmine aitab seega vältida tarbetut aja- ja finantskulu seoses kohtumenetlusega. Hageja leiab, et kostja poolt hageja pakutud täitmise vastuvõtmata jätmine ning oma arveldusandmete edastamata jätmine on äärmiselt pahatahtlik ning selges vastuolus nii TsÜS §-s 138 sätestatud heas usus käitumise põhimõtte kui ka TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja käitumine ning läbi selle kohtumenetluse põhjendamatu venitamine on koormav nii hagejale, teistele OÜ N(pankrotis) võlausaldajatele kui ka kohtule. Hageja leiab, et kostja kasutab oma protsessiõigusi pahauskselt ning üksnes eesmärgiga põhjendamatult takistada nii hageja nõude rahuldamist OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses ning tekitada hagejale täiendavaid kulutusi kui ka OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist üldiselt. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (toimikus) kohaselt vaidlustas kostja kokku 16 nõuet, millest enamiku osas on võlausaldajad pöördunud kohtusse. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on hageja veendumusel, et kostja ainus eesmärk OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate, sh hageja, nõuete vaidlustamisel, on pankrotimenetluse pahatahtlik takistamine ja venitamine. Kostja on osaliselt vaidlustanud nõude, millele võlgnik ise ei ole vastu vaielnud, vaid on kõik hageja poolt nõude alusena väljatoodud asjaolud õigeks võtnud. Kostja vastuväited hagile on sisutud ning motiveerimata. Kuivõrd hageja on kostja nõude täitnud, ei saa kostja sellist käitumist lubada. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt ei ole kostja esitanud registrile ühtegi majandusaasta aruannet ning kostjale on tehtud ka vastav trahvimäärus koos täiendava tähtaja andmisega aruande esitamiseks. Kui kostja tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita, võib sellele järgneda äriühingu registrist kustutamine. Tegemist on äriühinguga, millel puudub reaalne majandustegevus. Seetõttu ei ole hagejal tõenäoliselt võimalik hagi rahuldamisel kostjalt põhjendamatult tekitatud kohtukulusid välja nõuda (riigilõiv ja õigusabikulud). Eeltoodust tulenevalt peab hageja vajalikuks kohtumenetluse võimalikult kiiret lõpetamist. 4 2-06-29929 29.03.2007 kohtuistungil jäi hageja haginõude ja oma seisukohtade juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, esitas kohtule taotluse asi lahendada tema kohalolekuta. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 1) Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Vaidlust ei ole, et hageja esitas hagi tähtaegselt. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Vastavalt PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuli haldurile esitada kirjalik avaldus, milles pidi olema märgitud nõude sisu, alus ja suurus, kas nõue on tagatud pandiga. Eelnimetatud avaldusele tuli lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Juhinduvalt PankrS §-st 107 vaatab kohus läbi hageja esitatud nõuet üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui ta esitas kaitsmisele. Hageja esitas kaitsmisele nõude kogusummas 1 509 069,40 krooni, millest kostja vaidlustab summas 754 534,70 krooni ja tunnustas nõuet summas 754 534,70 krooni (tl 33). Kostja vastuväide, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu esialgse võlausaldaja MOÜ poolt ning kostja viide, et hagile lisatud üheksa arve kogusumma on 699 233,78 krooni, mitte 1 509 069,40 krooni, on paljasõnaline ja põhjendamatu järgnevate asjaolude tõttu. Kohtule esitatud arvetest nr XXX(tl 20) ja nr XXX(tl 21) nähtub, et nimetatud arved on esitatud USA dollarites ja ülejäänud 7 arvet (tl 22-28) eesti kroonides. Seega võttes arvesse USA dollari valuutakurssi, on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud arvestus tasumata arvete kohta (tl 37) vastab hagis nimetatud summale. Sellest tulenevalt kostja väide, et hageja poolt esitatud 9 arve kogusumma on 699 233,70 krooni, on ekslik ning õigeks summaks tuleb pidada 1 509 069,40 krooni. Samuti kostja vastuväide esindusõiguse kohta, on tõendamata. Kohus nõustub hageja ütlustega, et äriühingu töötajana oli TK õigustatud nõuete loovutamise teatisele alla kirjutama, kuna vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1 vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Ka nähtub äriregistri üldja isikuandmete ajaloo väljatrükilt, et IN`i ja MA näol on tegemist nõukogu liikmetega ja äriühingu töötajatega – IN kui finantsjuht ja MA kui kommertsdirektor, kes samuti on õigustatud antud äriühingut esindama vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1 ning ÄS § 189 lg-le 2 ja §ile 316. 5 2-06-29929 Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et tal on nõue äriühingu vastu ja hagi tuleb rahuldada. 2) Kostja nõue OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses on 5310 krooni. Seoses sellega, et hageja on pakkunud kostjale kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole täitmist vastu võtnud, on hageja hoiustanud kostja nõude rahuldamiseks 5310 krooni Tallinna notari AA notarikontole nr XXX Hansapangas (tl 68-69).
lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur ei vaielnud OÜ N(pankrotis) vastu, et tema kohustuse OÜ D ees täidab hageja. Järelikult võis AS S rahuldada OÜ D nõude OÜ N(pankrotis) vastu. OÜ N(pankrotis) võlg D OÜ ees on tasutud ja sellega pankrotivõlausaldaja nõue pankrotimenetluses lõppenud. Kohus juhindudes eelnimetatule on asunud seisukohale, et põhjendatud on tunnustada hageja nõuet OÜ N(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 509 069,40 krooni. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.