lg.2 tulenevalt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, siis puudub kostjal kohustus üüri, kõrvalkulude ja viiviste tasumiseks pärast üürilepingu ülesütlemist osaliselt arve nr. 260814 ja täies ulatuses arve nr.260885 eest. Seega oli kostjal üüri tasumise kohustus novembri 17 päeva eest 18 010,90 krooni ulatuses. Hageja põhinõue kuulub vähendamisele 9940,97 krooni võrra, kuna tegemist on viivisega. Põhivõlgnevuse hulka on hageja arvestanud ka arvega nr.260501 esitatud viivisenõude 9940,97 krooni ulatuses. Hageja on arvel nr. 260331 ja arvel 260450 alusetult nõudnud kommunaalkulude tasumist. Juuni- ja juulikuul puudusid küttekulud. 22.juuli 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasuti kostja poolt arvete nr.260331 ja nr 260450 eest 22 000 krooni. Arve nr. 260331 tasumiseks läks 20 838,44 krooni ning 1161,56 krooni arve nr. 260450 tasumiseks. Tasumata on 27 764,15 krooni. Kohtuotsuse põhjendus
lg.1 sätete kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja on esitanud kohtule 10.detsembril 2004.a. poolte vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu. Lepingu objektiks on Tallinnas, XXX tänav hoones XXX angaaris esimesel korrusel laoruumid 307,5 ruutmeetrit ja teisel korrusel asuvad olmeruumid üldpinnaga 52,5 ruutmeetrit, kokku ruumid põrandapinnaga 360 ruutmeetrit ja toimiv värvikambri ventilatsioonisüsteem. Kostja on esitanud kohtule 31.10.2006.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teatise, mille kohaselt Tallinnas XXX kinnistul asuva angaari näol on tegemist ehitusseaduse 40 lõike 2 tähenduses õigusliku aluseta (ehitusloata) püstitatud ehitusega ja sellel ehitusel puudub ka kasutusluba. Seega ei ole kõnealuse angaari kasutamine õiguspärane. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.8.2 näeb ette üürniku õiguse üles öelda leping ja tagastada Lepingu objekt viivitamatult üürileandjale, kui lepingu objekt osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest Üürnik ei vastuta. Üürnik on 2.novembri 2006.a. avaldusega üürilepingu alates 17.novembrisat 2006.a. üles öelnud. Kohus asub seisukohale, kuna üüritud angaari kasutamine ei olnud õiguspärane, siis lepingu objekt osutus kasutuskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ja üürnikul oli õigus leping üles ütelda. Pooltevaheline leping lõppes seega 17.novembril 2006.a. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arvest 260331 3158,44 krooni, arvest 260450 5097,62 krooni, arvest 260501 9940,97 krooni, arvest 260684 4961 krooni, arvest 260814 31 783,97 krooni, arvest 260885 31 804,63 krooni. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu arvele 260885 vastu arve tasumise kohustusele. Kostja vaidleb arve nr. 260814 tasumisele vastu osaliselt, kuna leping on üles öeldud 17.novrmbrist. Kohus nõustub kostja nende vastuväidetega. Arve nr. 260885 tasumise kohustust kostjal ei ole, arve nr. 260814 tasumise kohustus on summas 18 010,90 krooni (31 783,97 . 30 x 17). Kohus nõustub ka kostja vastuväidetega, et arvel nr. 260331 ja arvel nr. 260450 on alusetult nõutud kommunaalkulude tasumist. Juuni- ja juulikuus ei ole kütteperioodi. Kostja on 25.juuli 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasunud arve 260367 ja osaliselt arve 260331. Kuna arve nr. 260367 suuruseks oli 3548,20 krooni, tasus kostja nimetatud maksekorraldusega arvest 260331 8 771,80 krooni. Arvest 260331 jäi tasumata 20 838,44. 26.juuli 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasuti kostja poolt arvete 260331 ja 260450 eest 22000 krooni. Arve nr. 260331 tasumiseks läks 29 838,44 krooni ning 1161,56 krooni arve nr. 260 450 tasumiseks. Kuna arvest nr. 260450 oli hagejal õigus nõuda üksnes 28 925,71 krooni, jäi tasumata 1161,56 krooni. 02.augusti 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasus kostja arve nr. 260450 tasumiseks 28 148,09 krooni, arve nr 260684 tasumiseks jäi 383,94 krooni. 11.detsembri 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt on kostja tasunud 26 901,67 krooni. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõue kostja vastu olla ainult 22 588,13 krooni. Kooskõlas poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktiga 3.1 on kostja 4.oktoobril 2004.a. tasunud hagejale ettemaksu kogusummas 42 952 krooni, mida hageja ei ole kostjale tagastanud. Kostja tasaarvestas kohtuistungil hageja tasumata üüri nõude 22 588,13 krooni kostja garantiisumma tagastamise nõudega.
punkt 2 tulenevalt on tasaarvestus võlasuhte lõppemise aluseks.
lg.2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded kostja vastu lõppenud.
lg.1 kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvale ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Kuna hagejal puuduvad kostja vastu igasugused nõuded, siis on hageja poolt väidetavalt panditud vara tagastamise nõue alusetu. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas TsMS § 174 lg.1 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.