2-07-41044/4

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-41044 Tsiviilasi KK avaldus TK’i vastu alaealise lapse elukoha määramiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KK(isikukood XXX, elukoht XXX); avaldaja esindaja vandeadvokaat VV ( Advokaadibüroo XXX); puudutatud isikud: TK (isikukood XX elukoht XXX); MK(isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon

1. Kinnitada poolte, KKja TK vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
2. määrata tütre MK’i (isikukood XXX) elukohaks KK’i elukoht XXX.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-41044 KK avalduses TK vastu alaealise lapse elukoha määramiseks, seoses kompromissi kinnitamisega. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Poolte seisukoht Pooled esitasid 07.11.2007.a. kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse antud vaidluses lõpetada. Kompromissi kohaselt pooled on kokku leppinud alljärgnevas:
4. Määrata tütre MK’i (isikukood XXX) elukohaks KK’i elukoht XXX.
5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja teavad, et kompromiss kehtib täitedokumendina. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused KK esitas 04.10.2007.a. kohtusse avalduse TK vastu alaealise lapse elukoha määramiseks. Avaldaja on seisukohal, et lapse lühiajaline vanemate vahel „solgutamine“ ja tema vajalike riiete ja tarbeesemete pidev vedamine ühest kohast teise ning poolte vahelisest suhtest tulenev pingeline elu ei ole lapse huvides ega tekita tal kodutunnet, mistõttu lapsele tuleb määrata kindel elukoht, mida laps saab koduks pidada. Vastupidiselt lapse isale TK’ile ei ole avaldaja kunagi teinud isale takistusi lapsega suhtlemisel ega kavatse seda teha ka edaspidi. Pooled on esitanud 07.11.2007.a. kohtule nende poolt allkirjastatuna kompromissilepingu, millise paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Osundatud kompromissi kohaselt pooled on kokku leppinud 1 selles, et lapse MK’i elukohaks on KK’i elukoht. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Ene Tsefels Kohtunik 2