Seega on tasu nõudmise aluseks ametitoimingu tegemine kohtutäituri poolt. Avaldaja arvates on ametitoiminguteks eelkõige TMS §-s 6 nimetatud täitetoimingud.
lg 1 järgi koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Täitemenetluse alustamise tasu on 295 krooni ja põhitasu 497 908,40 krooni. Samas ei ole kohtutäitur mingeid sisulisi ametitoiminguid teinud. Täitemenetluse alustamise hetkel ei olnud nõude suurus selge ja arbitraažikohtu otsuse alusel tasus avaldaja võla ilma, et täitur teinuks mingeid täitetoiminguid. TMS § 25 lg 2 järgi on vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täitmise korral kohtutäituril õigus nõuda tasu pooles ulatuses ettenähtust. Kohtutäitur määras avaldajale 30 päevase vabatahtliku täitmise tähtaja, mis hakkas kulgema 31.08.2006-st. Olenemata sellest vastuväitest on tasu suurus ebaproportsionaalselt suur tehtud tööga võrreldes. Kohtutäituri põhitasu on arvestatud suuremalt summalt kui oleks põhjendatud. Kui sundtäitmise alustamine ei olnud lubamatu, tulnuks tasu arvutada maksimaalselt 13 625 102 kroonilt, mille osas kohtutäitur saanuks nõuet täita. Avaldaja taotleb 26.06.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist kohtutäituri põhitasu osas summas 497,613,41 krooni. Menetluskulud palub avaldaja välja mõisat kohtutäiturilt. Kohtutäituri vastuväited Kohtutäituri poolt esitatud vastuväidete kohaselt ei kuulu otsus tühistamisele.
lg 1 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõustavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Avaldaja väitest nõude ebaselguse kohta ei tulene vaidlusaluse tasu tühisus. Täitedokumendiks oli TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur möönab, et täitemenetlus peatati enne nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja lõppu. Kui hagi tagamise abinõu tühistamise hetkega on võlgnik nõude tasunud, on tal õigus tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses. Selgitust selle kohta sisaldab täitmisteade. Kohtutäituri põhitasu suurus ei ole sõltuvusse seatud täitetoimingu keerukusest või aeganõudvusest. Tasu arvestamise aluseks on summa, mille nimetab sissenõudja. Sissenõudja vähendas nõuet Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15.
alusel võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise alus tema tehtud kohtutäituri tasu otsus; lõike 2 kohaselt kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt TMS §-dest 23 ja 24 algatatakse täitemenetlus sissenõudja ja täitedokumendi alusel. Esmaseks täitetoiminguks võlgniku suhtes on täitekutse saatmine võlgnikule (TMS § 24). Kohtutäituri seaduse § 21 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning seadus ei sätesta, mitu täitetoimingut peab tegema, et tekiks kohtutäituri tasu saamise õigus. Täituri õigus tasule (
Sellest tulenevalt on kohtutäituril õigus tasule pärast esimese täitetoimingu tegemist - pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Kooskõlas
lg 1 on kohtutäituri põhitasu määr kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Avaldaja täitis nõude pärast seda, kui ta sai kätte täitemenetluse algatamise otsuse. Kuna avaldaja täitis täitedokumenti kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, siis kuuluvad kohaldamisele
lg 2 ja TMS § 25 lg 2, mis näevad ette kohtutäituri tasu nõudmist pooles ulatuses seaduses ettenähtust. 26.06.2007 otsusega muutis kohtutäitur võlgnikult sissenõutava kohtutäituri tasu suurust ja luges selleks 421 706,28 krooni arvestades, et sissenõutav võlasumma oli 21 341 256 krooni, mitte 34 131 459 krooni nagu oli märgitud sissenõudja esialgses 25.08.2006 täitmisavalduses. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-78-03 ja 3-2-1-68-07. Kooskõlas nimetatud lahenditega toimub sundtäitmine ka täitedokumendi vabatahtlikul täitmisel ning võlgnikul tekib täituri tasu ja täitekulu maksmise kohustus. Kohtutäituri tasuna peab võlgnik maksma viidatud sätetest ja
tulenevalt 210 853,14 krooni [360 000+61 706,28 (12 341 256x0,5%) :2], millele lisandub käibemaks 18%. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.