järgi loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Õige on kostja väide, et hageja pidi lepingu sõlmimisel ilmutama tähelepanu kindlustuskaitse ulatusele, seda eriti tulenevalt oma asukoha (paiknemine vahetult mere ääres) tõttu. Lepingus on kindlustatud tormikahju ammendavalt määratletud (p 4.2.2.1.a). Tulenevalt lepingu tekstist on kõik muud tormiga seonduvad tagajärjed välistatud. Seadusest ei tulene, et välistuste loetelu peaks olema ammendav. Lepingu p 4.2.2.2. sõnastuses on selge viide sellele, et tegemist on välistuste näitliku, mitte ammendava loeteluga. Hageja tüüptingimus ei ole sõnastatud ebaselgelt ega eksitavalt. Mõistega „tormi tõttu tekkinud pinnavee tõus“ on hõlmatud kõikide veekogude veepinna tõus ning sellega kaasneva veevoolu tagajärjel tekkivad võimalikud kahjustused. Vaidluse lahendamisel ei saa lähtuda hageja poolt esile toodud veeseaduses kasutatud mõistete tähendusest. Tegemist on eriseadusega ja pole alust eeldada, et kindlustusvõtjad kindlustuslepingu sõlmimisel analüüsiksid ja hindaksid kindlustuslepingus kasutatavate mõistete tähendust eriseaduste tähenduses. Kohus lähtus mõiste „pinnavesi“ analüüsimisel eesti õigekeelsussõnaraamatus ja Eesti Entsüklopeedias antud tähendustest. Ka keskkonnaministeeriumis koostatud vesikondade koondaruanne on avaliku teabena kättesaadav. Osundatud aruandes on rannikuvett, s.h Pärnu lahte käsitatud pinnaveekoguna. Hageja pidi mõistma lepingu sõlmimisel kostja tahet lepingus märgitud viisil (
Mõistetes ebaselguse korral pidanuks hageja lepingu sõlmimisel juhtima sellele kostja tähelepanu.
ja 423, kuna kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustussündmuseks tormi tagajärjel tekkinud kahju, mille hulka kuulus tormi vahetu tagajärjena tekkinud mereveetulv. 17. Kogu kohtuotsuse kontseptsioon lähtub kindlustuseandjast kostja nägemusest lepingu suhtes ja puuduvad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 kohased motiivid selle kohta, miks ei pidanud mõistlik kindlustusvõtja lepingust aru saama nii, nagu on märgitud hagis. Hageja leiab, et kohus oleks pidanud lähtuma kindlustusandja poolt pakutud kindlustustingimustest (
) ja tuvastama nende põhjal, kas mõistlik kindlustusvõtja oleks pidanud aru saama, et vaatamata sellele, et kindlustustingimused nägid ette vähemalt 21 m/sek tormi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise, ei kuulu hüvitamisele tormi vahetul tagajärjel tekkinud mereveetulvast põhjustatud kahju, kuigi lepingulised välistused selles suhtes vaikisid.
Antud juhul puuduvad otsuses motiivid, milline mõte oli kostjal menetleda kindlustussündmust ja nõuda hagejalt mitmete koormavate dokumentide esitamist, kui väidetavalt tegemist ei olnudki kindlustussündmusega. Hageja lisab veel, et ta jääb oma alternatiivsete väidete juurde üldtingimuste kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
lg-s 6 sisalduv põhimõte, oli vara kindlustamine loodusõnnetuse, s.h igasuguse vähemalt 21 m/sek tormi tõttu tekkinud kahju vastu, v.a. selliste tormi mõjul tekitatud kahjude vastu, mis olid sõnaselgelt välistatud. Hageja sõlmis lepingu teadmises, et kui juhtub loodusõnnetus, sealhulgas, kui tormiga põhjustatakse kahju veetulva kaudu, siis see hüvitatakse, sest kindlustustingimustest (tl. 112) tulenes üheselt, et kindlustatud riskidega kaetud loodusõnnetuseks loetakse igasugune tormi tagajärjel tekitatud kahju, kui tuule tugevus oli vähemalt 21 m/sek.
ja 423, kuna kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustussündmuseks tormi tagajärjel tekkinud kahju, mille hulka kuulub ka tormi vahetu tagajärjena tekkinud mereveetulv. Kohus on materiaalõigusnormi rikkudes hinnanud kindlustuslepingut vaid kostja tõlgendusest lähtudes. Maakohus jättis tähelepanuta mitmed hageja olulised põhiväited ja tõendid, millele on hageja tuginenud, rikkudes sellega TsMS § 352 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamisel objektiivsuse ja igakülgsuse nõuet. Otsuses puuduvad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 kohased motiivid selle kohta, miks ei pidanud mõistlik kindlustusvõtja lepingust aru saama nii, nagu on märgitud hagiavalduse põhjendustes. Kohus oleks pidanud lähtuma kindlustusandja poolt pakutud kindlustustingimustest ja tuvastama nende põhjal, kas mõistlik kindlustusvõtja oleks pidanud aru saama, et vaatamata sellele, et kindlustustingimused nägid ette vähemalt 21 m/sek tormi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise, ei kuulu hüvitamisele tormi vahetul tagajärjel tekkinud mereveetulvast põhjustatud kahju. Kohus on ebaõigesti kahepoolse tehingu tõlgendamisel asunud süüdistama kindlustusvõtjat, kes oleks pidanud tegema kindlustusandjale täiendavaid tahteavaldusi selle kohta, et soovitakse kindlustuskaitset ka juhuks, kui tormi tagajärjel tekib mereveetulv. Kohus tegi vea TsÜS § 68 lg 2 ja 75 kohaldamisel, kuna kindlustusandja avaldas tahet kindlustada tormi vahetul otsesel tagajärjel tekkinud kahju ja hageja ei pidanud eeldama, et kindlustusandja tahteavaldus ei vasta tema tegelikule tahtele. 26. Kuna pooled on erinevalt aru saanud lepingu tingimustest, pidi kohus lähtuma poolte ühisest tegelikust tahtest, lepingu terviktekstist ja eesmärgist. Oluline on
ÜS § 75 aspektist tuvastada, kuidas pidi mõistlik kindlustusvõtja aru saama kindlustusandja poolt välja pakutud tekstist. Kohus jättis tähelepanuta, et vastavalt
§-le 7 ja 29 lg-le 4 on oluline just hüpoteetiline olukord. Kostja kindlustuse eelpakkumine 28.10.04 (tl.40) tõendab, et kostja pakkus kindlustust loodusõnnetusest tuleneva riski suhtes, rõhutades, et looduskahjuks on ka igasugune tormikahju. Seega, kindlustusvõtja sai aru, et tema vara on kindlustatud ka tormi tagajärgede suhtes. Tahteavalduse formuleeris kindlustusandja. Tahteavaldusele vastas apellandi nõustumus (
). Kohtu viide üldtingimustele ei välista hagi rahuldamist, kuna üldtingimused sellist tormi vahetul tulemusel tekkinud looduskahju hüvitamist ei välistanud. 27. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kindlustuslepingu üldtingimustega seonduvat. Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste THE 20021 (tl.112) (edaspidi üldtingimused) p 4.2.2.1.a kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks kahju tekkimist loodusõnnetuse tagajärjel, kui selle põhjustas torm, mille all mõistetakse tuult tugevusega vähemalt 21 m/sek. Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse kahju tekkimist otseselt tormi (keeristormi) tagajärjel, samuti kahju, mis on tekkinud puude, postide vms esemete langemisest kindlustatud varale tormi tagajärjel. Maakohus on ekslikult välistanud hüvitamisele kuuluvast looduskahjust tormi tõttu põhjustatud mereveetulvast põhjustatud kahju, kuna kindlustustingimused mereveetulva ei välistanud. Kindlustusandja on lähtunud riski määratlemisel põhjusest, milleks on torm ja kahju võis tekkida tormi tagajärjel või olla 9 põhjustatud tormi poolt (kas õhusurvest või mereveetulvast). Kindlustustingimustes ei ole toodud välistusena tormist vahetult põhjustatud mereveetulva. Kahju otseseks põhjuseks oli torm, sest ilma tormita ei oleks mereveetulva tekkinud. Kindlustustingimuste p 4.2.2.1.a. esmalt kinnitas, et hüvitamisele kuulub tormi 21 m/sek otsese tagajärjena tekitatud kahju. Üldtingimuste p 4.2.2.1.a. ei sisaldanud välistusi ja ei välistanud 21 m/sek tormist põhjustatud mereveetulva. Lepingu p 4.2.2.1.c. nimetas välistusena pinnavee tõusu. Kohus tugines laiendavalt Üldtingimuste p-le 4.2.2.2.c., mille kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks kahju tekkimist tormi või rahe tagajärjel, kui näiteks tormi tõttu tekkis pinnavete tõus. Seega, ainsaks tormiga seotud looduskahju erandlikuks välistuseks, mida saaks mõistliku isiku tahe hõlmata, saaks üldtingimuste kohaselt olla pinnavee (veeseaduse § 2 p 4 välistas merevee pinnavee hulgast) tõus. Kohus on täiesti põhjendamatult väitnud, et välistuste loetelu ei ole ammendav. Kohus ei ole motiveerinud, kuidas saab kindlustusvõtja tahtest olla hõlmatud kirjapanemata välistus. Kui kostja oleks soovinud välistada kindlustatud riskide hulgast tormist vahetult põhjustatud merevee tõusu, siis oleks ta pidanud nii ka üld- või eritingimustesse kirja panema, seda enam, et hageja asus rannarajoonis. Kohus jättis alusetult kohaldamata
lg 8 üldpõhimõtte, mille kohaselt tõlgendatakse lepingutingimust kehtivuse suunas. Kindlustustingimustes puudus klausel, et tuulest vähemalt 21 m/sek tekitatud mereveetulva ei vaadelda tormikahjuna. Vaatamata sellele, et kindlustustingimused lähtusid kahju põhjusest, jättis kohus tähelepanuta, et pinnaveetõusu (mageveekogu vee) ja merevee tõusu põhjused on täiesti erinevad. Pinnavee tõusu põhjuseks ei ole tavaliselt torm. Hageja lähtus lepingu sõlmimisel eeldusest, et mereveetõusu ei saaks tekkida muud moodi, kui tormi tulemusel, kusjuures selle loodusõnnetusriski osas välistus üldse puudus (tunnistajate Veissoni, Saare ja Õispuu ütlused tl. 1159, 1162, 1167). Kui kindlustusandja oleks soovinud selle looduskahju välistada, siis oleks ta pidanud selle sõnaselgelt kirja panema. 28. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 punkti 16 kohaselt, kui kindlustuslepingus on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ning tõlgendamisel kindlustuslepingus toodud eritähendusest. Üldtingimustes ei ole antud sõnale pinnavesi eritähendust, mis tähendab, et lähtuda tuleb tavapärasest s.o kõigile kättesaadavast tähendusest, milleks on seaduses antud legaaldefinitsioon. Sarnane mõistlik kindlustusvõtja ei pidanud ette nägema, et kuigi kindlustustingimused garanteerisid tormist vähemalt 21 m/sek põhjustatud kahju hüvitamise, järgmistes klauslites väljatoodud seaduses defineeritud mõisted ei kehti, samuti et võidakse kohaldada ka loetlemata välistusi. Antud juhul töötas lepingutingimused välja kindlustusandja. Seega, tahteavalduse sõnastas kindlustusandja ja see aktsepteeriti olemasoleval kujul kindlustusvõtja poolt (
). Pinnavee mõiste on sätestatud veeseaduse § 2 p-s 4 ja selle kohaselt on pinnavesi püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi. Seega, seadus sõnaselgelt välistab merevee pinnavee hulgast, mistõttu Üldtingimuste p 4.2.2.2.c. ei ole kohaldatav väljamaksmisest keeldumise alusena. Maakohus on ebaõigesti välistanud veeseaduse kohaldamise lepinguliste mõistete avamisel ja poolte kohustuste sisustamisel. Kohus oleks pidanud tegema järelduse, et hagejal oli piisav alus mõista lepingut seaduses sätestatud tähenduses ja kindlustustingimused väljatöötanud vastustaja pidi teadma seaduses sätestatud mõisteid kasutades, et merevesi ei ole pinnavesi. Kohtu viide, et veeseadus on eriseadus, mis omab keskkonnaõiguslikku regulatiivset mõju, ei välista seaduses sätestatud mõistete kasutamist. Tegemist on üldlevinud allikaga, milles kasutatud mõiste on üldlevinud tähendusega. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kindlustuseandjast kostja ei pidanud teadma lepingu sõlmimisel, et hageja tõlgendab lepingu tingimusi läbi veeseaduse. Kindlustusselts, kasutades seaduses defineeritud mõisteid, peab arvestama, et kindlustusvõtja lähtub nendest. Ekslik on kohtu väide, mille kohaselt oleks hageja pidanud nõudma kindlustusseltsilt täiendavat selgitust sõna “pinnavesi” suhtes või 10 avaldama eritahet selle kohta, et välistada mereveetulv pinnavee tõusust. Kindlustusandja, kes töötab välja kindlustustingimused ja kasutab seaduses sõnaselgelt sätestatud mõisteid, peab arvestama, et kindlustusvõtja võib tugineda avaldatud seaduse tekstile. See tuleneb
Väär on kohtuotsuse seisukoht, et pole alust eeldada, et kindlustusvõtjad kindlustuslepingu sõlmimisel analüüsivad kindlustuslepingus sätestatud mõisteid eriseadustes ette nähtud tähenduses. Mitmeti tõlgendamise välistamiseks tuligi pöörduda üldiselt teadaoleva legaaldefinitsiooni andva seaduse teksti poole. 29. Kohus on eiranud ka poolte võrdsuse põhimõtet, kuna lähtus vaid kindlustusandja huvist mitte välja maksta hagejale kindlustushüvitist ja jättis hageja väited ja seisukohad hindamata, rikkudes sellega kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KTS § 141 järgi pidi kindlustusmaakler selgitama välja kindlustusvõtja kindlustushuvi, esitama talle piisava hulga pakkumisi ning soovitama paremat pakkumist. Tõendite kogumit nähtub, et Balti Kindlustusmaakleri OÜ oli algusest peale veendunud, et kindlustati ka see tormikahju, mis põhjustas vahetult mereveetulva (tl. 395 kahjuavaldus, tl 115,119 pretensioonid ), kus toodi välja põhjalikud alused, miks on tegemist kindlustusjuhtumiga. Kohus ei arvestanud hageja õigustatud ootust hinnates hageja väidet selle kohta, et vastavalt
Antud juhul puuduvad otsuses motiivid, milline mõte oli kostjal menetleda kindlustussündmust ja nõuda hagejalt mitmete koormavate dokumentide esitamist, kui väidetavalt tegemist ei olnudki kindlustussündmusega. Kostja ja kindlustusmaakleri vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja menetles veel 19.04.05 kindlustusjuhtumit ja esitas küsimusi kahju suuruse kohta, samuti tundis ta huvi kindlustatud esemete ja kuludokumentide vastu. Maakleri esindajad said üheselt aru, et kindlustusandja peab juhtumit kindlustussündmuseks, kuna kahju suurust ei ole mõtet tuvastada, kui tegemist ei ole kindlustussündmusega, sama näitab ka poolte kirjavahetus ja käitumine, et loodusõnnetust peeti kindlustussündmuseks (tl. 107, 108, 395, 396, 935-937). Hageja tegevusaruandest tuleneb, et hageja vaatles kahju kui tormikahju (tl. 892). Kostja andis ka üldsusele teada, et tegemist on hüvitatava looduskahjuga (tl. 109,111,911, 912). 30. Vastuseks hageja alternatiivsete väidete kohta üldtingimuste suhtes märgib ringkonnakohus järgmist.
Tüüptingimustega on tegemist ka siis, kui kindlustustellimus pakuti maakleri abil s.o antud juhul maakler küsis erinevatelt kindlustusseltsidelt pakkumusi.
lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi sõltumata sellest, kas hageja kasutas osaliselt kindlustusmaakleri abi. Riigikohus on 11.06.2007 otsuses 3-2-1-64-07 leidnud, et kuna THE 20021 p-des 4.2.2.1.a ja 4.2.2.2.c antud tingimus on tüüptingimus, tuleb selle tõlgendamisel lähtuda
§-s 39 sätestatust.
on erinorm
ÜS) § 75 suhtes. Tüüptingimuse tõlgendamisel ei saa kohaldada
§-s 29 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Maakohus on ekslikult leidnud, et
sätestab tüüptingimuse tõlgendamiseks sama põhimõtte, mille näeb lepingu tõlgendamiseks ette
Viimase kohaselt tõlgendatakse juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
lg 1 esimese lause järgi tuleb tüüptingimust aga tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega tuleb
lg-st 1 lähtudes tüüptingimust tõlgendada objektiivselt lepingu teiseks pooleks oleva n-ö mõistliku isiku, st selle lepingupoolega sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ning kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana 11 kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske. Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, arvestades muu hulgas
§-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega, mitte aga lähtudes sellest, kuidas tüüptingimuses kasutatud mõisteid on määratlenud teadlased, kes ei ole hagejaga sarnased. 31. Tüüptingimusi kasutav kindlustusandja peab tüüptingimused sõnastama selgelt ja kandma mitmetitõlgendatavusest tulenevad riskid Kahtlus tõlgendatakse kindlustusvõtja kasuks. Kuna üldtingimuste THE 20021 p-de 4.2.2.1.a ja 4.2.2.2.c kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks kahju tekkimist tuule, tugevusega 21 m/sek vahetul tagajärjel, seega looduskahju hõlmas ka tormist vahetult põhjustatud mereveetulvaga tekitatud kahju. Leping ei näinud ette välistusena tormist põhjustatud mereveetõusu. Seega leiab ringkonnakohus, et hageja varale 09.01.2005 tormiga tekitatud kahju on kindlustusjuhtumiks ja hagi kuulub vaheotsusega rahuldamisele. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 2 jätkub tsiviilasja menetlus maakohtus. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.