KOHTU SEISUKOHT Kostja kohtuistungile ei tulnud, ega esitanud kohtule ta taotlusi ega tõendeid temal lasuvatest takistustest kohtusse tulla. Kohtukutse on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Kohus, kohaldades TsMS § 410, arutas hageja taotlusel hagi kostja kohalolekuta. Ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli müügileping : 02.11.2006 hageja ostis kostjalt OÜ M. kauplusest „Vip King „ Tartus Riia 4 , saapad hinnaga 1599 krooni.
1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema 3 võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Käesolevas asjas kostja ja hageja sõlmisid tarbijalemüügi lepingu. Pooled täitsid müügilepingus
Hageja täitis müügilepingus ka ostetud asja ülevaatamise kohustuse vastavuses
§-le 219.
6 näeb ette, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Asjaoludest nähtuvalt kostja poolt hagejale müüdud saapad olid ebakvaliteetsed, mida kostja tunnistas, parandades toote omal kulul. Parandatud toode (kaup) purunes ning kostja võttis kauba tagasi ning asendas saapad teiste saabastega. Järgmisel päeval kaup purunes: paremal saapal tuli konts saapa küljest lahti.
näeb ette, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. OÜ Rento Ekspert on 16.11.2006 teostanud saabastele ekspertiis, mis tuvastas, et tootel oli varjatud puudus(tl.24): parema saabaste kontsa keskmine kinnitus oli puudulik ning see on varjatud tootmisviga. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et kostja müüs hagejale 02.11.2006 ebakvaliteetsed saapad, mille kostja parandas ning mis purunesid ostjal uuesti ning ostjale 15.11.2006 asendatud saapad olid samuti varjatud puudustega. Hageja kinnitas kohtus, et kostja on võtnud vigased saapad oma valdusse, lubades need parandada. Temale ei ole saapaid ega raha tagastatud ning temaga üldse enam mingit kontakti ei ole võetud. Kostja ei ole tõendanud vastavuses Tarbijakaitseseadusele § 19 lg. 7, miks ta jättis tarbija nõude täitmata. Asjaolud kinnitavad kostja poolt
Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Veelgi enam - tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist(
2 ) . Hagejal oli õigustus § 223 lg. 3 alusel müügilepingust taganeda. Samuti on hageja nõue põhjendatud
1 p. 4 alusel, milline näeb ette õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral teisele poolele õiguse taganeda lepingust. Hageja on lepingust taganemisel teinud kostjale avalduse lepingust taganemiseks
ettenähtud korras ning nõudnud
Kostja on põhjendamatult ning seadusliku aluseta keeldunud hageja nõuet lepingust taganemiseks rahuldamast. Eeltoodu alusel hagi rahuldada ning mõista kostjalt hagejale müügilepingus hageja poolt kostjale tasutud saabaste maksumus 1399 krooni. Puudustega toode - saapad jätta kostja valdusse. Mõista kostjalt hagejale välja ka hageja poolt tehtud põhjendatud käsitluskulu -100 kroonine ekspertiisimaksumus toote puuduste tuvastamiseks. 4 MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi , jäävad kõik kohtukulud TsKMS § 162 lg. 1 alusel kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.