B. võttis hageja nõude õigeks.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 2 2-02-135 Hageja nõue on kohtu arvates põhjendatud asjaõigusseaduse § 68, § 70 lg 3, § 71 alusel. Kohus otsustab tuvastada, et hageja A. K. kuulub ½ osa aadressil xxx asuvast korteriomandist. Menetluskulude jaotus
ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
s sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 02.05.2002.a. kehtinud
sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 sutleneb, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Käesolev otsus on tehtud hageja kasuks. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta ei nõua kostjalt kohtukulude väljamõistmist. 14.10.2002.a. Narva Linnakohtu kohtumäärusega vabastas kohus hagejat osaliselt riigilõivu tasumisest ainult hagiavalduse esitamisel ja . määras tasumisele riigilõiv summas 700 krooni. Hageja nimetas 40000 krooni hagihinnaks. Riigilõiv antud summast vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 2800 krooni.
lg 1, § 48 lg 1 p 1, riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 2100 krooni (2800-700). Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduse alusel ja juhindudes
, lg 1, 3, § 441 lg 1, § 442, § 444 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1,
ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,
Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.